Ehitusseadustiku eelnõu seletuskiri 2013 - Justiitsministeerium

§ 138 lõige 2 kehtestab, et pädev asutus keeldub avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud võiühendamata ehitisele ehitusloa andmisest lisaks käesoleva seadustiku üldosas toodud tingimustele,kui:1) kavandatav ehitis ei vasta riigi eriplaneeringule;2) kavandatav ehitis on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega;3) ehitis häiriks lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohututsildumist;4) ehitis on vastuolus hoonestusloas sätestatud tingimustega või5) kavandatav ehitis on vastuolus muu avaliku huviga.Käesolev säte lisab üldosale täiendavad alused, millal on võimalik kasutusloa andmisest keelduda.Kasutusloa andmisest keeldumist kohaldatakse ka ehitise kasutamise teatise kohustuslikule ehitiseleolukorras, kus haldusorgan on otsustanud läbi viia täiendava menetluse. Siinkohal on toodud eelkõigeavalikke veekogusid puudutavad erialused. Esimene alus on, et ehitis ei vasta riigi eriplaneeringule.Teine alus on, et ehitis on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega. See tähendab, et ehitise ehitaminetakistaks tööd riigikaitse või julgeoleku valdkonnas. Näiteks takistaks sidepidamist, riigikaitse õppusteläbiviimist vms.Järgnev alus puudutab lennu- ja laevaliikluse häirimist. Tegu ei ole absoluutse keeldumise alusega,kuid aga on vajalik ehitiste ehitamise ja lennu- ja laevaliikluse vahelise tasakaalu leidmine. Täiendavalus on vastuolu hoonestusloaga. Kuna hoonestusluba tuleb anda koos ehitusloaga, siis peab ehitisekasutusloa andmisel kontrollima vastavust mõlemale loale, Veel on alusena toodud vastuolu avalikehuvidega, kus loa andjal on võimalik kaaluda, kas ehitise ehitamine võiks kahjustada näiteks kaldalelavate isikute õigus või huve.§ 138 lõige 3 sätestab, et pädev asutus võib avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud võiühendamata ehitisele kasutusloa andmisest keelduda, kui taotleja ei ole Euroopa Liidu või EuroopaMajanduspiirkonna lepinguriigi isikuga. Sätte selgitus on kajastatud ehitusloa juures.§ 138 lõige 4 kehtestab, et kasutusluba avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud võiühendamata ehitise kasutamiseks kehtib 10 aastat selle ehitamise aluseks oleva hoonestusloakehtivuse lõpuni, kui kasutusloas ei ole ette nähtud teisiti. Säte piirab tavapärast kasutusloa kehtivust.Üldosa kohaselt on kasutusluba tähtajatu, välja arvatud ajutise ehitise korral. Kuna avaliku veekogukasutamine on seotud olulise avaliku huviga, siis on siinkohal kasutusloa kehtivust piiratudhoonestusloa kehtivusega. Kasutusloa kehtivuse lõppemisel tuleb ehitised avalikust veekogustlammutada.§ 139. Kohaldamisala§ 139 sätestab, et käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse riigikaitselisele ja julgeoleku ehitisele.Käesoleva peatüki nõudeid kohaldatakse peamiselt riigikaitseks kasutatavale teele. Käesoleva peatükikohaldamisala on piiratud eelkõige Kaitseministeeriumi ja osaliselt Siseministeeriumi valitsemisalaasutustega. Vastav erisus on tehtud juba EhS kohaldamisala sättes. Kui EhS reguleeritava ehitamisekohta käiv teave on reeglina avalik, siis riigikaitseliste ehitiste puhul ei saa ehitist ja ehitamist käsitlevkogu teave olla avalik. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus sätestab salastatuse tasemed jakorra ka ehitistele, millest tuleks ehitamisega seotud andmete esitamisel ja lubade taotlemisel lähtuda.Näiteks on salastatud Kaitseväe ja Kaitseliidu relva- ja lahingumoonaladusid käsitlev teave kogumis,mis salastatakse piiratud tasemel 20 aastaks. Samuti ei ole mõeldav EhS kohaldamine Kaitseväe jaKaitseliidu väljaõppe käigus ajutise iseloomuga ehitiste ehitamisele. Kui vastavaid ehitisi käsitlev teaveei ole oma olemuselt riigisaladust või salastatud välisteavet puudutav, siis tuleb järgida tavapäraseidüldosa norme.§ 140. Mõisted§ 140 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et riigikaitseline ehitis käesoleva seadustiku tähenduses onKaitseministeeriumi valitsemisala ehitis. Julgeoleku ehitis käesoleva seadustiku tähenduses onjulgeoleku asutuse ehitis.140