Ehitusseadustiku eelnõu seletuskiri 2013 - Justiitsministeerium

- kaitsevöönd katab nii selle ehitise paiknemise ala, mille jaoks piirangud on seatud, kui ka ehitiseümber oleva piirangutega vööndi, seega nii talumiskohustus kui piiranguvöönd täna kehtiva seaduseterminites;- kaitsevööndis kehtivate piirangute sisu ning võimalik ulatus, samuti konkreetse ulatuse määramisepõhimõtted tulevad seadusest;- sundvalduse määramisel üksikjuhul lähtub haldusorgan tegelikest võimalustest ja vajadustestpiirangute järele;- kitsendustega ala koos kitsenduste kirjeldusega kantakse maakatastrisse.Õigustvõrdlevas analüüsis on võetud aluseks Saksamaa ning Prantsusmaa kaitsevööndeid puudutavregulatsioon.Saksamaal ei ole tehnovõrkude puhul tehnorajatise asukohast meetrites arvutatavat kaitsevööndit.Selle asemel kaetakse kogu kitsendatud ala ühtse õiguslikus mõttes sama päritolu kitsendusega (misilmselt ei välista, et kitsendatud ala raames ei võiks olla erineva intensiivsusega piirangute vööndeid).Õiguslik alus võõra kinnistu kasutamiseks tehnovõrkude paigaldamiseks võib tulla kas kokkuleppestvõrguettevõtja ja kinnistu omaniku vahel või seadusest; osades liidumaades on kinnistut võimalikkasutada naabrusõiguste kaudu. 151 Kokkuleppe puhul võib tegemist olla nii võlaõigusliku (üür, rent) kuiasjaõigusliku lepinguga (isiklik kasutusõigus). Kokkuleppe mittesaavutamisel on võimalik kinnistusundvõõrandamine.Saksamaal eristatakse kinnistu kasutamiseks õigusliku aluse olemasolu osas muude tehnovõrkudekõrval telekommunikatsiooniliine, mida peab kinnistu omanik taluma tasuta, kui see ehitatakse jubaolemasoleva tehnovõrgu kaitsevööndisse (Telekommunikationsgesetz, edaspidi TKG § 76 lg 1 alt 1),mõistagi eeldusel, et ka juba olemasoleva tehnovõrgu talumiseks on olemas õiguslik alus, nt leping.Telekommunikatsiooniliini võib seega ehitada teise tehnorajatise peale, alla või kõrvale. Ka nnsoolotrasside korral, kus liin ehitatakse kinnistule, millel ei esine teist õiguslikul alusel juba rajatudtehnovõrku, on talumine tasuta, kui telekommunikatsiooniliin ei riiva kinnistu kasutamist või teeb sedamitteolulisel määral (TKG § 76 lg 1 alt 2).Teine erisus puudutab tehnovõrkusid energia ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni valdkonnas. Sellistetehnovõrkude puhul on omanikul tehnovõrgu tasuta talumiskohustus, kui see kinnistu on ühendatudtehnovõrku või kui seda kinnistut kasutatakse majanduslikus ühenduses kinnistuga, mis on ühendatudvastavasse tehnovõrku, või kui see kinnistu saab muul viisil tehnovõrgu olemasolust majanduslikkukasu (Verordnung über Allgemeine Bedingungen für den Netzanschluss und dessen Nutzung für dieElektrizitätsversorgung in Niederspannung § 12 lg 1, Verordnung über Allgemeine Bedingungen fürden Netzanschluss und dessen Nutzung für die Gasversorgung in Niederdruck § 12 lg 1, Verordnungüber Allgemeine Bedingungen für die Versorgung mit Wasser § 8 lg 1, Verordnung über AllgemeineBedingungen für die Versorgung mit Fernwärme § 8 lg 1).Teede puhul on reguleerib liidu tasemel teedega (kiirteed) seonduvat Bundesfernstraßengesetz(edaspidi FStrG), ülejäänud teed on liidumaade teedeseaduste (Straßengesetze, edaspidi StrG)pärusmaa. Avalike teede puhul on tee koosseisus nii teealune maa, kui ka tee teenindamiseks vajalikmaa (FStrG § 1 lg 4, Baden-Württembergi liidumaa BWStrG, § 2 lg 2). Avalikku kasutussemääramiseks peab haldusorganil olema eraõiguslik käsutusõigus tee koosseisu jääva maa üle (FStrG§ 2 lg 2, BWStrG § 5 lg 1), seega ei ole tee koosseisu jääval maal piirangute kehtestamineprobleemne. Ehituspiirangud on seaduse alusel kehtestatud lisaks aga ka teega piirnevatelekinnisasjadele (BWStrG §22, § 23, § 25), mille eest on kinnisasja omanikul võimalik saada hüvitist, kuita oli õigustatud ootuses teinud ettevalmistusi kinnisasja ehituslikuks kasutamiseks (BWStrG § 24).Liidu tasandil võtab sama kokku analoogne säte (FStrG § 8a).Seega esineb Saksamaal avalike teede osas seadusest vahendamatult tulenev piirang teegapiirnevatele kinnisasjadele, mis seisneb teatud ehituslikust kasutamisest hoidumises.Prantsusmaal on eraõiguslike servituutide kõrval avalikõiguslikud haldusservituudid (servitudesadministratives, Code civil art. 649, 650), mis jagunevad omakorda avaliku huvi servituutideks(servitudes d’utilité publique) ning urbanismiservituutideks (servitudes d’urbanisme).151 Horstkotte, M., Seeliger, P., Schütte, D. B. Leitungsrechte. Stuttgart, 2011, S 9.107