1. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, miskäsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 09.06.2006, lk 24-86);2. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/14/EÜvälitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta(EÜT L 162, 03.07.2000, lk 1–78);3. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu 23. märtsi 1994. aasta direktiivi 94/9/EÜplahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikideõigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 100, 19.04.1994, lk 1-29).Nii köisteedirektiivi kui lifti direktiivi ja MOS aluse üle võetud direktiivide puhul on tegemist toote turulelaskmise tingimusi ühtlustavate direktiividega, need direktiivid eeldavad täielikku harmoneerimist,liikmesriigi kaalutlusõigus on viidud miinimumini. Need direktiivid on suures osas võimalik üle võttaTNVS-ga. TNVS § 5 lg 4 kohaselt võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister määrusegakehtestada tootele nõuded ja nendele nõuetele vastavuse tõendamise korra. Vabariigi Valitsus ongi26.08.2010 määrusega nr 123 „Volituste andmine tootele nõuete ja vastavushindamise korrakehtestamiseks ning turujärelevalveasutuse määramiseks“ vastavad volitused liftide ja köisteede ningnende ohutusseadiste ja alamsüsteemide ning masinate osas andnud majandus- jakommunikatsiooniministrile.Tinglikult võib nii MOS kui LKOS kohaldamisala jagada kahte ossa. Esimene osa käsitleb toote turulelaskmise etappi (seaduse 2. peatükk), teine osa aga toote kasutamise etappi (alates 4. peatükist). Kuiesimeses osas on õiguse allikaks vastavad EL-i direktiivid, siis teises osas on valdavalt tegemistsiseriikliku päritoluga õigusega. Teise osa regulatsioon pakub ehitusõigusele enam tähelepanu.Toodete turule laskmist ja vastavushindamist käsitlevad nõuded saab uuesti kehtestada TNVS alusel.TNVS sisaldab ka tootjate, importijate ja levitajate kohustuste kataloogi ning sätteid turujärelevalvejaoks. TNVS kohaldamisele viitab ka kehtiv LKOS (§ 1 lg 5). Seega on LKOS alusel harmoneerituddirektiivide taas ülevõtmine TNVS alusel üksnes tehniline muudatus.Samas sisaldavad direktiivid sätteid, mis otseselt TNVS-ga ei haaku. Tegemist on köistee ja liftiehitamist (paigaldamist) käsitlevate normidega:- köistee direktiiv artiklis 4 kohustuse teha köistee kavandamisel ka ohutusanalüüs ja kirjeldadaseda ohutusraportis, ohutusraporti sisulised nõuded on täiendavalt sätestatud direktiivi lisasIII. Tegemist on ehitusprojekti nõuetega ning taoline nõue sobib pigem EhS;- mõlemas direktiivis on nõue, mille kohaselt paigaldaja peab kasutama nõuetele vastavaidkomponente (CE märgistusega), mis võimaldavad valmis köisteel või paigaldatud liftil vastatakõigile nõuetele ja olla kasutamiseks ohutud;- Lifti direktiivis on esitatud nõue, mille kohaselt peavad lifti paigaldaja ja ehitises ehitustöödeeest vastutav isik omavahel koostööd tegema ja informeerima teineteist ja rakendamameetmeid selleks, et paigaldatavat lifti saaks ohutult ja sobivalt kasutada (lifti direktiivi artikkel2.2). See nõue on kaetud EhS asjatundlikkuse põhimõttega;- Lifti direktiivis artiklis 2.3 on esitatud ka konkreetne nõue ehitisele, millesse lift paigaldatakse:lifti šahtis ei tohi olla muid tehnosüsteeme peale lifti tööks vajalik. Taolise tehnilise nõude saabsätestada ehitisele esitatava nõudena vastavas määruses.Lifti turule laskmisel ja kasutusele võtmisele tuleb teha eelnev vastavushindamine. Sisuliselt ontegemist auditiga. Tegemist on direktiivist tuleneva protseduuriga, sealhulgas on direktiivisreguleeritud, kes võib neid protseduure teostada. Kasutuseelset auditit võib teha üksnes isik, kelleleon vastavaks tegevuseks antud tegevusluba ja kellest on teavitatud Euroopa Komisjoni ja teisiliikmesriike ning kelle andmed on kättesaadavad üle-euroopalisest andmebaasist NANDO. Taoliseleisikule tegevusõiguse andmise protseduur on sätestatud TNVS-s ja lähtub EL otsusest 768/2008 168 .MOS eesmärgiks on masinate, osaliselt komplekteeritud masinate, potentsiaalselt plahvatusohtlikuskeskkonnas kasutatavate seadmete, kaitsesüsteemide, komponentide ja tarvikute ningvälistingimustes kasutatavate seadmete ohutuse tagamine. Selleks sätestab seadus nõudednimetatud seadmetele, nende turule laskmisele ja kasutusele võtmisele.168 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistataksekehtetuks nõukogu otsus nr 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82–128)124
Tinglikult võib MOS jagada kahte ossa. Esimene osa käsitleb toote turule laskmise etappi (seaduse 2.peatükk), teine osa aga toote kasutamise etappi (alates 4. peatükist). Kui nii nimetatud esimeses osason õiguse allikaks vastavad EL direktiivid, siis teises osas on valdavalt tegemist siseriikliku päritolugaõigusega. Teise osas tegelik kohaldamisala sõltub asjaolust, kas masin on registreeritav või mitte.Registreeritavate masinate 169 (kraanad, lõbustuspargi seadmed) puhul on tegemist suuremat ohtukätkevate masinatega, mille ohutuse tagamiseks on vaja rakendada täiendavaid nõudeid – tehnilinekontroll, nõuded isikutele.MOS esimese osa kohaldamisala aluseks olevad EL direktiivid ei kohaldu kõigile mõiste poolestnende kohaldamisalasse kuuluda võivatele toodetele. EL õigusaktid käsitlevad reeglina üksnes turulelaskmise etappi, riigi pädevus harmoneeritud valdkonnas reguleerida ja nõudeid kehtestada algabsealt, kus EL pädevus valdkonda reguleerida lõpeb. Direktiivide kohaldamisalast on välistatud mitmeidtooteid, põhjustel et neile kohaldub, kas mõni teine EL-i või mõne muu rahvusvahelise organisatsiooniõigusakt või ei ole suutnud liikmesriigid teatud tootele direktiivi kohaldamise osas kokkuleppele saada.Sellisteks masinateks, millele EL-i õigus ei kohaldu ja millele on Eestis kehtestatud siseriiklikudnõuded, on näiteks lõbustuspargiseadmed. Hoolimata sellest, võib esimese osa MOS-st kehtestadahoopis TNVS alusel.MOS teise osa regulatsioon seondub üksnes teatud masinatega – registreeritavad masinad. Valdavalton sellised masinad aluspinnasega ühendatud ja ettenähtud paigalduskohas kasutamiseks. Seetõttusaab nendele kohalduv õigus sisalduda ka EhS. On siiski masinaid, mis sellele määratlusele ei allu jamille puhul on vajalik sobiv regulatsioon esitada muus õigusaktis.MOS reguleerib masina käitajaid, sätestades MOS §-s 14 nõude, mille kohaselt võib teatud masinaidkäitada vaid tõendatud pädevusega isik. Sellised masinad on:- 1) kabiinist juhitav sild-, pukk- ja konsoolkraana;- 2) väljaspool kraanat asuvast juhtpuldist juhitav sild-, pukk- ja pöörd- või liikuv konsoolkraanatõstevõimega alates viiest tonnist;- 3) tornkraana ja statsionaarne noolkraana tõstevõimega üle ühe tonni;- 4) portaalkraana;- 5) liikurnoolkraana;- 6) raudteekraana.Masina käitaja regulatsioon ei seondu ehitusõigusega. Samuti on MOS kohaldamisalas selliseidmasinaid, mida ei olev võimalik seostada ehitusõigusega. Masina käitajaga seonduv regulatsioon jääbtehnika ohutuse seaduse kohaldamisalasse. Masina käitaja kui ehitise kasutaja suhtes kohaldubseega üksnes EhS üldosast tulenevad põhimõtted, eelkõige asjatundlikkus.Võrreldes kehtiva õigusega kaasneb siiski ka mõningaid sisulisi muudatusi. Need on eelkõige:- isikute tegevusõigustega seonduv regulatsioon läheb MTR-i registreeringu / tegevusloa põhiseltreguleerimiselt üle kutsekvalifikatsiooni ehk isikute pädevuse põhisele regulatsioonile;- ehitustegevuse kontrollimisega seonduvat regulatsiooni (ehitusload ja kasutusload) on kavasvõimalikult suures ulatuses lihtsustada ja leevendada. LKOS ning MOS ei reguleeri nimetatudküsimust. Seega kohaldub ehitusloa, kirjaliku nõusoleku ja kasutusloa regulatsiooni osas kehtiv EhS.Käesoleva kodifitseerimise raames on üritatud võimalikult täpselt ja lihtsalt määratleda juhud mil onnõutav ehitusluba, ehitamise teatis või kasutusele võtmise teatis või kasutusluba.169 Registreeritavad masinad on:1) kabiinist juhitav sild-, pukk- ja konsoolkraana;2) väljaspool kraanat asuvast juhtpuldist juhitav sild-, pukk- ja pöörd- või liikuv konsoolkraana tõstevõimega alates 5 tonnist;3) tornkraana ja statsionaarne noolkraana tõstevõimega üle 1 tonni;4) portaalkraana;5) liikurnoolkraana;6) raudteekraana;7) kaubalift tõstevõimega üle 300 kilogrammi ja kabiini sügavusega üle 1 meetri, põrandapinnaga üle 0,8 m 2 ning kabiinikõrgusega üle 1,2 meetri;8) platvormtõstuk tõstevõimega üle 300 kilogrammi;9) kabiiniga ehitustõstuk;10) hüdrotõstuk tõstevõimega alates 7 tonnist;11) korvtõstuk tõstekõrgusega alates 10 meetrist;12) atraktsioon, mis on ette nähtud vähemalt kolmele inimesele ja mis liigutab sellel olevat inimest vähemalt kiirusega 0,5 m/svõi tõstab maapinnast kõrgemale kui 3 meetrit.125
- Page 1 and 2:
EHITUSSEADUSTIKU SELETUSKIRI
- Page 3 and 4:
§ 55. Kasutusloa kehtetuks tunnist
- Page 5 and 6:
SELETUSKIRI21.06.2013EHITUSSEADUSTI
- Page 7 and 8:
Eelnõu puudutab Vabariigi Valitsus
- Page 10 and 11:
kasutatav, kuid kui kasutajad seda
- Page 12 and 13:
Seega on väljapakutud ehitise mõi
- Page 14 and 15:
samas on rekonstrueerimist ka rajat
- Page 16 and 17:
Ehitusprojekti mõiste on ehituspro
- Page 18 and 19:
kasutamiseks ohutu ja vastab nõuet
- Page 20 and 21:
avaliku korra osaks oleva õigushü
- Page 22 and 23:
puhul. Seega peab oma ala asjatundj
- Page 24 and 25:
- vastutav spetsialist ei ole seotu
- Page 26 and 27:
Asjaolu, et EhS on loobutud kohustu
- Page 28 and 29:
Ehitisele esitatavate nõuete muutu
- Page 30 and 31:
nõuetele. Nenditi, et ehitis peab
- Page 32 and 33:
§ 13 lõige 1 sätestab ehitusproj
- Page 34 and 35:
- Teiseks on juhud, mil projekti ko
- Page 36 and 37:
jmt (kehtiv EhS § 3 lg 5). Samas e
- Page 38 and 39:
paratamatult lähtub hindaja subjek
- Page 40 and 41:
paragrahvis sätestatakse järeleva
- Page 42 and 43:
Huvigrupid pooldavad ehitise garant
- Page 44 and 45:
väärtusega varalisele hüvele, su
- Page 46 and 47:
mille kohaselt tuleb töid teha asj
- Page 48 and 49:
või aleveid. Lõige 2 loetleb tege
- Page 50 and 51:
§ 25 lõige 5 sätestab, et projek
- Page 52 and 53:
olukordades, kus detailplaneeringu
- Page 54 and 55:
Riigikohus on leidnud, et detailpla
- Page 56 and 57:
§ 29. Projekteerimistingimuste tao
- Page 58 and 59:
piira aga iga korteriomaniku kui ki
- Page 60 and 61:
- teede ja raudteede kavandamine, l
- Page 62 and 63:
§ 30 lõige 5 sätestab, et kui pr
- Page 64 and 65:
projekteerimistingimustes. Tegu on
- Page 66 and 67:
peaks toimuma ehitisregistris. Kui
- Page 68 and 69:
isiku ametlikule meiliaadressile ww
- Page 70 and 71:
(ehitusloa konstateeriv osa, mis on
- Page 72 and 73:
iikliku huviga või olulist mõju o
- Page 74 and 75: hoonetel olema energiamärgis ning
- Page 76 and 77: Sisuliselt täiendab antud alus ehi
- Page 78 and 79: tähelepanu juhtida seadusest tulen
- Page 80 and 81: Täpsemalt on õiguste rikkumise v
- Page 82 and 83: 13) ehitusloa taotlemisel on esitat
- Page 84 and 85: Riigikohtu halduskolleegium leidis
- Page 86 and 87: § 45. Ehitise kasutamise teatis§
- Page 88 and 89: tegevusega oli tegu. Nimetada võib
- Page 90 and 91: vastavussertifikaadi menetluse omaa
- Page 92 and 93: § 49 lõige 3 sätestab, et kui ka
- Page 94 and 95: taotluse saamisel. Riigikohus on ke
- Page 96 and 97: - Maanteeamet:- teede kasutuselevõ
- Page 98 and 99: kui ehitis või ehitise kasutamine
- Page 100 and 101: 13) vajadusel muud ehitise või ehi
- Page 102 and 103: § 61. MõistedMõistete paragrahvi
- Page 104 and 105: Energiamärgise regulatsiooni eesm
- Page 106 and 107: kehtestada alternatiivseid meetmeid
- Page 108 and 109: Urbanismiservituutidena nähakse ki
- Page 110 and 111: kõne alla tulla kaitsevööndis ke
- Page 112 and 113: hetkel enam parim võimalik. Siiski
- Page 114 and 115: § 83 lõikes 2 defineeritakse elek
- Page 116 and 117: on projekteerimistingimused nõutav
- Page 118 and 119: § 93. lõige 3 kohaselt annab proj
- Page 120 and 121: kehtestavaks. KGOS alusel on üle v
- Page 122 and 123: § 101. Kasutamise teatis ja kasutu
- Page 126 and 127: § 107. Kohaldamisala§ 107 lõikes
- Page 128 and 129: § 111 lõike 1 kohaselt peab tornk
- Page 130: sidumiseks. Samuti viitab ehitussea
- Page 134 and 135: Ehitusseadustiku ja planeerimissead
- Page 136 and 137: § 126. Ehitise kasutamise teatis j
- Page 138 and 139: § 132. Ehitusloa andmiseks pädev
- Page 140 and 141: § 138 lõige 2 kehtestab, et päde
- Page 142 and 143: kuidas eristada olemuslikult riigi
- Page 144 and 145: erimeelsusi minister, samuti saab k
- Page 146 and 147: Saksa õiguses on sätestatud, et p
- Page 148 and 149: omavalitsusüksuse arengukava maaka
- Page 150 and 151: IV. EELNÕU TERMINOLOOGIASeaduses o
- Page 152 and 153: Lisatud on pädevusejaotust täpsus
- Page 154 and 155: - loamenetluse kohustuslikkust ning
- Page 156 and 157: 31. Nõuded riigikaitselise ja julg