kõne alla tulla kaitsevööndis kehtivatest piirangutest täielik loobumine, sest see läheks vastuollu § 61lõikest 1 tuleneva kaitsevööndi ühe eesmärgiga tagada ohutust.Ehitise omaniku nõusolekul kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvalekaldumise võimalus eitähenda, et ehitise omanikul oleks võimalik teha kolmandale isikule piirangute osas mööndusi, ntlubada kolmandal isikul kaitsevööndis ehitada või ehitada ise kaitsevööndisse uusi ehitisi. Piirangutestkõrvalekaldumine ja igasugune kinnisasja puudutav tegevus nõuab mõistagi igal juhul ka kinnisasjaomaniku nõusolekut (AÕS § 68).Samas lõikes on sätestatud ka ehitise omaniku kohustus andmete andmise kaudu võimaldadakindlaks teha kaitsevööndiga ehitise paiknemist. Siinkohal jätkatakse ehitusseaduse § 76 lõikes 3sisaldunud põhimõttega, mille järgi eelkõige igasuguste tehnovõrkude paiknemist puudutavad andmedpeaksid olema avalikud. Vältimaks olukordi, kus ehitise omanik on üle koormatud päringutega ehitisepaiknemise kohta, on andmete andmise kohustuse eeltingimusena sätestatud õigustatud huviesinemine küsijal (nt tahab kinnisasja omanik oma maale midagi ehitada või on andmed olulisedkohtumenetluses). Ühtlasi on niimoodi võimalik keelduda andmete väljastamisest julgeoleku jaturvalisuse kaalutlusel. Võimalik, et viimast tuleb eriseadustes teatud ehitiste korral täpsustada (ntriigikaitse otstarbega ehitised).§ 68 lõigete 4 ja 5 juhtpõhimõttena peab ehitise kaitsevöönd olema kinnisasjale võimalikultvähekoormav.Kaitsevööndiga ehitise omanikul on kohustus:1) tegutseda kinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval moel;2) arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga;3) tagada kaitsevööndiga ehitise hooldamiseks või korrashoiuks tehtud tööde ajal kinnisasjakorrashoid ning tööde lõppedes taastada kinnisasjal endine olukord, välja arvatud juhul, kui endiseolukorra taastamine oleks vastuolus kaitsevööndis kehtivate piirangutegaLõige 4 sätestab ehitise omaniku üldised kohustused. Punktis 1 on sätestatud üldpõhimõte riivatakinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil. Ühtlasi on ehitise omanik kohustatud arvestamakinnisasja omaniku õigustatud huviga (nt hooldustööde tegemise aja osas, ehitise ehitamisel sellepaigutuse osas kinnisasjal jne). Ehitisega seonduvate tööde lõpetamisel tuleb kinnisasjal taastadatöödele eelnev olukord, välja arvatud juhul kui see oli piirangutega vastuolus (nt oli kaitsevööndissevahepeal istutatud taimi). Ehitise omanik peab arvestama kaitsevööndiga ehitise ehitamisel, etkaitsevööndisse ei jääks objekte, mille kõrvaldamine ja taastamine tööde käigus võib osutudavajalikuks, kuid samas ka kulukaks (nt hekid).§ 68 lõige 5 sätestab, et kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist, tulebvõimalusel eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasjakoormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võibehitada teise kaitsevööndiga ehitiseKui ühte kinnisasja läbib mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb kinnisasja minimaalse koormamise nõudestlähtuvalt eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses (nt igasugused liinidtee kaitsevööndis). Selle tagamiseks sätestatakse lõikes 5 põhimõtteline eeldus, mille kohaselt võibühe ehitise kaitsevööndisse ehitada teise kaitsevööndiga ehitise. Vastupidist peab tõestama sellesthuvitatud isik.Sätte eesmärgiks on tagada, et kui kaalutakse uue ehitise ehitamist, mis tekitab kaitsevööndi, siisoleks asukohavalikul eelistatud juba olemasolev (teise ehitise) kaitsevöönd, s.t uus ehitis ehitataksvana kaitsevööndi sisse. See kehtib samamoodi ka siis kui mõlemat ehitist ehitatakse korraga. Sätteeesmärgiks ei ole aga sundida ettevõtjaid, eelkõige võrguettevõtjaid, oma ehitisi (nt tehnovõrke)ehitama korraga, s.t sätet ei tohiks kasutada ehitusloa andmisest keeldumise alusena põhjendusel, etkinnisasja vähima koormamise nõudest tuleneb, et ühe tehnovõrgu ehitamisel tuleks samal ajal äraehitada ka kõik muud mõeldavad tehnovõrgud.§ 68 lõige 6 sätestab, et kaitsevööndite keskseks registriks peab saama maakataster (lg 6). Sellinenõue sisaldub ka ÜVÕRKS <strong>eelnõu</strong> kontseptsioonis. Kuna kaitsevööndite näol on tegemist kinnisasjaavalikõiguslike kitsendustega ning maakataster sisaldab juba praegu erinevate avalike kitsenduste110
kaarti, on loogiline, et ka kõik kaitsevööndid kantakse samale kaardile. Olemasolevate ehitistekaitsevööndite kandmiseks maakatastrisse tuleb seada üleminekuaeg. Pärast ehitusseadustikuvastuvõtmist ehitatavate ehitiste kaitsevööndeid puudutavad andmed peab maakatastrile edastamahaldusorgan, kes annab ehitusloa või kellele edastatakse ehitamise teatis. Ka ehitisregister tulebliidestada maakatastriga.§ 69. - § 81. Kaitsevööndite erinormidKaitsevööndite erinormide sõnastamisel on võetud aluseks vastavates valdkondades varemkehtinudnormid. Muudatused on hoitud minimaalsena, et vältida tarbetute erisuste tekkimistüleminekuperioodil. Sätetest on eemaldatud osad, mis kordavad üldnormi. Kaitsevööndeidpuudutavad määrused jäävad edasi kehtima. Välistatud ei ole kaitsevööndite erisätete edasinekärpimine, kuid see eeldab enne vastavate otsuste tegemist põhjalikku insenertehnilist ekspertiisi.Teede osas on loobutud erinevate vööndite eristamisest. Kõiki vööndeid hakkab asendama vastavatee liigi kaitsevöönd, mille siseselt võib vajadusel tekitada erineva intensiivsusega kitsendustevööndeid. Tee ei ole vallasasjast ehitis (erinevalt enamusest teistest kaitsevööndit tekitavatestehitistest, mis on peamiselt tehnorajatised) ja seetõttu ei saa edasises lähtuda tee omanikunõusolekust piirangutest möönduste tegemisel – see eeldaks, et otseselt tee alla jääv maasundvõõrandataks. Avalikku kasutusse määratud erateede puhul asendab tee omaniku nõusoleku(tee avalikku kasutusse määranud) haldusorgani nõusolek (tuleneb eratee avalikku kasutussemääramise sättest).§ 82. – 90. ElektripaigaldisPeatükk asendab elektriohutusseaduse (ElOS) 152 . ElOS kohaldub elektriseadmetele jaelektripaigaldistele. Elektripaigaldis on elektriseadmete statsionaarselt paigaldatud talitluslik kogum.Seega on elektripaigaldis sisuliselt iseseisev ehitis või moodustab teise ehitise osa olles selletehnosüsteem. Sellega on põhjendatud ElOS regulatsiooni hõlmamine EhS-ga.Praktikas on probleemseks osutunud eelkõige erinevate seaduste samaaegne kohaldamine. ElOS onEhS tähenduses eriseadus. Vastavalt kehtiva EhS § 1 lg-le 2 ei kohaldata EhS ehitistele jategevustele, mis on reguleeritud mujal. Vastavalt ElOS § 2 lg-le 2 kohaldatakse elektripaigaldiseehituslikule osale ehitustegevust reguleerivas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktidesehitamisele sätestatud nõudeid käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidesttulenevate erisustega. Ehitustegevust reguleerivaks seaduseks on EhS, samuti saab ehitustegevustreguleerivaks seaduseks pidada näiteks teeseadust ja maaparandusseadust ning lifti- ja köisteeohutuse seadust.Nimetatud asjaolust tulenevalt ei ole alati piisavalt üheselt selge millist seadust peaks kohaldama,millises ulatuses ja kas üldse peaks muud seadust kohaldama. Nimetatud probleemi kohta saab tuuakonkreetseid näiteid: ElOS ei reguleeri omanikujärelevalvet, seega peaks kohalduma kehtivast EhS-sttulenev omanikujärelevalve regulatsioon. Samas ei võimalda kehtiv EhS isikul registreerida MTS-isend elektripaigaldise ehitamise osas omanikujärelevalve tegijaks. Niisamuti on hetkel kehtiv olukordkaasa toonud juhtumeid, kus isikute tegevusõigusega seonduv ei ole üheselt selge. Näiteks ei oleüheselt selge, kas elektritööks pädev isik võib teha ka nõrkvoolutöid. ElOS ei kohaldunõrkvoolutöödele. Nõrkvoolutööde näol on tegemist elektriohutusseaduse eesmärki ja kohaldamissalasilmas pidades vähest ohtu kujutava tegevusega ning seetõttu on need tööd pigem EhSkohaldamisalas. Tegevusõigustega seonduvate probleemide vältimiseks on praktikas leitud sobivakslahenduseks tegevusõigused mõlema seaduse alusel registreerida. See on aga asjatu japõhjendamatu halduskoormus.Probleemseks võib pidada ka kaitsevööndite regulatsiooni, eelkõige kaitsevööndis tegutsemisepiirangute üldsõnalisust, kuid selle lahendamine ei ole käesoleva peatüki teema.Lisaks eelnevalt kirjeldatud probleemidele ei ole ElOS regulatsiooniga märkimisväärseid sisulisiprobleeme, mida ehitusõiguse kodifitseerimise raames saaks või peaks lahendama. Küll aga saab niimõnegi nõude puhul esitada küsimuse kas see on vajalik nõue ja kas regulatsioon on ka tänasel152 Elektriohutusseadus 24.01.2007, RT I 2007, 12, 64; 2010, 31, 158.111
- Page 1 and 2:
EHITUSSEADUSTIKU SELETUSKIRI
- Page 3 and 4:
§ 55. Kasutusloa kehtetuks tunnist
- Page 5 and 6:
SELETUSKIRI21.06.2013EHITUSSEADUSTI
- Page 7 and 8:
Eelnõu puudutab Vabariigi Valitsus
- Page 10 and 11:
kasutatav, kuid kui kasutajad seda
- Page 12 and 13:
Seega on väljapakutud ehitise mõi
- Page 14 and 15:
samas on rekonstrueerimist ka rajat
- Page 16 and 17:
Ehitusprojekti mõiste on ehituspro
- Page 18 and 19:
kasutamiseks ohutu ja vastab nõuet
- Page 20 and 21:
avaliku korra osaks oleva õigushü
- Page 22 and 23:
puhul. Seega peab oma ala asjatundj
- Page 24 and 25:
- vastutav spetsialist ei ole seotu
- Page 26 and 27:
Asjaolu, et EhS on loobutud kohustu
- Page 28 and 29:
Ehitisele esitatavate nõuete muutu
- Page 30 and 31:
nõuetele. Nenditi, et ehitis peab
- Page 32 and 33:
§ 13 lõige 1 sätestab ehitusproj
- Page 34 and 35:
- Teiseks on juhud, mil projekti ko
- Page 36 and 37:
jmt (kehtiv EhS § 3 lg 5). Samas e
- Page 38 and 39:
paratamatult lähtub hindaja subjek
- Page 40 and 41:
paragrahvis sätestatakse järeleva
- Page 42 and 43:
Huvigrupid pooldavad ehitise garant
- Page 44 and 45:
väärtusega varalisele hüvele, su
- Page 46 and 47:
mille kohaselt tuleb töid teha asj
- Page 48 and 49:
või aleveid. Lõige 2 loetleb tege
- Page 50 and 51:
§ 25 lõige 5 sätestab, et projek
- Page 52 and 53:
olukordades, kus detailplaneeringu
- Page 54 and 55:
Riigikohus on leidnud, et detailpla
- Page 56 and 57:
§ 29. Projekteerimistingimuste tao
- Page 58 and 59:
piira aga iga korteriomaniku kui ki
- Page 60 and 61: - teede ja raudteede kavandamine, l
- Page 62 and 63: § 30 lõige 5 sätestab, et kui pr
- Page 64 and 65: projekteerimistingimustes. Tegu on
- Page 66 and 67: peaks toimuma ehitisregistris. Kui
- Page 68 and 69: isiku ametlikule meiliaadressile ww
- Page 70 and 71: (ehitusloa konstateeriv osa, mis on
- Page 72 and 73: iikliku huviga või olulist mõju o
- Page 74 and 75: hoonetel olema energiamärgis ning
- Page 76 and 77: Sisuliselt täiendab antud alus ehi
- Page 78 and 79: tähelepanu juhtida seadusest tulen
- Page 80 and 81: Täpsemalt on õiguste rikkumise v
- Page 82 and 83: 13) ehitusloa taotlemisel on esitat
- Page 84 and 85: Riigikohtu halduskolleegium leidis
- Page 86 and 87: § 45. Ehitise kasutamise teatis§
- Page 88 and 89: tegevusega oli tegu. Nimetada võib
- Page 90 and 91: vastavussertifikaadi menetluse omaa
- Page 92 and 93: § 49 lõige 3 sätestab, et kui ka
- Page 94 and 95: taotluse saamisel. Riigikohus on ke
- Page 96 and 97: - Maanteeamet:- teede kasutuselevõ
- Page 98 and 99: kui ehitis või ehitise kasutamine
- Page 100 and 101: 13) vajadusel muud ehitise või ehi
- Page 102 and 103: § 61. MõistedMõistete paragrahvi
- Page 104 and 105: Energiamärgise regulatsiooni eesm
- Page 106 and 107: kehtestada alternatiivseid meetmeid
- Page 108 and 109: Urbanismiservituutidena nähakse ki
- Page 112 and 113: hetkel enam parim võimalik. Siiski
- Page 114 and 115: § 83 lõikes 2 defineeritakse elek
- Page 116 and 117: on projekteerimistingimused nõutav
- Page 118 and 119: § 93. lõige 3 kohaselt annab proj
- Page 120 and 121: kehtestavaks. KGOS alusel on üle v
- Page 122 and 123: § 101. Kasutamise teatis ja kasutu
- Page 124 and 125: 1. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Li
- Page 126 and 127: § 107. Kohaldamisala§ 107 lõikes
- Page 128 and 129: § 111 lõike 1 kohaselt peab tornk
- Page 130: sidumiseks. Samuti viitab ehitussea
- Page 134 and 135: Ehitusseadustiku ja planeerimissead
- Page 136 and 137: § 126. Ehitise kasutamise teatis j
- Page 138 and 139: § 132. Ehitusloa andmiseks pädev
- Page 140 and 141: § 138 lõige 2 kehtestab, et päde
- Page 142 and 143: kuidas eristada olemuslikult riigi
- Page 144 and 145: erimeelsusi minister, samuti saab k
- Page 146 and 147: Saksa õiguses on sätestatud, et p
- Page 148 and 149: omavalitsusüksuse arengukava maaka
- Page 150 and 151: IV. EELNÕU TERMINOLOOGIASeaduses o
- Page 152 and 153: Lisatud on pädevusejaotust täpsus
- Page 154 and 155: - loamenetluse kohustuslikkust ning
- Page 156 and 157: 31. Nõuded riigikaitselise ja julg