§ 29. Projekteerimistingimuste taotluse kontroll ja taotluse läbi vaatamata jätmine§ 29 sätestab, et pädev asutus kontrollib projekteerimistingimuste taotluse saamisel selle nõuetelevastavust ja tagastab taotluse läbi vaatamata, põhjendades seda, kui projekteerimistingimusteandmine on ilmselgelt võimatu. Säte põhineb HMS § 14 lõikel 6. Projekteerimistingimuste andmiseilmselge võimatus esineb siis, kui projekteerimistingimuste andmiseks ei ole seaduslikku alust. Seetähendab, et ei esine §-s 25 lõikes 1 või §-s 26 lõikes 1 kirjeldatud aluseid projekteerimistingimusteandmiseks. Projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata jätmisel tagastatakse taotlejale kariigilõiv.Projekteerimistingimuste andmiseks ei ole seaduslikku alust, kui ehitusloa saamiseks tulekstegelikkuses koostada detailplaneering või muuta olemasoleva detailplaneeringu olemuslikkulahendust, milleks on vajalik läbi viia detailplaneeringu menetlus.Projekteerimistingimusi ei ole võimalik anda ega nõuda nende taotlemist ka siis, kui tegu on hoone võiavaliku huviga rajatisega, mille ehitusprojekti koostamiseks ei ole projekteerimistingimused nõutavad.Selle kohaselt on välistatud igaks juhuks esitatavad taotlused, kus pädev asutus ei peaks isikulesiduvaid tingimusi ehitusprojekti koostamiseks esitama. Välistatud ei ole pädeva asutuse käest nõuküsimine või konsulteerimine, kuid viimastel ei tohi olla õiguslikult siduvaid tagajärgi ehitusloamenetluseks.Ilmselge võimatus erineb puudustest projekteerimistingimuste taotluses seepoolest, et puuduseid onvõimalik kõrvaldada, näiteks esitada täiendavaid dokumente. Ülalviidatud näidete puhul aga täiendavatähtaja andmine ei aita, kuna ka siis ei ole võimalik taotluste menetlema asuda.§ 30. Projekteerimistingimuste menetlus§ 30 lõige 1 kehtestab, et pädev asutus otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse japrojekteerimistingimuste andmise menetluse korraldamise avatud menetlusena.Projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena tuleb korraldada eelkõige käesoleva seaduseparagrahvis 26 nimetatud juhul. Säte reguleerib olukorda, kui pädev asutus on saanudprojekteerimistingimuste taotluse ning on otsustanud selle menetlusega alustada. Menetlusegaalustamisega on tegu ka siis, kui pädev asutus on tuvastanud, et taotluses on puudused. Puudustekõrvaldamiseks tuleb anda vastavalt HMS §-le 15 lõikele 1 täiendav tähtaeg.Projekteerimistingimuste taotluse saamisel tuleb kontrollida, kas koos loamenetlusega on vajalikalgatada ka keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnamõjude hindamise alused ja nõuded tulenevadKeHJS-st. Tegu on oma iseloomult teavitava sisuga sättega.Projekteerimistingimuste taotluse menetluse alustamisel tuleb otsustada ka menetluse korraldamiseavatud menetlusena. Avatud menetluse küsimus tõusetub seetõttu, et tegu on detailplaneeringutasendavate või muutvate tingimuste andmisega. Sellises olukorras peab olema tagatud avalikkusevõimalus menetluses osaleda ning sellest õigeaegselt teada saada. Kolmandaid isikuid intensiivsemaltriivavate tingimuste sätestamisel tuleks kaaluda detailplaneeringu menetlusega analoogseteteavitamise ja kaasamise vahendite kasutamist. Näiteks teate avalikustamist ajalehes või kohalikuomavalitsuse veebilehel. Avatud menetlust tuleks kasutada eelkõige käesoleva seaduse §-s 26sätestatud alustel. Avatud menetluse korraldamisel tuleb lähtuda HMS 3. peatükist.Kehtiv EhS ja kehtiv PlanS küll tunnustavad projekteerimistingimuste olemasolu ja annavad neile kaõigusliku tähenduse, kuid kumbki seadus ei sisalda projekteerimistingimuste menetluslikke sätteid.See ei ole ka tingimata vajalik, kuna kohaliku omavalitsuse üksuse ehitusmääruses, mis ongi suuresosas ehitusõiguse menetluslikke aspekte käsitlev, on enamasti sätestatud ka projekteerimistingimustemenetlusnõuded. Samas on see tekitanud olukorra, kus projekteerimistingimusi menetletakse kohalikuomavalitsuse üksustes erinevalt.Kuna kõnesoleva <strong>eelnõu</strong> menetlemise raames leiti, et kohaliku omavalitsuse üksuse ehitusmäärusevõiks asendada seaduse tasemel regulatsioon ja ehitusmäärused senisel kujul sootuks kaotada, siison seaduse tasemel sätestatud üldised menetlusreeglid. Kuivõrd projekteerimistingimused on sisuliseltehitusloa eelhaldusaktiks, ehitusloa menetlus on samas alati olnud seaduse tasemel sätestatud, siis56
menetluste ühtlustamise ja terviklikkuse huvides tuleb ka projekteerimistingimuste menetlus seadusetasandil esitada. Projekteerimistingimuste menetlus on tavapärane haldusmenetlus. Haldusmenetlusalgab taotluse esitamisega. Seaduses on sätestatud taotluse sisu ja vorminõuded. Vorminõuded onolulised, et võimaldada menetlust korraldada elektroonsete kanalite kaudu (ehitisregister).Eraldi probleem on asjaolu, et projekteerimistingimuste andmisel on veel liiga vähe informatsioonikavandatava ehitise kohta ning seetõttu nõutakse mõnikord tingimuste andmisel enne eskiislahendustvõi eelprojekti kooskõlastamist. Samas on küsitav, kas kohaliku omavalitsuse üksus saab ilma enneüldises regulatsioonis märkimata nõuda projekteerimistingimuste, projekti või ehitusloakooskõlastamist, kui selline kohustus ei tulene seadusest.§ 30 lõige 2 kehtestab, et pädev asutus koostab projekteerimistingimuste <strong>eelnõu</strong>, korraldab sellekohta arvamuste kogumise ja selle kooskõlastamise ning annab projekteerimistingimused 30 päevajooksul taotluse esitamise päevast arvates. Kui pädev asutus otsustas menetluse korraldada avatudmenetlusena, antakse projekteerimistingimused 45 päeva jooksul taotluse esitamise päevast alates.Säte reguleerib menetlustähtaegasid. Tavapäraste projekteerimistingimuste andmise tähtaeg on 30päeva jooksul taotluse saamisest. Selles osas ei tehta kehtivast õigusest erisusi. Pädeval asutusel on30-päevase perioodi vältel võimalik ise valida, milline tähtaeg antakse kooskõlastajatele jakaasatavatele oma kooskõlastuse või arvamuse esitamiseks.Kui projekteerimistingimused antakse avatud menetluses, võib menetlusaeg pikeneda 45 päevani.Pädeval asutusel on projekteerimistingimused alati anda ka varem. Avatud menetluse läbiviimiseks onantud rohkem aega, sest selle raames tuleb läbi viia projekteerimistingimuste <strong>eelnõu</strong> avalik väljapanekning vajadusel ka arutelu.Projekteerimistingimused antakse ehitisregistrisse.§ 30 lõige 3 sätestab, et pädev asutus kaasab menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku, kuitaotlust ei ole esitanud omanik, ja vajadusel kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Säte toob eraldivälja, millised isikud tuleb projekteerimistingimuste taotluse menetlusse kindlasti kaasata. Kindlastikaasatavateks isikuteks on eelkõige isikud, kelle õigusi võib projekteerimistingimuste andmine riivata.Tegu on HMS § 11 lõike 1 punkt 3 kohase kaasamisega. Eelnõus on kolmandate isikutena HMSmõttes käsitletud kinnisasja omanikku ja piirneva kinnisasja omanikku. HMS § 11 lõikes 2 nimetatudisikud, kelle huvisid võivad antavad projekteerimistingimused puudutada, on võimalik menetlussekaasata antud paragrahvi lõike 4 alusel.Seoses kinnisasja omaniku kaasamisega, tuleb käsitleda ka korteriühistute menetlusse kaasamist.Korteriühistu, nagu iga teise juriidilise isiku puhul tuleb eristada esindamist ehk tehingu tegemistjuriidilise isiku nimel välissuhtes ja juriidilise isiku sisemist otsustusprotsessi. Esindaja pooltvälissuhtes tehtud tehingu kehtivust ei mõjuta üldjuhul see, kas sisesuhtes on otsused tehtudkorrektselt. Ainult erandlikel juhtudel võib selline tehing olla tühistatav. Selles osas vaata täpsemaltkorteriomandi- ja korteriühistuseaduse <strong>eelnõu</strong> 83 seletuskirja § 36 kohta.Korteriomandi, aga ka kaasomandi puhul tuleb teha vahet, mida on ehitamise jaoks vaja avalikõiguslikultja mida eraõiguslikult. See, et mingiks tegevuseks on vaja avalik-õiguslikku luba(ehitusluba), ei ütle midagi selle kohta, mida on selleks vaja kaasomanike vahelises suhtes. Näiteks,kui tegemist on ohuga ehitise säilimisele, siis võib iga kaasomanik teha toiminguid ohu kõrvaldamiseksilma teiste nõusolekuta (kehtiva KOS § 15 lg 2, AÕS § 72 lg 4, <strong>eelnõu</strong> § 37 lg 1). Samas, ehituslikumuudatuse tegemiseks, mis puudutab iga korteriomanikku, kuid mis ei ole vajalik ehitise säilimiseks,on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut (KOS § 16 lg 1).Kehtiva EhS üheks põhimõtteliseks probleemiks on § 23 lg 1 1 (ja analoogne § 16 lg 1 1 ), mis reguleeribehitusloa taotluse esitamise õigust, sealhulgas kaasomandis oleva ehitise korral. Käesolevast<strong>eelnõu</strong>st on nimetatud sätted välja jäetud. Korteriühistu kaasamise osas tuleb arvestada, et kinnisasjakaasomanikeks on korteriomanikud, mitte korteriühistu. Seega võib projekteerimistingimuste andmisemenetlusse kaasata korteriühistu ja igat korteriomanikku ei pea eraldi kaasama, sest korteriühistuesindab välissuhetes korteriomanikke. Kui menetlusse kaasatakse korteriühistu, peab viimanepingutama, et korteriomanikud saaksid käimasolevast menetlusest aegsasti teada. Esindussuhe ei83 Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse <strong>eelnõu</strong> ja <strong>seletuskiri</strong>. Internetis: http://eelnoud.valitsus.ee/main#TGncFx8O.57
- Page 1 and 2:
EHITUSSEADUSTIKU SELETUSKIRI
- Page 3 and 4:
§ 55. Kasutusloa kehtetuks tunnist
- Page 5 and 6: SELETUSKIRI21.06.2013EHITUSSEADUSTI
- Page 7 and 8: Eelnõu puudutab Vabariigi Valitsus
- Page 10 and 11: kasutatav, kuid kui kasutajad seda
- Page 12 and 13: Seega on väljapakutud ehitise mõi
- Page 14 and 15: samas on rekonstrueerimist ka rajat
- Page 16 and 17: Ehitusprojekti mõiste on ehituspro
- Page 18 and 19: kasutamiseks ohutu ja vastab nõuet
- Page 20 and 21: avaliku korra osaks oleva õigushü
- Page 22 and 23: puhul. Seega peab oma ala asjatundj
- Page 24 and 25: - vastutav spetsialist ei ole seotu
- Page 26 and 27: Asjaolu, et EhS on loobutud kohustu
- Page 28 and 29: Ehitisele esitatavate nõuete muutu
- Page 30 and 31: nõuetele. Nenditi, et ehitis peab
- Page 32 and 33: § 13 lõige 1 sätestab ehitusproj
- Page 34 and 35: - Teiseks on juhud, mil projekti ko
- Page 36 and 37: jmt (kehtiv EhS § 3 lg 5). Samas e
- Page 38 and 39: paratamatult lähtub hindaja subjek
- Page 40 and 41: paragrahvis sätestatakse järeleva
- Page 42 and 43: Huvigrupid pooldavad ehitise garant
- Page 44 and 45: väärtusega varalisele hüvele, su
- Page 46 and 47: mille kohaselt tuleb töid teha asj
- Page 48 and 49: või aleveid. Lõige 2 loetleb tege
- Page 50 and 51: § 25 lõige 5 sätestab, et projek
- Page 52 and 53: olukordades, kus detailplaneeringu
- Page 54 and 55: Riigikohus on leidnud, et detailpla
- Page 58 and 59: piira aga iga korteriomaniku kui ki
- Page 60 and 61: - teede ja raudteede kavandamine, l
- Page 62 and 63: § 30 lõige 5 sätestab, et kui pr
- Page 64 and 65: projekteerimistingimustes. Tegu on
- Page 66 and 67: peaks toimuma ehitisregistris. Kui
- Page 68 and 69: isiku ametlikule meiliaadressile ww
- Page 70 and 71: (ehitusloa konstateeriv osa, mis on
- Page 72 and 73: iikliku huviga või olulist mõju o
- Page 74 and 75: hoonetel olema energiamärgis ning
- Page 76 and 77: Sisuliselt täiendab antud alus ehi
- Page 78 and 79: tähelepanu juhtida seadusest tulen
- Page 80 and 81: Täpsemalt on õiguste rikkumise v
- Page 82 and 83: 13) ehitusloa taotlemisel on esitat
- Page 84 and 85: Riigikohtu halduskolleegium leidis
- Page 86 and 87: § 45. Ehitise kasutamise teatis§
- Page 88 and 89: tegevusega oli tegu. Nimetada võib
- Page 90 and 91: vastavussertifikaadi menetluse omaa
- Page 92 and 93: § 49 lõige 3 sätestab, et kui ka
- Page 94 and 95: taotluse saamisel. Riigikohus on ke
- Page 96 and 97: - Maanteeamet:- teede kasutuselevõ
- Page 98 and 99: kui ehitis või ehitise kasutamine
- Page 100 and 101: 13) vajadusel muud ehitise või ehi
- Page 102 and 103: § 61. MõistedMõistete paragrahvi
- Page 104 and 105: Energiamärgise regulatsiooni eesm
- Page 106 and 107:
kehtestada alternatiivseid meetmeid
- Page 108 and 109:
Urbanismiservituutidena nähakse ki
- Page 110 and 111:
kõne alla tulla kaitsevööndis ke
- Page 112 and 113:
hetkel enam parim võimalik. Siiski
- Page 114 and 115:
§ 83 lõikes 2 defineeritakse elek
- Page 116 and 117:
on projekteerimistingimused nõutav
- Page 118 and 119:
§ 93. lõige 3 kohaselt annab proj
- Page 120 and 121:
kehtestavaks. KGOS alusel on üle v
- Page 122 and 123:
§ 101. Kasutamise teatis ja kasutu
- Page 124 and 125:
1. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Li
- Page 126 and 127:
§ 107. Kohaldamisala§ 107 lõikes
- Page 128 and 129:
§ 111 lõike 1 kohaselt peab tornk
- Page 130:
sidumiseks. Samuti viitab ehitussea
- Page 134 and 135:
Ehitusseadustiku ja planeerimissead
- Page 136 and 137:
§ 126. Ehitise kasutamise teatis j
- Page 138 and 139:
§ 132. Ehitusloa andmiseks pädev
- Page 140 and 141:
§ 138 lõige 2 kehtestab, et päde
- Page 142 and 143:
kuidas eristada olemuslikult riigi
- Page 144 and 145:
erimeelsusi minister, samuti saab k
- Page 146 and 147:
Saksa õiguses on sätestatud, et p
- Page 148 and 149:
omavalitsusüksuse arengukava maaka
- Page 150 and 151:
IV. EELNÕU TERMINOLOOGIASeaduses o
- Page 152 and 153:
Lisatud on pädevusejaotust täpsus
- Page 154 and 155:
- loamenetluse kohustuslikkust ning
- Page 156 and 157:
31. Nõuded riigikaitselise ja julg