Ehitusseadustiku eelnõu seletuskiri 2013 - Justiitsministeerium

ehitustööde algust. Muu hulgas peavad ehitamist reguleerivad normid tagama ka tulevase ehitisegakülgnevate kinnisasjade omanike õiguste kaitse. Seega tehakse ehitusloaga kindlaks projekteeritudehitise vastavus õigusnormidele. Pärast ehitise valmimist on ehitusloal tuvastav funktsioon. Ennetavakontrollivahendina teenib ehitusloa nõue õigusvastaste olukordade ärahoidmise huve, samal ajal kuiehitusjärelevalve (eriti kõrvaldamismääruse) eesmärgiks on õiguspärase olukorra tagantjäreletaastamine. Mida põhjalikumalt kontrollitakse ehituslubade väljastamise menetluse käigus projektidevastavust ehituseeskirjadele, seda harvem osutub vajalikuks repressiivne sekkumine, eritikõrvaldamismääruste andmine. 98Ehitusloa taotlemise ja olemasolu nõue tuleneb ehitamisele esitatud nõuetest (§ 12 lg 3) ning seegaon kohustuslik ehitusluba taotleda. Ehitusloa taotlemise kohustusest on tehtud erandid ehitamiseteatise kohustuslike ehitiste puhul. Kuna lammutamine on ehitamise mõiste all, siis kohaldub selleletegevusele ehitusloale kohanduvad sätted.Ehitusluba on eelkõige õiguslik alus nende ehitiste ehitamiseks, mille ehitamise eeldus on ehituslubavastavalt seaduse lisale 1. Ometigi võib ehitusprojekt sisaldada ka ehitisi, mis on teatisekohustuslikudvõi vabastatud üldiselt avaliku võimu poolsest kontrollist. Kui ehitusprojekt sisaldab kateatisekohustuslikke ehitisi, siis asendab ehitusluba teatist kui õiguslikku alust ehitamiseks. Vastavtäpsustus on sätestatud ka ehitamise teatist reguleerivate sätete juures. Kui ehitusprojekt sisaldabehitusloa või teatise kohustuseta ehitisi, siis saab pädev asutus nende ehitamist piirata ainultplaneeringutes või erandjuhul projekteerimistingimustega sätestatud määral. Näiteks kui planeeringudesitavad tingimusi alla 20 m 2 ehitiste paigutusele kinnisasjal või nende väilimusele. Vastav põhimõtekäib ka teiste planeeringutes käsitletud teemade kohta, näiteks haljastuse või liikluskorralduse kohta.Kui detailplaneeringus käsitletud haljastus on tugevalt seotud ehitise ohutusega, näiteks maapinnavajumise või erosiooniga, siis tuleb haljastuse kohta esitatud tingimusi käsitleda seoses ehitiseohutusele esitatavate nõuetega. Kui haljastus on detailplaneeringus ette nähtud võimalusena, misilmestab terviklikku planeeringulahendust, siis ei saa töögrupi hinnangul ehitusloa menetluse raamesnõuda, et ehitise ehitamisega seonduvalt tuleb rajada ka haljastus, kuna haljastus ei ole olemuslikultehitusloa kontrollieseme osa (eesmärk on ehitada ehitusloakohustuslikku ehitist).Detailplaneeringus kehtestatud tervikliku ruumilahenduse elluviimise korraldamine on laiem küsimus,kui seda on ehitusloa menetlus. Selleks, et tagada detailplaneeringulahenduse terviklik elluviimine onmõistlik kasutada PlanS-s sätestatud elluviimise kokkuleppeid või määrata elluviimist puudutavatetegevuste järjekord detailplaneeringus.Ehitusloaga ei ole võimalik esitada ehitamiseks täiendavaid tingimusi, mis ei tulene otseselt ehitusloaaluseks olevast aktist, näiteks detailplaneeringust, vaid detailplaneeringu lisaks olevatestkooskõlastuskirjadest. Riigikohus leidis: „Seega on ehitusloaga võimalik reguleerida üksnes otseseltehitamisse puutuvaid küsimusi. Ehitusseaduse regulatsioon ei anna võimalust reguleerida ehitusloagaselliseid küsimusi, mis tulenevad Muinsuskaitseameti ja Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuseeeltoodud kooskõlastuste tingimustest.“. 99Veel on oluline märkida, et ehitusluba antakse asjale. Riigikohus on leidnud, et ehitusluba on seotudkinnisasjaga, määrates kindlaks nõuded kinnistul ehitiste püstitamiseks. Kinnisasjale konkreetseehitise püstitamiseks kehtestatud nõuded ei saa sõltuda ehitusloa taotluse esitaja isikust võipüstitatavate ehitiste omanikust. /-/ Kui ehitusluba anti välja isikule, kellel ehitamist võimaldavatasjaõigust ei olnud, ei andnud see isikule õigust ehitada võõrale kinnisasjale. Sellisel juhul tuli isikulhankida ehitamist võimaldav asjaõigus pärast ehitusloa saamist. 100 Käesolevas eelnõus ei ole seotudomaniku nõusolekut ehitamise õiguspärasusega, sest EhS on oma olemuselt avalik-õiguslikke suhteidkäsitlev seadus, mis ei peaks seadma haldusakti õiguspärasuse eelduseks asjaõiguslikke suhteid.Seega on eelnõus üritatud vältida asjaõiguslike normide sissetoomist ning asendada seda näitekskaasamiskohustusega. Töögrupp leidis, et õiguslikult ei ole korrektne rääkida kinnisasja omaniku loastehitamiseks, sest see luba ei kanna endas avalik-õiguslikku tähendust. Oma sisult on teguarvamusega, mida pädev asutus võib, aga ei pruugi ehitusloa andmisel arvestada.Rakendusanalüüsi põhjal on tehtud ettepanek kaotada kirjaliku nõusoleku instituut ja nimetada kõikilubasid ehitusloaks. Ehitusloaga tuvastatakse ehitise planeeringu kooskõla kehtiva õigusega98 U. Ramsauer. Ehitusjärelevalve meetmed ebaseaduslike ehitiste kõrvaldamiseks. Juridica 2006/7, lk 479-489.99 RKHK 17.10.2007, 3-3-1-39-07.100 RKHK 1.10.2008, 3-3-1-51-08.69