Ehitusseadustiku eelnõu seletuskiri 2013 - Justiitsministeerium

13) ehitusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad ehitusloa andmiseotsustamist.Ehitusloa andmisest keeldumise alused on sätestatud, et näidata, millistel juhtudel võib ehitusloaandja keelduda ehitusloa andmisest. Kui ehitusloa menetluse paragrahv sätestas kontrollieseme piirid– detailplaneeringu, projekteerimistingimuste ja ehitusprojekti ehitusprojektile esitatavatele nõuetelevastavuse. Ehitusloa andmisest keeldumine on kaalutlusotsus, mille piirid tulenevad kõnesolevasseaduses sätestatud põhimõtetest ja -nõuetest. Ehitusloa andja peab taotluses puuduste tuvastamiselrakendama lisameetmeid – nõudma uuringute täiendamist, ehitusprojekti ülekontrollimist pädeva isikupoolt või tuvastama ehitusprojekti nõuetele mittevastavuse ning andma seejärel taotlejale lisatähtajapuuduste kõrvaldamiseks. Kui neid meeteid on rakendatud, võib otsustada, kas keelduda ehitusloaandmisest.Keelduda on võimalik, kui ehitis ei vasta riigi eriplaneeringule, detailplaneeringule,projekteerimistingimustele ega ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Riigikohus onprojekteerimistingimuste kohta leidnud, et PES § 54 p 1 kohaselt keeldutakse ehitusloaväljaandmisest, kui projekt ei vasta projekteerimistingimustele. Projekteerimistingimuste kehtestamineon ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitiseleesitatavatest nõuetest. Kohalik omavalitsus kui pädev haldusorgan võib neid menetluse hilisematesstaadiumides muuta. Kolmandate isikute õigusi ei saa rikkuda ainuüksi projekteerimistingimustesterinevale projektile ehitusloa andmine, kui projekt ise on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgasehitusnõuetega. 120Lisatud on keeldumise alus, kus ehitusloa andmisest saab keelduda, kui sellega kaasneb püsivnegatiivne mõju kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudeleselle mõjualas olevatele isikutele, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendadaega leevendada. See alus viitab naabrusõiguste kaitsele. Lisaks on ehitusloa andmisest võimalikkeelduda, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele.Veel on võimalik ehitusloa andmisest keelduda, kui pädev asutus on jätnud ehitusloa eelnõupõhjendatud juhul kooskõlastamata. Kooskõlastamata jätmise tingimused on toodud ehitusloamenetluse sätete juures. Põhimõtteliselt saab tugineda ainult seadusest tulenevale keelule. Seega kuiehitusloa eelnõu ei ole võimalik mittekooskõlastusest tulenevalt muuta, siis tuleb jätta ehituslubaandmata, sest muidu oleks tegu õigusvastase haldusakti andmisega. Samuti võib keelduda, kui pädevasutus on algatanud ehitusprojekti aluseks olnud detailplaneeringu või projekteerimistingimustekehtetuks tunnistamise menetluse. Planeerimisseadus annab võimaluse sätestada riigi eriplaneeringu,üldplaneeringu või detailplaneeringu koostamise ajaks ajutise ehituskeelu. Seetõttu ei saa anda kaehitusluba.Järgnev alus seondub keskkonnamõju hindamisega. Keskkonnamõju hindamist reguleerib KeHJS.Täiendav alus puudutab ehitusloa andmisest keeldumist, kui ehitise lammutamine ei vastaks avalikelehuvidele. Tegu on eriehitisi puudutavatest seadustest tulenevate normidega, mis välistavad ehitusehklammutusloa andmise, kui lammutamine ei vastaks avalikele huvidele, näiteks olukorras, kusavalikkusel on jätkuvalt huvi ehitist kasutada.Veel on ehitusloa andmisest keeldumise alus see, kui taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid.Valeandmete esitamine võib puudutada näiteks ehitusprojekti aluseks olevate andmete ebaõigel kujulesitamist või muid taotlusega seonduvaid asjaolusid. See alus on vajalik, sest valeandmete esitamisetõttu võivad saada riivatud kolmandate isikute õigused, mistõttu tuleb sellisel juhul ehitusloa andmisestkeelduda. Asjatundlikkuse põhimõtte ja ehitamisele esitatavate nõuete põhjal peab ehitusprojektikoostama või selle koostamist kontrollima pädev isik. Pädev asutus kontrollib ehitusprojekti üle üksnesformaalset. Seetõttu on vajalik, et ehitusprojekt oleks koostatud pädevalt ja et selle alusel saaksehitada nõuetele vastav ehitis. Eelduslikult suudab sellise projekti koostada üksnes selleks piisavateteadmistega isik. Lisaks on ehitusloa andmisest keeldumiseks alus siis, kui ehitise või ehitamisegakaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik vältida ega leevendada. Viimase aluserakendamine eeldab keskkonnamõjude hindamist, see nõue tuleneb eriseadusest. Ehitusloaandmisest keeldutakse, kui ehitise lammutamine ei vasta avalikele huvidele. Nimetatud alus on seotudeelkõige eriosadega, kus ehitise säilimise osas on oluline avalik huvi, näiteks raudteerajatised.120 RKHK 14.05.2002, 3-3-1-25-02.82