Ehitusseadustiku eelnõu seletuskiri 2013 - Justiitsministeerium

ehitustingimuste seadmise valdkonda selleks, et kujundada ühtne arusaam, mis vastaks ühtlasihaldusmenetlusõigusele. Samuti uuriti, millal on ohutusest tulenevalt vajalikud loamenetlused ningkuidas oleks kõige paremini tasakaalus efektiivse halduse ning isikute õiguste kaitse põhimõtted.Seega on eelnõu eesmärk sätestada selged põhimõtted, mõisted, nõuded, ülejäänudõigussüsteemiga haakuv loamenetlus, mis ei tekitaks ülemäärast bürokraatiat. Lisaks anda teatudjuhtudel paindlikkus loamenetlusest vabastamiseks. Ehitusõiguse käsitlemine koos eriehitistega ja -nõuetega on samuti analüüsi ning käesoleva eelnõu olulisemaid eesmärk. Eriehitistena käsitleti teid,raudteid, elektripaigaldisi, sideehitisi, surveseadmeid, köisteid, lifte, tõsteseadmeid ja ehitisi avalikesveekogudes. Ehitusõiguse osas analüüsiti veel sügavamalt ehitamist rannal ja kaldal,muinsuskaitseehitisi, ohtlike ja olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamist ning ehitusmaterjali ja –toodet.Ehitusvaldkonna peamisi probleeme on üldise ehitusõiguse ja erivaldkondade killustatus. Killustatusseisneb nii mõistetest arusaamises kui ka loamenetluste kohaldamises. Tihtipeale eiratakse üldisestehitusõigusest tulenevaid nõudeid ja põhimõtteid või tehakse nendest põhjendamatuid erandeid.Rakendaja jaoks toob see kaasa halduskoormuse, kus iga ehitise jaoks on vajalik erinõuete järgimine,eraldi ehitusprojekti kooskõlastamine ning erinevate loamenetluste jaoks taotluste esitamine.Seadustiku oluline eesmärk on ka õigusvaldkonna sidustamine planeerimisõigusega. Näiteks onoluline, millal on kohustuslik koostada detailplaneering ja millal võib detailplaneeringu asendadaprojekteerimistingimustega. Samuti on tähtis, millised siduvad maakasutus- või ehitustingimusedtingimused tulevad planeerimisõigusest ja milliste planeeringuliikide alusel saab seada siduvaidmaakasutus- või ehitustingimusi. Samuti, keda ja millal peab tingimuste paikapanemiseks kaasama jakellega peab tegema koostööd. Piisavalt intensiivne kaasamine on alus, et hoida ära vaidlusi ehitusloasaamise menetluses.III. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜSEhS koosneb üld- ja eriosast. Üldosas kehtestatakse üldsätted ja –põhimõtted ehitusvaldkonnale.Samuti sisaldub üldosas ehitustegevuse kontrollimisele suunatud regulatsioon – teavitamis- jaloamenetluse ning projekteerimistingimuste menetlusnormistik Üldosas on sätestatud ehitisregistripidamiseks vajalik regulatsioon, lisaks riikliku järelevalve ja vastutuse sätted. Üldosa sisaldabregulatsiooni, mis peaks põhimõtteliselt sobituma valdavale osale ehitistele ning ehitustegevusele.Seadustiku eriosasse on koondatud kitsama kohaldamisalaga või eesmärgiga regulatsioon. Eriosatuleb lugeda koos üldosaga, eriosas olev säte, kas täpsustab, välistab või muudab üldosas sätestatudsamasisulist normi. EhS eriosa moodustavad elektri-, raudtee-, tee-, side-, surve- ja tõsteehitised jariigikaitsed ning julgeoleku ehitised, samuti hoone energiatõhususe nõuded ja ehitised avalikusveekogus.ÜLDOSA§ 1. – 5. ÜldsättedSeadustiku üldsätetes avatakse seaduse eesmärk, selgitatakse selle kohaldamist koosmõjus teisteseadustega ning määratletakse olulisimad ja seadustiku regulatsiooni läbivad mõisted. Kuitavapäraselt esitatakse seaduse üldsätetes ka reguleerimisala määratlus, siis antud juhul see puudubkuna selle sätestamiseks puudub vajadus. Reguleerimisala sättes loetletakse seadustiku eelnõuskäsitletavad õigusinstituudid või nimetatakse reguleeritav valdkond. Seadustiku reguleerimisalasätestamine ei ole vajalik, kui seadustiku pealkiri, eesmärgi sõnastus ja kohaldamisala sättedkoosmõjus avavad seadustiku reguleerimisala piisavalt.§ 1. Seadustiku eesmärkKehtiv EhS ei sätesta seaduse eesmärki. Teadaolevalt ei ole seaduse eesmärgi sõnastusepuudumine praktikas probleeme tekitanud. Seaduse eesmärgi sõnaselge sõnastamine on vajalikparema õigusloome huvides, kuna sellele tugineb kogu järgnev regulatsioon. Seadus ei saaeksisteerida seaduse enese pärast, seadus peab teenima ühiskonna jaoks olulisi eesmärke. Seaduseeesmärgist tuleb lähtuda nii seaduse nõuete täpsustamisel kui ka seaduse rakendamisel. Eesmärgi8