Ehitusseadustiku eelnõu seletuskiri 2013 - Justiitsministeerium

planeeringulistes tingimustes, riskianalüüsides (suurõnnetusohuga käitised) aga samavõrd kaõigusaktides (kaitse eeskirjad jmt). Ehitise asukohaga seonduvaid tingimusi tuleb arvesse võtta ningvajadusel näha ehitusprojektis ette meetmeid nendest tingimustest tulenevate negatiivsete mõjudevähendamiseks.§ 14 lõikes 2 esitatakse nõue, mille kohaselt tuleb ehitusprojekti koostamiseks vajalike ehitustehnilistelähteandmete väljaselgitamiseks teha uuring. Nõuetele vastava ehitusprojekti koostamisel on vajatugineda õigetele lähteandmetele. Sellest vajadusest lähtuvalt tuleb teha ka ehitustehnilisi uuringuid.Kehtiv EhS käsitles uuringutena ehitusgeodeetilisi ja –geoloogilisi uuringuid. Eelnõus väljapakutudregulatsioon on siiski märksa laiem ja sisulisem. Uuringutest rääkides kasutatakse üldmõistetehitustehnilised uuringud, need võivad hõlmata märksa laiemat uuringute teemasid kui seda on pelgaltehitusgeoloogilised uuringud. Projekteerimiseks võib olla vaja teha ka muid uuringuid, näiteksliikluskoormuse, müra, õhusaaste uuringuid. Tellija võib olla huvitatud lisaks ehitustehnilisteleuuringutele ka muudest uuringutest – näiteks majandusliku tasuvuse uuringust. Taolisi uuringudkäesolev seadustik ei hõlma.Ehitustehniliste uuringute vajaduse üle otsustab eelkõige projekteerija, samas on ehitusloa andjal võijärelevalvet tegeval isikul alati õigus põhjendatud juhul nõuda mõne uuringu tegemist võiolemasolevate uuringute tulemuste täpsustamist. Seda õigust tuleb kasutada kaalutletud ja üksnespõhjendatud juhul. Kehtiva seaduse piires oli probleemiks ehitusluba andva asutuse omavoli nõudatehtud uuringute kordamist või uuendamist olukorras, kus varasemad uuringud olid olemas jaasjakohased. Samavõrd oli probleemiks projekteerija otsus mitte teha uuringuid olukorras, kui neidsiiski pidanuks tegema.Ehitustehnilise uuringu tulemused võivad lisaks selle tellinud isikule ja ehitusprojekti koostajale ollaolulised ka ehitusprojekti kontrollivale isikule, niisamuti ehitusloa andjale ja riikliku järelevalvet tegevaleisikule. Kuivõrd ehitusuuringute tulemused võivad olla asjakohased pikema aja vältel, ei ole mõistliktehtud tööd kõrvale heita. Võimaluse korral on mõistlik kasutada varem tehtud uuringute tulemusi.Selle võimaldamiseks peavad ehitustehnilised uuringud olema koostatud ja vormistatud ühtsetenõuete kohaselt. Samuti peavad need olema kättesaadavad. Seetõttu on eelnõus sätestatud kohustusesitada ehitustehnilise uuringu tulemused ehitisregistrisse, samuti on antud volitusnorm majandus- jakommunikatsiooniministrile ja vajadusel ka mõnele teisele ministrile Vabariigi Valitsuse volituse alusel,kehtestada ehitustehnilistele uuringutele nõuded.Teiste isikute poolt ehitustehniliste uuringute tulemuste kasutamine tõstatab tõenäoliselt mitmeideraõiguslikke küsimusi, eelkõige seonduvalt projekteerimise kuludega ning ehitustehniliste uuringuteteostajate autoriõigustega. Kuna tegemist on eraõiguse sfääri jäävate probleemidega, siis käesolevseadustik neile probleemidele lahendusi ei paku. Uuringu kulud on osa projekteerimise kuludest,samas kui ühe ehitusprojekti koostamisel on tulnud teha kulutusi uuringutele ning kui teise projektikoostamisel saab tugineda kolmanda isiku tööle, ilma selle eest tasu maksmata, on üks ehitusprojektikoostanud isik uuringute võrra kulusid kokku hoidnud. See võib olla aluseks võlaõigusliku nõudeesitamisel uuringu kulude kandja poolt (alusetu rikastumise sätete alusel). Autoriõigustega ilmseltmärkimisväärseid probleeme ei teki, kuna autor on oma tasu juba saanud ehitustehniliste uuringutetellijalt. Autori varalised õigused võib töö üleandmise ja selle eest tasu saamisega lõppenuks lugeda.Küll jäävad kehtima muud autoriõigused.§ 14 lõike 3 kohaselt tuleb ehitusprojekt teatud juhtudel üle kontrollida projekti koostajast sõltumatuisiku poolt. See nõue asendab kehtivas õiguses tuntud ehitusprojekti ekspertiisi institutsiooni.Ehitusprojekti ekspertiis oli sisuliselt teise pädeva isiku poolt ehitusprojektile antud hinnang. Sellisenaleiab see käsitlemist ka käesolevas seadustikus.Juhud, mil ehitusprojekt tuleb sõltumatu pädeva isiku poolt kontrollida, lähtuvad kahest eeldusest:- Esiteks on juhud, mil kavandatav ehitis on niivõrd kõrge ohupotentsiaaliga, et riskide maandamisekspeab ehitusprojekti alati laskma sõltumatul pädeval isikul üle vaadata. Sellisest eeldusest lähtuvateljuhtudel ei seata kahtluse alla projekti koostaja pädevust nõuetele vastavat projekti koostada ega kaprojekti nõuetele vastavust. Taoliste juhtumite kirjeldamiseks kasutatakse seadustikus kõrgendatudriskiga ehitise mõistet. Seda mõistet ei ole seaduse tasemel sisustatud. Vastuse küsimusele, millisedon kõrgendatud riskiga ehitised, annab lõike 4 punkt 1 alusel kehtestatav määrus. Kehtiva õigusekohaselt on kõrgendatud riskiga ehitised: suurõnnetuse ohuga ehitis, suurte rahvahulkadekogunemisega ehitis ja mittetüüpne elektripaigaldis, mille peakaitsme nimivool on üle 250 ampri.33