§ 101. Kasutamise teatis ja kasutuslubaKäesolev paragrahv sätestab täiendava nõude seoses surveseadme kasutusele võtmisega. Kuivastavalt käesoleva seadustiku lisale on kohustuslik esitada kasutamise teatis või taotledakasutusluba, tuleb teatise või kasutusloa taotlusega esitada ka surveseadme kasutuseelse auditijäreldusotsus, millest nähtub surveseadme vastavus nõuetele.Surveseadet, mille ohutus ja nõuetele vastavus ei ole ettenähtud korras tõendatud, kasutusele võtta eitohi.§ 102. – 106. Raudteeinfrastruktuur ja seda teenindav rajatisRaudteerajatise osa EhSi <strong>eelnõu</strong>s sätestab raudteerajatise ehitamise nõuded. Raudteerajatisedefinitsioon tuleneb raudteeseaduse 163 (edaspidi RdtS) §-st 3 punktist 4. Raudteerajatised on raudtee,sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid, tugiseinad, truubid, süvendid, rennid ja kraavid, kontaktvõrgud,turvangu-, side, valgustus- ja energiaseadmed ning tehnorajatised, ülekäigu- ja ülesõidukohad,jaamad ja teised meldepunktid, oote- ja laadimisplatvormid, teekaitseobjektid ning muud raudteesihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud rajatised.Kohaldamisala on seotud raudteerajatisega, sest ainult selle mõiste seisukohast on vajalik sätestadaerireeglid vastavate ehitiste ehitamiseks. Kuigi RdtS tunneb ka raudteeinfrastruktuuri hoonet,nimetatud mõistele erinorme raudteerajatise eriosas ei sätestata. Raudteeinfrastruktuuri hoonel onRdtS mõttes ehitusõiguseväline tähendus, mistõttu raudteerajatise osa raudteeinfrastruktuuri hooneosas ei kohaldu. Küll aga kohalduvad raudteeinfrastruktuuri hoone ehitamisele EhSi üldosa sätted.Muu raudteid puudutav regulatsioon jääb raudteeseadusesse.Raudteerajatis peab vastama EhS üldosas sätestatud nõuetele. Samuti peab raudteerajatiseehitamine vastama üldosast tulenevatele nõuetele. Nõuded ehitisele on üldosas esitatud võimalikultabstraktselt, mistõttu on eriosas ehitise erilisusest tulenevalt võimalik sätestada erinõudeid. Nõudedehitisele kohalduvad niivõrd, kuivõrd need on selle kasutusotstarbest tulenevalt asjakohased.Raudteerajatisele esitatavaid nõudeid on võimalik täpsustada ehitisele esitatavate nõuete paragrahvisantud volitusnormi alusel.Nõuded ehitamisele hõlmavad nii kohustust lähtuda detailplaneeringust või projekteerimistingimustestkui ka kohustust lähtuda ehitusprojektist. Uudsena tuleb ehitamisel arvestada ehitamisest mõjutatudisikute õigustega (naabrusõigustega). Raudteerajatise ehitamise alus on vastavalt PlanS-le Riigieriplaneering, kui tegu on olulise riikliku huvi või suure ruumilise mõjuga ehitisega. Vastavate ehitiste,sealhulgas raudteerajatise ehitamiseks on ette nähtud erimenetlus PlanS-s.Tegu on uudse lähenemisega planeerimisõiguses, kus mitut kohalikku omavalitust või lausa mitutmaakonda läbiv või mõjutav ehitis planeeritakse ainult riigi eriplaneeringuga. Tegu on eelkõige riiklikkehuve kandva ehitise planeerimisega, kus maakonnaplaneeringu menetlus läheb ehitise asukohasdetailplaneeringu täpsusastmele. Kohustus oleks kaasata ka detailplaneeringu menetluseskaasatavad isikud. Lahenduse vajalikkus seisneb selles, et riigi eriplaneeringu alusel on võimalik andaehitusluba.Raudtee ehitusprojekt peab vastama üldosas toodud nõuetele. Raudteerajatise kasutamisele jahooldamisele sätestatud nõuete osas tuleb järgida RaudtS.Raudteerajatise omanikujärelevalve kohustus on kehtiva EhS mõistes omanikujärelevalve. Vastavainstituudi sisu on muudetud (vt omaniku järelevalve kohustuse seletuskirja osa). Tegu onasjatundlikkuse põhimõttest lähtuva täiendava kontrollikohustuse sätestamine. Kontrollikohustus onomaniku ja järelevalvaja vahelise eraõigusliku suhtega reguleeritud. Avalik võim kontrollikohustuselenõuded seada ei saa, sest vastasel juhul oleks tegu riiklike järelevalve funktsioonide üleandmisega.Raudteerajatise garantii vastab EhS üldosas toodud nõuetele. Ehitise garantii on üldosa kohaselt kaksaastat. Ehitise ehitaja vastutab ehitise puuduste eest selle perioodi vältel. Ehitise garantiid ei oleraudteerajatiste puhul RdtS mainitud, seega võib tegu olla raudteerajatiste puhul uudse nõudega.163 Raudteeseadus 19.11.2003, RT I, 20.12.2011, 15.122
Garantii sätestamise eesmärk on, et kulutused ehitise puuduste ilmnemisel kannaks kahe aastajooksul avalikust õigusest tulenevalt ehitise ehitaja.EhS üldosas eristatakse ehitamise teatist ning ehitusluba selleks, et võimaldada loakohustuse altvälistada ehitised, mille osas avalik võim ei pea tegema täiendavat kontrolli. Raudteerajatiste osas onarutluskoht, kuidas täpselt vastav piir tõmmata. Ehitamise teatise alusel ehitatavad ehitised ningloakohustuslikud ehitised eristatakse tegevuste kaupa seaduse lisas 1 toodud tabelis.Ehitamise teatise alusel teavitab isik pädevat asutust ehitisregistris ehitise ehitamise alustamisest.Raudteerajatiste puhul teavitatakse ehitisregistri kaudu Tehnilise Järelevalve Ametit. Teatise juurdevõib kuuluda ehitusprojekt, kuid üldreeglina seda ei nõuta. Kui isik on teatise esitanud, on tal õigusalustada ehitamisega, kui pädev asutus ei esita täiendavaid nõudeid. Üldosas on piiratud ehitamiseteatise alusel ehitamine kolme aastaga. Seega tuleb ehitamise teatise alusel ehitatavad ehitisedehitada valmis kolme aasta jooksul. Kui vastav aeg ammendub, siis tuleb esitada uus teatis.EhS üldosas eristatakse ehitise kasutamise teatist ning kasutusluba selleks, et ehitise kasutuselevõttoleks paindlikum ning et avalikule võimule ei tekiks ülemäärast koormust. Ehitise kasutamise teatiseesitamine on analoogne ehitamise teatisega. Raudteerajatise järelevalve on sätestatud riiklikujärelevalve peatükis.§ 107. – 116. Lift, köistee ja muu tõsteseadePeatükk asendab LKOS 164 ja MOS 165 . LKOS võtab üle direktiivi 2000/9/EÜ köisteede kohta 166 jadirektiivi 95/16/EÜ lifti 167 kohta. Võib väita, et eraldi seaduse olemasolu põhjendus seisnebki valdavaltnimetatud direktiivide ülevõtmise kohustuse täitmises. Köistee on sisuliselt ehitis, lift on samasenamasti ehitise osa, seega on põhjendatud nende objektide käsitlemine EhS raames.Kuigi enamus LKOS ning MOS regulatsioonist saab paigutada, kas EhS või TNVS kohaldamisalasse,tekib ka antud juhul analoogne probleem nagu SOS puhul. MOS kohaldub sellistele masinatele, mis eiole ehitisena käsitletavad (nt transpordivahendile paigutatud kraana) samuti kohaldub seeregulatsiooni näiteks kraana käitajale. Isegi kui kraana on ehitis, siis ehitise kasutaja pädevusele ei oleplaanis EhS raames nõudeid kehtestada. Neid võib käsitleda küll kui tooteid, kuid TNVS kohaldaminelõpeb seadme turule laskmisega. Teatud seadmete puhul on oluline kasutusaegne kontroll ja hooldus.Seetõttu on ka MOS regulatsioon mõistlikum paigutada eraldi seadusse (tehnika ohutuse seadus).Praktikas on segadusi tekitavaks asjaoluks osutunud eelkõige erinevate seaduste samaaegnekohaldamine. Tegemist ei ole pelgalt normitehnilise probleemiga. Asjaolust, milline seadus üheleobjektile kohaldub, sõltub, millise pädevusega inimesed võivad seda käitada, remontida ja hooldada,ka tehnilise kontrolli tähtajad ja toimingud on sellest tulenevalt erinevad. Selliseid probleeme onkehtivate seaduste kollisiooninormidega reguleeritud, kuid on võimalik regulatsiooni veelgi lihtsustada.Seejuures väärib märkimist asjaolu, et seaduste kohaldamisalade probleemistik on osalt tingitudnende seaduste aluseks olevast EL õigusest. LKOS kohaldamisala lähtub lifti ja köistee direktiivikohaldamisalast. Lifti direktiiv välistab kohaldamisalast mitmeid tavapärases käsitluses liftiks võiliftisarnaseks objektiks olevaid lifte (kaubalift ei ole lift direktiivi kohaselt). Need objektid jäävad hoopisMOS kohaldamisalasse. Taolised aspektid ei tee kohaldatava õiguse tuvastamist ja sellest arusaamistlihtsamaks.Kuna kehtivas õiguses ei ole märkimisväärseid sisulisi probleeme, mida saaks või peaks ehitusõigusekodifitseerimise raames lahendama, saab käesoleva peatüki aluseks võtta kehtiva õiguse.Kodifitseerimise raames paigutub regulatsioon küll mõnevõrra ümber, kuid põhiolemuselt jääb siiskisamaks.MOS alusel on üle võetud mitmeid EL-i direktiive:164 Lifti ja köistee ohutuse seadus 22.05.2002, RT I 2002, 50, 312; 2010, 31, 158.165 Masina ohutuse seadus 10.12.2008, RT I 2009, 3, 13; 2010, 31, 158.166 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/9/EÜ reisijateveoks ettenähtud köisteede kohta (EÜT L 106, 03.05.2000, lk21–48).167 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/16/EÜ lifte käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 213,07.09.1995, lk 1–31).123
- Page 1 and 2:
EHITUSSEADUSTIKU SELETUSKIRI
- Page 3 and 4:
§ 55. Kasutusloa kehtetuks tunnist
- Page 5 and 6:
SELETUSKIRI21.06.2013EHITUSSEADUSTI
- Page 7 and 8:
Eelnõu puudutab Vabariigi Valitsus
- Page 10 and 11:
kasutatav, kuid kui kasutajad seda
- Page 12 and 13:
Seega on väljapakutud ehitise mõi
- Page 14 and 15:
samas on rekonstrueerimist ka rajat
- Page 16 and 17:
Ehitusprojekti mõiste on ehituspro
- Page 18 and 19:
kasutamiseks ohutu ja vastab nõuet
- Page 20 and 21:
avaliku korra osaks oleva õigushü
- Page 22 and 23:
puhul. Seega peab oma ala asjatundj
- Page 24 and 25:
- vastutav spetsialist ei ole seotu
- Page 26 and 27:
Asjaolu, et EhS on loobutud kohustu
- Page 28 and 29:
Ehitisele esitatavate nõuete muutu
- Page 30 and 31:
nõuetele. Nenditi, et ehitis peab
- Page 32 and 33:
§ 13 lõige 1 sätestab ehitusproj
- Page 34 and 35:
- Teiseks on juhud, mil projekti ko
- Page 36 and 37:
jmt (kehtiv EhS § 3 lg 5). Samas e
- Page 38 and 39:
paratamatult lähtub hindaja subjek
- Page 40 and 41:
paragrahvis sätestatakse järeleva
- Page 42 and 43:
Huvigrupid pooldavad ehitise garant
- Page 44 and 45:
väärtusega varalisele hüvele, su
- Page 46 and 47:
mille kohaselt tuleb töid teha asj
- Page 48 and 49:
või aleveid. Lõige 2 loetleb tege
- Page 50 and 51:
§ 25 lõige 5 sätestab, et projek
- Page 52 and 53:
olukordades, kus detailplaneeringu
- Page 54 and 55:
Riigikohus on leidnud, et detailpla
- Page 56 and 57:
§ 29. Projekteerimistingimuste tao
- Page 58 and 59:
piira aga iga korteriomaniku kui ki
- Page 60 and 61:
- teede ja raudteede kavandamine, l
- Page 62 and 63:
§ 30 lõige 5 sätestab, et kui pr
- Page 64 and 65:
projekteerimistingimustes. Tegu on
- Page 66 and 67:
peaks toimuma ehitisregistris. Kui
- Page 68 and 69:
isiku ametlikule meiliaadressile ww
- Page 70 and 71:
(ehitusloa konstateeriv osa, mis on
- Page 72 and 73: iikliku huviga või olulist mõju o
- Page 74 and 75: hoonetel olema energiamärgis ning
- Page 76 and 77: Sisuliselt täiendab antud alus ehi
- Page 78 and 79: tähelepanu juhtida seadusest tulen
- Page 80 and 81: Täpsemalt on õiguste rikkumise v
- Page 82 and 83: 13) ehitusloa taotlemisel on esitat
- Page 84 and 85: Riigikohtu halduskolleegium leidis
- Page 86 and 87: § 45. Ehitise kasutamise teatis§
- Page 88 and 89: tegevusega oli tegu. Nimetada võib
- Page 90 and 91: vastavussertifikaadi menetluse omaa
- Page 92 and 93: § 49 lõige 3 sätestab, et kui ka
- Page 94 and 95: taotluse saamisel. Riigikohus on ke
- Page 96 and 97: - Maanteeamet:- teede kasutuselevõ
- Page 98 and 99: kui ehitis või ehitise kasutamine
- Page 100 and 101: 13) vajadusel muud ehitise või ehi
- Page 102 and 103: § 61. MõistedMõistete paragrahvi
- Page 104 and 105: Energiamärgise regulatsiooni eesm
- Page 106 and 107: kehtestada alternatiivseid meetmeid
- Page 108 and 109: Urbanismiservituutidena nähakse ki
- Page 110 and 111: kõne alla tulla kaitsevööndis ke
- Page 112 and 113: hetkel enam parim võimalik. Siiski
- Page 114 and 115: § 83 lõikes 2 defineeritakse elek
- Page 116 and 117: on projekteerimistingimused nõutav
- Page 118 and 119: § 93. lõige 3 kohaselt annab proj
- Page 120 and 121: kehtestavaks. KGOS alusel on üle v
- Page 124 and 125: 1. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Li
- Page 126 and 127: § 107. Kohaldamisala§ 107 lõikes
- Page 128 and 129: § 111 lõike 1 kohaselt peab tornk
- Page 130: sidumiseks. Samuti viitab ehitussea
- Page 134 and 135: Ehitusseadustiku ja planeerimissead
- Page 136 and 137: § 126. Ehitise kasutamise teatis j
- Page 138 and 139: § 132. Ehitusloa andmiseks pädev
- Page 140 and 141: § 138 lõige 2 kehtestab, et päde
- Page 142 and 143: kuidas eristada olemuslikult riigi
- Page 144 and 145: erimeelsusi minister, samuti saab k
- Page 146 and 147: Saksa õiguses on sätestatud, et p
- Page 148 and 149: omavalitsusüksuse arengukava maaka
- Page 150 and 151: IV. EELNÕU TERMINOLOOGIASeaduses o
- Page 152 and 153: Lisatud on pädevusejaotust täpsus
- Page 154 and 155: - loamenetluse kohustuslikkust ning
- Page 156 and 157: 31. Nõuded riigikaitselise ja julg