Ehitusseadustiku eelnõu seletuskiri 2013 - Justiitsministeerium

§ 26 lõige 4 kehtestab, et käesolevas paragrahvis toodud juhtudel ei ole lubatudprojekteerimistingimusi anda detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuksmuutmiseks, lisaks üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule ega avalikku veekogusse kaldagapüsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitistele täiendavate tingimuste andmiseks võiriigi eriplaneeringu täiendamiseks. Sätte kehtestamise eesmärk on piiritleda, millal ei ole lubatav andadetailplaneeringule lisaks projekteerimistingimusi. Esimesel juhul ei tohi projekteerimistingimusi andadetailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks. Detailplaneeringu olemuslik muutmine tähendab, etsekkutakse varasemalt kokku lepitud lahendusse ning varasema lahenduse põhimõtteline elluviimineei ole enam võimalik. See tähendab, et projekteerimistingimusi ei tohiks anda olukorras, kustegelikkuses tuleb koostada uus detailplaneering. Lisaks üldplaneeringut muutvale detailplaneeringuleei tohi projekteerimistingimusi anda, sest selle kaudu võidakse muuta ka üldplaneeringu lahendust.Üldplaneering on aga liiga oluline dokument, selleks et seda lubada muutaprojekteerimistingimustega.Detailplaneering on oma olemuselt osa kohalikku omavalitsuse territooriumi puuduta planeering, midakoostatakse eelkõige ehitusõiguse andmiseks. Seega seisneb detailplaneeringu olemusehitusõiguses. Kui muuta ehitusõigust ja sellega seonduvaid tingimusi, siis tuleb seda pidadadetailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks. Järgnevas lõikes on toodud, milliseid detailplaneeringutingimusi on lubatud muuta.Lisaks on projekteerimistingimuste andmine täiendavalt detailplaneeringule keelatud olukorras, kusdetailplaneering käsitleb avalikku veekogusse ehitamist. Selline piirang on sätestatud, kuna avalikeveekogude osas võivad esineda kaalukad põhjendused, miks detailplaneeringut ei ole võimalik muuta,mis ei ole eelkõige kohalikule omavalitsusele teada. Lisaks on avalike veekogudega seotud olulisedriiklikud huvid, näiteks riigikaitse, julgeolek, keskkonnakaitse, rahvusvaheline transport jne, millegaarvestamine ja kaalutlemine nõuab pigem uue detailplaneeringu tegemist. Avalikku veekogussekaldaga püsivalt ühendatud ja püsivalt ühendamata ehitiste ehitamise kohta vaata täpsemalt vastavatehitusseadustiku eriosa. Veel on listaud, et projekteerimistingimusi ei saa anda riigi eriplaneeringutäiendamiseks. Selles olukorras, tuleb koostada uus riigi eriplaneering.§ 26 lõige 5 sätestab, et projekteerimistingimustega muudetakse või täiendatakse asjakohasel juhulhoone või olulise avaliku huviga rajatise detailplaneeringu:1) hoonestusala tingimusi, kuid mitte rohkem kui 10% ulatuses esialgsest lahendusest;2) sügavust või kõrgust, kuid mitte rohkem kui 10% ulatuses esialgsest lahendusest;4) liikluskorralduse põhimõtteid;5) maa-alal asuvate ehitiste teenindamiseks vajalike ehitiste võimalikku asukohta;6) arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid või7) ehitustehniliste uuringute tegemise vajadust.Säte piiritleb, millise sisuga lisatingimusi projekteerimistingimustega võib anda. Eelmise sättekirjelduse juures on toodud, et projekteerimistingimusi ei ole lubatud anda detailplaneeringuolemuslikuks muutmiseks. Käesolevasse sättesse on koondatud alused, mille muutmine ei peakseelduslikult muutma olemuslikku detailplaneeringu lahendust. Samas on projekteerimistingimusiandval haldusorganil siiski igakordne kohustus kaaluda, kas projekteerimistingimused võivaddetailplaneeringu lahendust olemuslikult muuta.Hoonestusala tingimuste muutmiseks on sätestatud piiriks 10 protsendiline muutmise võimalus. 10muudatus tähendab hoonestusala piiride liigutamist detailplaneeringus sätestatust suuremaks, seetähendab hoonestusala pindala võib 10% suureneda. Hoonestusala pindala võib ka 10% vähendada,kui selleks tingivad vajaduse muudetud õigusaktid. Sellises olukorras on tegu isikule ebasoodsahaldusaktiga, mida tuleb motiveerida vastavalt HMS-le.Hoonestusala võib 10% ulatuses nihutada või keerata. Nihutamine, keeramine ja suurendamineüheaegselt ei ole lubatud. Järgida tuleb põhimõtet, et muudatus ei ületaks 10% piiri. Kui hoonestusalakattub ehitusaluse pindalaga, on käesoleva sätte järgi samuti lubatud 10 protsendiline muudatusesialgsest pindalast. Vastav muudatus võib olla põhjendatud näiteks energiatõhusate lahendusterakendamisega, kus hoonestusala keeramisel on võimalik saada päikesevalgusest rohkem energiat,aknad on võimalik paigutada lõuna suunas jne. Antud tingimuste rakendamiseks peavad olemasolema lõikes 1 määratletud alused.53