Huvigrupid pooldavad ehitise garantii instituudi säilitamist. Lisaks soovitati kaaluda ehitise garantiitugevdamist garantiitöödeks kuluva summa eelneva deponeerimise nõude või mõne muufinantstagatise nõude sisseseadmise läbi.Riigikohus on leidnud, et garantiiregulatsioon kehtivas EhS § 4 järgi on dispositiivne ja seega võivadpooled leppida kokku, millises ulatuses, kui üldse, ehitusettevõtja garantiikohustuse võtab. 74 KehtivaEhS § 4 sellise tõlgendusega ei saa nõustuda, sest kui ehitise garantii oleks dispositiivne, siis ei oleksselle eraldi sätestamisel EhS-s mõtet, kuna VÕS on alati võimaldanud töövõtugarantii kohaldamisekokkuleppimises ning kehtiva EhS § 4 oleks seega olnud üleliigne.Seaduse alusel tekkivat garantiisuhet ehitise omaniku ning ehitaja vahel ei esine üheskivõrdlusriikidest.Praktikas kasutatakse kohustuslikku kindlustuse sõlmimise nõuet Taanis, kuid viimane kehtib ainultlepingutele, mille sõlmib riik või riigi poolt hallatav asutus. 75 Uus-Meremaal katabtarbijatagatisteseadusest tulenev garantii ehitusteenust ning ehitusmaterjale, kuid ei kehti ehitiseletervikuna või selle osale. 76 Samuti ei esine finantstagatise andmise kohustuslikkust. 77 Hetkelkaalutakse Uus-Meremaal ehitaja vastutuse regulatsiooni reformimist ning finantstagatistegaseonduva täpsemat reguleerimist, muuhulgas on pakutud kas kindlustuslepingute kohustuslikuksmuutmist või vabatahtliku kindlustuse korral kindlustuskaitse olemasolust või puudumisest tarbijainformeerimise kohustuse sätestamist. 78Lõike 1 järgi on ehitise garantii näol tegemist seaduse alusel tekkiva võlasuhtega töö teinud isiku ningehitise omaniku vahel. Ehitise garantii kohustus tekkib ainult ettevõtjal, seega majandus- võikutsetegevuse raames ehitusalal tegutseval isikul. Lõige 1 piirab ehitise garantiiga tagatud kohustusedainult sellistele kohustustele, mis tulenevad ehitisele esitatud nõuetest, mis on omakorda reguleeritudvastavas paragrahvis.Ehitise garantii kestuseks on vähemalt kaks aastat ehitise üleandmisest esimesele omanikule (lõige2); ehitise garantii imperatiivsest iseloomust tulenevalt võivad pooled teistsuguses tähtajas kokkuleppida ainult juhul, kui nad näevad ette pikema tähtaja. Täna levinud pea- ja alltöövõtu skeemidestähendab see seda, et sõltumata töö üleandmisest alltöövõtjalt peatöövõtjale, hakkab alltöövõtja poolttehtud töö garantii tähtaeg ehitise omaniku jaoks kulgema hetkest, kui terviktöö antakse üle ehitise(kinnisasja) omanikule. Seetõttu on ka eelduslik, et garantii alusel nõude esitamine käib „ahela“viimase töövõtja vastu ning töövõtjate omavahelisi suhteid reguleerivad eelkõige nendevahelisedlepingud.Kuna garantiitähtaeg hakkab kulgema ehitise üleandmisest on oluline ehitise üleandmisevastuvõtmiseakt, ehitise hilisemal omanikul on see võimalik välja nõuda VÕS § 211 lg 1 alusel.Ehitise garantii kõrvale jäävad alles kõik võimalikud nõuded töövõtulepingust või müügilepingust.Lõike 3 järgi on garantii sisu ehitaja kohustus tagada, et tema poolt teostatud töö tulemusenavalminud ehitis on vastavuses töö üleandmisel kehtivate ehitisele esitatud nõuetega, eeldusel, etehitist või selle osa on sihipäraselt kasutatud ja korras hoitud ning et nõuetele mittevastavus ei oletekkinud mingil töövõtja kohustuste rikkumisest sõltumatul põhjusel (nt loodusõnnetus). Kohustusesisuks on mittevastavuse kõrvaldamine ehitaja oma kulul ning mõistliku aja jooksul, ehitise garantiialusel ei ole seega võimalik nõuda mittevastavusest tulenevate ebamugavuste hüvitamist (nt mujalelamist).74 RKTKo 28. veebruarist 2012, nr 3-2-1-177-11, p 1175 B. Nyman (Editor). BuildingSectorRegulations. A backgroundtoincreasedexchangebetweencountriesinthe Baltic Sea region.Copenhagen, 2004, p 23. Online. Available: http://www.norden.org/da/publikationer/publikationer/2004-547/at_download/publicationfile, 24 August 2010.76 ConsumerGuaranteesAct 1993, section 2 paragraph ‘c’ of goodsdefinition. Online. Available:http://www.legislation.govt.nz/act/public/1993/0091/latest/DLM311053.html, 24 August 2010.77 Department of Building and Housing. Cost-effectivequality: nextgenerationbuildingcontrolin New Zealand.BuildingActReviewdiscussiondocument. Sine loco, 2010, p 38. Online. Available:http://www.dbh.govt.nz/UserFiles/File/Consulting/pdf/Cost-effective-quality-BAR-discussion-document.pdf, 24 August 2010.78 op cit, p 35 ff.42
Lõike 4 eesmärgiks on selguse tagamine, et ehitise garantii alusel õigustatud isikuks on ehitiseigakordne omanik ning garantii ei sõltu töövõtulepingust töö tellija ning ehitaja vahel ega võimalikesthilisematest müügilepingutest.Ehitise garantii regulatsiooni eesmärk on tagada ehitise omanikule lisakaitse. Ehitise garantii annabehitise omanikule otsenõude töö teostanud isiku vastu. Sellise regulatsiooni olulisus avaldub eelkõigeolukordades, kus ehitise omanik ei ole ehitustöö tellija ning seega puudub tal lepinguline suhe tööteostanuga, nt kui ehitis võõrandatakse edasi uuele omanikule. Ühtlasi kergendab ehitise garantiiehitise omaniku tõendamiskoormat: garantiist tulenevate nõuete kasutamiseks piisab, kui ta tõendabmittevastavuse olemasolu, ehitustöö teostanul seevastu on võimalus tõendada, et sellinemittevastavus on tekkinud kas ehitise või selle osa mittesihipärasest kasutamisest või korrashoiust võimuul viisil ning mitte ehitaja kohustuse rikkumise tagajärjel. Viimasel juhul tulevad näiteks kõne allaolukorrad, kui ehitaja on ehitanud vastavalt töövõtulepingule ning juhindudes ehitusprojektist, kuidehitusprojekt on ise olnud vale. Selline tõendamiskoormise osaline ümberpööramine on õiglane,arvestades ehitise omaniku ning ehitaja erinevat asjatundlikkust ning võimalusi tõendatavateasjaolude väljaselgitamisel.Majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt on regulatsioonis loobutud finantstagatiste süsteemi loomisestning deponeerimisnõude sätestamisest. Suurte projektide puhul võib garantiitöödeks kuluda tööhinnaga võrreldav summa ning selle deponeerimine vähemalt kaheks aastaks ahendaks oluliseltehitusettevõtte tegutsemisvabadust. Samuti raskendaks deponeerimisnõue uute ehitusettevõteteturulesisenemist, sest see eeldaks märkimisväärset stardikapitali. Ilmselt hakkaks selline nõue tõstmaka ehituslepingute hinda. Samasugust mõju omaks säte, mille kohaselt töö teostaja peaks kindlustamaoma vastutuse garantii alusel – kindlustusmakseteks eelduslikult kuluva summa osas tõuseks lihtsalttöövõtulepingu hind, seejuures ei saa olla kindel, kas ehitaja kindlustusmakseid ka reaalselt maksabning kindlustuskaitset kindlustusjuhtumi toimumise hetkel omab.Seetõttu on majanduslikult efektiivseim jätta tagatiste küsimus turu reguleerida – ehitustöö tellija saabenne lepingu sõlmimist uurida, kas ehitaja vastutus oleks garantiijuhtumi toimumisel kindlustatud võimitte. Kindlustuskaitse olemasolu tõstaks ehitusettevõtte renomeed ning muudaks teda turulatraktiivsemaks. Selline vabatahtlikul kindlustusel põhinev motivaator toimib näiteksprojekteerimisettevõtete seas.§ 23. Ettevõtja pädevus§ 23 . lõike 1 kohaselt peab ettevõtja olema pädev tehtavate tööde tegemiseks. See tuleneb jubaasjatundlikkuse põhimõttest − pädevuseta ei ole võimalik töid asjatundlikult teha. Asjatundlikkusepõhimõtte põhituum on nõuetekohase tulemuse saavutamine − siit võib järeldada, et kui saavutatikõigele vaatamata nõuetekohane tulemus, siis järelikult oli ettevõtja pädev, tema vastutusel jakorraldusel tegutsevatel isikutel oli töö eripärale vastavad oskused ja teadmised.§ 23 lõike 2 kohaselt vastab ettevõtja pädevus tema vastutusel ja tema heaks tegutsevate pädevateisikute kvalifikatsioonile. Ettevõtja ei või anda eksitavat teavet oma pädevuse kohta ja ei tohi töidmilleks tal pädevus puudub. See regulatsioon vastab TsÜS § 133 sisule. Kui isik kasutab teist isikutpidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, siis loetakse, et talle on teada asjaolud, mida teabmajandus- või kutsetegevuses kasutatav isik, välja arvatud juhul, kui majandus- või kutsetegevuseskasutatava isiku ülesanded ei hõlma sellise teabe vahendamist teda majandus- või kutsetegevuseskasutavale isikule või kui majandus- või kutsetegevuses kasutatavalt isikult ei saa sellise teabevahendamist, arvestades tema ülesandeid majandus- või kutsetegevuses, mõistlikult oodata. Kui isikkasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, loetakse, et talle on teada need asjaolud, mida teabkohustuse täitmisel kasutatav isik, kui asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega.§ 23 lõige 3 sätestab võimaluse, et ehitusloa andja või riiklikku järelevalvet tegev isik sekkub tellijatehtud ettevõtja või ettevõtja tehtud töötaja valikusse ja nõuda pädevuse tõendamist. Sellist sekkumistei saa rakendada siiski meelevaldselt, sekkumiseks peab olema põhjendatud kahtlus, et pädevusepuudumisel ei oleks tööd tehtud asjatundlikult ning selle tagajärjeks oleks olulise või kõrgendatud ohutekkimine. Oluline ja kõrgendatud oht on defineeritud KorS § 5 lõigetes 3 ja 4. Oluline oht on oht isikutervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele, keskkonnale või kuriteo toimepanemise oht.Kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure43
- Page 1 and 2: EHITUSSEADUSTIKU SELETUSKIRI
- Page 3 and 4: § 55. Kasutusloa kehtetuks tunnist
- Page 5 and 6: SELETUSKIRI21.06.2013EHITUSSEADUSTI
- Page 7 and 8: Eelnõu puudutab Vabariigi Valitsus
- Page 10 and 11: kasutatav, kuid kui kasutajad seda
- Page 12 and 13: Seega on väljapakutud ehitise mõi
- Page 14 and 15: samas on rekonstrueerimist ka rajat
- Page 16 and 17: Ehitusprojekti mõiste on ehituspro
- Page 18 and 19: kasutamiseks ohutu ja vastab nõuet
- Page 20 and 21: avaliku korra osaks oleva õigushü
- Page 22 and 23: puhul. Seega peab oma ala asjatundj
- Page 24 and 25: - vastutav spetsialist ei ole seotu
- Page 26 and 27: Asjaolu, et EhS on loobutud kohustu
- Page 28 and 29: Ehitisele esitatavate nõuete muutu
- Page 30 and 31: nõuetele. Nenditi, et ehitis peab
- Page 32 and 33: § 13 lõige 1 sätestab ehitusproj
- Page 34 and 35: - Teiseks on juhud, mil projekti ko
- Page 36 and 37: jmt (kehtiv EhS § 3 lg 5). Samas e
- Page 38 and 39: paratamatult lähtub hindaja subjek
- Page 40 and 41: paragrahvis sätestatakse järeleva
- Page 44 and 45: väärtusega varalisele hüvele, su
- Page 46 and 47: mille kohaselt tuleb töid teha asj
- Page 48 and 49: või aleveid. Lõige 2 loetleb tege
- Page 50 and 51: § 25 lõige 5 sätestab, et projek
- Page 52 and 53: olukordades, kus detailplaneeringu
- Page 54 and 55: Riigikohus on leidnud, et detailpla
- Page 56 and 57: § 29. Projekteerimistingimuste tao
- Page 58 and 59: piira aga iga korteriomaniku kui ki
- Page 60 and 61: - teede ja raudteede kavandamine, l
- Page 62 and 63: § 30 lõige 5 sätestab, et kui pr
- Page 64 and 65: projekteerimistingimustes. Tegu on
- Page 66 and 67: peaks toimuma ehitisregistris. Kui
- Page 68 and 69: isiku ametlikule meiliaadressile ww
- Page 70 and 71: (ehitusloa konstateeriv osa, mis on
- Page 72 and 73: iikliku huviga või olulist mõju o
- Page 74 and 75: hoonetel olema energiamärgis ning
- Page 76 and 77: Sisuliselt täiendab antud alus ehi
- Page 78 and 79: tähelepanu juhtida seadusest tulen
- Page 80 and 81: Täpsemalt on õiguste rikkumise v
- Page 82 and 83: 13) ehitusloa taotlemisel on esitat
- Page 84 and 85: Riigikohtu halduskolleegium leidis
- Page 86 and 87: § 45. Ehitise kasutamise teatis§
- Page 88 and 89: tegevusega oli tegu. Nimetada võib
- Page 90 and 91: vastavussertifikaadi menetluse omaa
- Page 92 and 93:
§ 49 lõige 3 sätestab, et kui ka
- Page 94 and 95:
taotluse saamisel. Riigikohus on ke
- Page 96 and 97:
- Maanteeamet:- teede kasutuselevõ
- Page 98 and 99:
kui ehitis või ehitise kasutamine
- Page 100 and 101:
13) vajadusel muud ehitise või ehi
- Page 102 and 103:
§ 61. MõistedMõistete paragrahvi
- Page 104 and 105:
Energiamärgise regulatsiooni eesm
- Page 106 and 107:
kehtestada alternatiivseid meetmeid
- Page 108 and 109:
Urbanismiservituutidena nähakse ki
- Page 110 and 111:
kõne alla tulla kaitsevööndis ke
- Page 112 and 113:
hetkel enam parim võimalik. Siiski
- Page 114 and 115:
§ 83 lõikes 2 defineeritakse elek
- Page 116 and 117:
on projekteerimistingimused nõutav
- Page 118 and 119:
§ 93. lõige 3 kohaselt annab proj
- Page 120 and 121:
kehtestavaks. KGOS alusel on üle v
- Page 122 and 123:
§ 101. Kasutamise teatis ja kasutu
- Page 124 and 125:
1. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Li
- Page 126 and 127:
§ 107. Kohaldamisala§ 107 lõikes
- Page 128 and 129:
§ 111 lõike 1 kohaselt peab tornk
- Page 130:
sidumiseks. Samuti viitab ehitussea
- Page 134 and 135:
Ehitusseadustiku ja planeerimissead
- Page 136 and 137:
§ 126. Ehitise kasutamise teatis j
- Page 138 and 139:
§ 132. Ehitusloa andmiseks pädev
- Page 140 and 141:
§ 138 lõige 2 kehtestab, et päde
- Page 142 and 143:
kuidas eristada olemuslikult riigi
- Page 144 and 145:
erimeelsusi minister, samuti saab k
- Page 146 and 147:
Saksa õiguses on sätestatud, et p
- Page 148 and 149:
omavalitsusüksuse arengukava maaka
- Page 150 and 151:
IV. EELNÕU TERMINOLOOGIASeaduses o
- Page 152 and 153:
Lisatud on pädevusejaotust täpsus
- Page 154 and 155:
- loamenetluse kohustuslikkust ning
- Page 156 and 157:
31. Nõuded riigikaitselise ja julg