Ehitusseadustiku eelnõu seletuskiri 2013 - Justiitsministeerium

kehtestada alternatiivseid meetmeid, kui need on sama tõhusad kui audit. 2013. aastal jõustunudehitusseaduse muudatuste kohaselt ongi perioodiline audit asendatud pehmema ja eesmärgileparemini viiva alternatiivse nõudega, mille sisu on ehitise omanikule asjatundliku nõu andmine. Oluliseenergiatarbega tehnosüsteemi kohustuslik energiatõhususe audit ei tagaks Eesti tingimustes ilmseltsoovitud eesmärki ning sellesse suhtutaks pigem kui täiendavasse formaalsesse kohustusse. Kunaenergiakasutusega kaasneb isikule kulu, siis on isikud tõenäoliselt niisamagi huvitatud energiat suurelmääral tarbivate seadmete (boilerid, jahutussüsteemid jmt) energiatõhususe suurendamisest. Seadmeenergiatõhususe audit oleks vähese lisaväärtusega, tõenäoliselt võib keskmine seadme omanikseadme kasutamisega kaasneva kulu alusel isegi anda seadme energiatõhususe kohta teatudhinnanguid. Küll aga võib hoone omanikule olla väga olulise tähendusega head ja asjatundlikudsoovitused hoone energiatõhususe suurendamise osas.§ 67 lõike 1 kohaselt peab hoone või hoonesse kütte- või jahutussüsteemi projekteerija või muuselleks pädev isik nõustama ehitise omanikku kuumaveekatla, soojuspumba ja jahutusseadme valiku,asendamise, tehnosüsteemis muude muudatuste ja võimalike lahenduste osas viisil, mis võimaldabomanikul hinnata kütte- ja jahutussüsteemi energiatõhusust ja kohast võimsust. Antud nõuetegatagatakse, et omanik on juba soojus- ja jahutusseadme valimisel ning paigaldamisel teadlik selleenergiatõhususest. Antud nõustamissüsteem on valitud põhjusel, et mõistlikum on kasutajat juba ennesoojus- või jahutusseadme paigaldamist nõustada tehnosüsteemi valiku, paigaldamise jaenergiatõhususe nõuetega seonduvas osas.§ 67 lõike 2 kohaselt peab kuumaveekatla ja soojuspumba, mille nimivõimsus on suurem kui 20 kWning jahutusseadme, mille nimivõimsus on suurem kui 12 kW, tehnilised andmed kandmaehitisregistrisse. Soojus- ja jahutusseadmete registreerimisega riiklikusse ehitisregistrisse tagataksevajadusel nõutud andmete olemasolu, kuna üldiselt nõuab Euroopa Komisjon liikmesriigi õigusaktidessätestatud nõuete valiku põhjendamist ning nende toimivust. Ehitisregistri andmetele tuginedes onvõimalik välja tuua hetkeolukord ning pikema aja vältel tuvastada ka muudatusi täiendavaid uuringuidtegemata.§ 68. - 81. Ehitise kaitsevööndÜhendusvahendite õigusliku regulatsiooni korrastamise seaduse (ÜVÕRKS) eelnõu kontseptsiooni 148väljatöötamine justiitsministeeriumis mõjutab oluliselt EHS eelnõu ehitiste kaitsevööndeid puudutavatosa. Arutelus huvigruppidega selgus, et hetkel ei ole võimalik täielikult rakendada ÜVÕRKS eelnõukontseptsioonis toodud põhimõtteid, sest olemasolevate tehnorajatiste osas osutuks see liigakoormavaks. Ehitise kaitsevööndite regulatsioon EHS eelnõus tuleb tulevikus viia kooskõlla ÜVÕRKSeelnõu kontseptsiooniga.Ehitiste kaitsevööndite regulatsioon on täna kehtiva õiguse järgi probleemne, sest lubab olukorda, kuskinnisomandi kitsendus tekib määruses sisalduva normi ja konkreetse objekti koostoimest.Üksikobjektile kitsenduste seadmine üldaktiga (määrusega) ei võimalda kinnisasja omanikul või muulpuudutatud isikul oma õigusi piisavalt kaitsta, sest halduskohtus on võimalik vaidlustada vaid üksikakti.Kinnisomandi kitsenduse kehtestamine määrusega ei ole seega kooskõlas põhiseadusega – järeldus,millele on jõudnud ka Riigikohus 149 .Praktilise probleemina võib lisada veel objekti asukoha tuvastamatuse looduses ja seega ebakindlapidepunkti kogu piiranguvööndi tekkele (nt maa-alune sidekaabel, mille kohta pole täpseid andmeid kaselle omanikul). Regulatsiooni raskestimõistetavusele ning ebaselgusele ning seega ehitisestlähtuvate piiranguvööndite korrastamise vajadusel on juhtinud tähelepanu õiguskantsler. 150ÜVÕRKS eelnõu kontseptsioonist tulenevalt tuleb EHS kaitsevööndi sätete kirjutamisel lähtudajärgnevast:- kaitsevöönd ei teki ehitise ehitamisega automaatselt, vaid kehtestatakse haldusaktiga(sundvaldusega), mida võib võimalusel asendada servituudiga;148Ühendusvahendite õigusliku regulatsiooni korrastamise seaduse eelnõu kontseptsioon. Internetis:http://www.just.ee/jdocs/menetlus.aspx?doc_id=%7bC04822FC-DC66-4D52-A386-90ACD9566A0D%7d, 16.01.2012149 RKÜK 31.05.2011, 3-3-1-85-10.150viimasena vt nt „Kommentaarid Justiitsministeeriumi tehnovõrkude ja -rajatiste analüüsile“, 20.07.2011 nr 18-2/110822/1103082. Internetis: http://www.oiguskantsler.ee/dokumendiregister/Default.aspx, 17.01.2012106