hetkel enam parim võimalik. Siiski on käesoleva peatüki aluseks kehtiv õigus. Kodifitseerimise raamespaigutub regulatsioon küll mõnevõrra ümber, kuid põhiolemuselt jääb see siiski samaks. ElOSregulatsiooni põhielemente kodifitseerimise raames ei kaotata. Seetõttu on käesoleva peatükiselgituseks vaja esmalt selgitada kehtivat õigust.ElOS alusel on üle võetud kaks EL-i direktiivi: direktiiv 2006/95/EÜ madalpingeseadmete 153 kohta ja2004/108/EÜ elektromagnetilise ühilduvuse kohta 154 . Nende direktiivide näol on tegemist täielikkuharmoneerimist eeldavate direktiividega. Nende direktiivide eesmärk on ühtlustada toodeteleesitatavaid nõudeid, tagades seejuures ohutuse ja elektriseadmetest põhjustatud elektromagnetilisekeskkonna, mis ei häiriks teiste elektriseadmete tööd (elektromagnetilise ühilduvus).Madalpingeseadmete direktiiv kohaldub üksnes elektriseadmetele ehk toodetele. Elektromagnetiliseühilduvuse direktiiv kohaldub lisaks elektriseadmetele ehk toodetele ka elektripaigaldistele ehkehitistele. Seejuures on elektromagnetilise ühilduvuse direktiivi tähenduses elektripaigaldis katranspordivahendi ja muu suure seadme tehnosüsteem. Viimane tekitab probleemi kodifitseerimiselkõik senise ElOS alusel reguleeritud objektid ei mahu ei EhS ega TNVS kohaldamisalasse. Kunaselliseid objekte on siiski vähe, lisaks kehtib liikluses osalevatele sõidukitele omad tehnilised nõuded,mis muuhulgas sisaldavad ka elektromagnetilise ühilduvuse nõudeid, on EhS elektripaigaldistepeatüki kohaldamisala laiendatud ehitiseks mitteolevale objektile, niivõrd kuivõrd neile ei kehti samadenõuete osas muu õigusakt.See osa kehtivast regulatsioonist, mis kohaldub elektriseadmetele kui toodetele, on sobilik kehtestadaedaspidi pigem TNVS alusel. TNVS § 5 lg 4 kohaselt võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud ministermäärusega kehtestada tootele nõuded ja nendele nõuetele vastavuse tõendamise korra. VabariigiValitsus on 26.08.2010 määrusega nr 123 „Volituste andmine tootele nõuete ja vastavushindamisekorra kehtestamiseks ning turujärelevalveasutuse määramiseks“ 155 vastavad volitused ElOS aluselülevõetud direktiivide osas andnud majandus- ja kommunikatsiooniministrile.Elektripaigaldiste puhul on oluline elektriseadmete regulatsioon, kuna elektripaigaldis koosnebelektriseadmetest (näiteks kaabel). Seetõttu on elektripaigaldiste kohta käiva regulatsiooni puhulendiselt olulised nimetatud direktiividest tulenevad nõuded. Segaduste vältimiseks tuleb kasutadasamu mõisteid.Ehitusprojekti osas ei ole võrreldes kehtiva õigusega suuri muudatusi. Kaotatud on nõue, millekohaselt pidi mittetüüpse elektripaigaldise, mille peakaitsme nimivool on üle 250 A, ehitusprojektiletehtama ekspertiis kas ElOS alusel sarnast projekti koostama pädeva isiku või kehtiva EhS kohaseltehitusprojekti ekspertiisi tegeva isiku poolt. Tegemist oli sisuliselt teise pädeva isiku hinnangugaprojekti sobivuse kohta. Sellist hinnangut ei pea aga tingimata õigusaktis kohustuslikuna ette nägema.Liiatigi tekkis taoline kohustus ElOS-sse alles 2009. aastal, ilmselt soovist lähendada seaduseregulatsiooni EhS regulatsioonile. Seaduse eesmärki silmas pidades on oluline, et elektripaigaldisvastaks nõuetele, selle eelduseks on et elektripaigaldise projekt vastab nõuetele. Selles osas ei oleaga oluline, kas tegemist on mittetüüpse või tüüpse lahendusega. Seda, millistel juhtudel tuleb projektlasta teisel pädeval isikul üle vaadata, peaks otsustama eelkõige projekti koostaja ise või projektialusel ehitama asuv isik. Kuivõrd elektripaigaldise kasutuselevõtmisele eelnevalt tuleb tehakasutuseelne audit (varasemalt tehniline kontroll), ei ole elektriohutuse seisukohalt elektripaigaldiseehitusprojekti ekspertiis või kontroll põhiline ohutust tagav instrument. Audit peaks tuvastama kõikolulised probleemid ning kui elektripaigaldise kasutusele võtmine põhjustaks ohtu, ei saa sellistpaigaldist kasutusele võtta. See mehhanism peaks viima olukorrani, kus ehitusprojekti koostav isik onpiisavalt hoolas ja koostab nõuetele vastava projekti, kahtluse korral on alati õigus lasta projekt ülekontrollida teisel isikul.Elektripaigaldise ehitamise puhul ei ole omanikujärelevalve nõutav. Hetkel kehtiva õiguse kohaselt eiole see küsimus üheselt lahendatud. Kehtiva EhS ja ElOS koosmõjus võib jõuda järeldusele, etelektripaigaldise ehitamise puhul tuleb järgida kehtivat EhS ka omanikujärelevalve osas. Samassisuliselt ei ole see tingimatult vajalik. See ei tähenda keeldu isikutel seaduse nõuetest rangematesnõuetes kokku leppimist. Näiteks võib elektripaigaldise ehitamist telliv isik soovida omada ehitamise153 Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2006/95/EÜ 12. detsember 2006, teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeidkäsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 347, 27.12.2006, lk 10−19).154 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2004/108/EÜ, mis käsitleb elektromagnetilise ühilduvuse alaste liikmesriikideõigusaktide ühtlustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 89/336/EMÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 24–37).155 RT I 2010, 61, 425112
kui protsessi üle pidevat järelevalvet, see võib teatud juhtudel olla üsna mõistlik riskide maandamiseabinõu. Omanikujärelevalve ei ole elektripaigaldise ehitamisel primaarne. Elektripaigaldise ohutuseseisukohalt on piisav kasutuseelne audit.Üks olulisem muudatus on tegevusõigustega seonduv. Hetkel kehtiva korra kohaselt võib elektritöidteha üksnes MTR-i registreeringu olemasolul. 2014. aastal jõustuva MsÜS kohaselt muutuvad senisedregistreeringud tegevusloaks. Seejuures on tegevusloa kontrolliesemeks üksnes vastutava spetsialistiolemasolu ja viimase pädevus. EhS kohaselt asendub see regulatsioon asjatundlikkuse põhimõttega,mida täiendab omakorda ehitusalal tegutsemise regulatsioon. Selle regulatsiooni sisuks on nõue, ettöid tuleb teha pädeva isiku poolt või viimase järelevalve ja kontrolli all. Sellega seonduvaid muudatusion põhjalikumalt selgitatud käesoleva seadustiku üldosa vastavate sätete juures. Tegemist ei oleregulatsiooni liberaliseerimisega. Liberaliseerimisest saab rääkida üksnes siis, kui mõni sisuline nõuekaotatakse. Antud juhul kaotatakse üksnes formaalne nõue, mis seisnes ettevõtja kohustuses ollaregistreeritud MTR-is ehk omada tegevusluba. Sellise formaalse nõude kaotamisega jaasjatundlikkuse põhimõttega asendades muutub antud juhul regulatsioon pigem sisulisemaks jaeesmärgipärasemaks. Kaotatakse üksnes bürokraatlik nõue end registreerida või taotleda tegevuslubaasjaolu (isiku pädevus) kohta, mida tegelikult tegevusloa menetluse käigus täiendavalt üle eikontrollita.Pädeva isiku puhul toob EhS kaasa võimaluse tõendada oma pädevust, lisaks hetkel kehtivalepersonali sertifitseerimisasutuse poolt antava pädevustunnistusele, ka kutseseaduse alusel antavakutsetunnistusega. Sisu poolest on nii pädevustunnistus kui kutsetunnistus sarnased tõendid –mõlemad on antud kolmanda isiku poolt ja mõlemad tõendavad isiku oskuste ja teadmiste vastavustteatud nõuetele. EhS ei mõjuta personali sertifitseerimisasutuse poolt antud pädevustunnistustekehtivust. Seni antud pädevustunnistused jäävad kehtima ja kehtivad nende kehtivusaja lõpuni.§ 82. Kohaldamisala§ 82 lõikes 1 sätestatakse peatüki kohaldamisala. Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakseelektripaigaldisele, mis on iseseisev ehitis või ehitise tehnosüsteem, selle ehitamise, kasutuselevõtmise ja kasutamise suhtes. Selliselt vastab peatüki kohaldamisala üks-üheselt kehtivale ElOS-le,välja arvatud elektriseadmete regulatsiooni osas. Elektriseadmed võivad olla ehitise tehnosüsteemiosa, kuid on ka elektriseadmeid, mille puhul see kõne alla ei tule. Elektriseadmete regulatsioonkehtestatakse TNVS alusel. Tegemist on toodetega.§ 82 lõike 2 kohaselt laiendatakse erandlikult peatüki kohaldamisala elektromagnetilise ühilduvusenõuete osas sellistele elektripaigaldistele, mis on transpordivahendi või muu suure seadmetehnosüsteem. Sellise regulatsiooni vajadus tuleneb EL elektromagnetilise ühilduvuse direktiivist.§ 82 lõige 3 täiendab ja täpsustab peatüki kohaldamisala. Kui elektriohutuse ja elektromagnetiliseühilduvuse nõuded on reguleeritud mujal, siis käesolevat peatükki dubleerivalt kohaldama ei pea.Näiteks hõlmavad lifti ohutuse nõuded muuhulgas elektriohutuse nõudeid. Samuti võib regulatsioontuleneda EL õigusaktist, näiteks on lennundusvaldkonnas elektromagnetilise ühilduvuse osas eraldinõuded kehtestatud. 156 Samuti võib regulatsioon tuleneda muust õigusaktist, näiteks sisaldabmeditsiiniseadmete regulatsioon nii elektriohutuse kui elektromagnetilise ühilduvuse nõudeid.§ 83. MõistedMõistete osas ei ole tehtud muudatusi võrreldes kehtiva õigusega. Defineerimist on leidnud needmõisted, mis on peatüki regulatsiooni mõistmiseks vajalikud ja leiavad peatükis kasutamist.§ 83 lõikes 1 defineeritakse elektripaigaldise mõiste. Elektripaigaldis on elektriseadmete ja -juhtidestatsionaarselt paigaldatud talitluslik kogum. Antud kujul on mõiste kasutuses kehtivas õiguses.156 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1592/2002, mis käsitleb tsiviillennundus valdkonna ühiseeskirju ningEuroopa Lennundusohutusameti loomist, osutatud lennundustoodete, osade ja seadmete suhtes (EÜT L 240, 7.9.2002, lk 1–21);113
- Page 1 and 2:
EHITUSSEADUSTIKU SELETUSKIRI
- Page 3 and 4:
§ 55. Kasutusloa kehtetuks tunnist
- Page 5 and 6:
SELETUSKIRI21.06.2013EHITUSSEADUSTI
- Page 7 and 8:
Eelnõu puudutab Vabariigi Valitsus
- Page 10 and 11:
kasutatav, kuid kui kasutajad seda
- Page 12 and 13:
Seega on väljapakutud ehitise mõi
- Page 14 and 15:
samas on rekonstrueerimist ka rajat
- Page 16 and 17:
Ehitusprojekti mõiste on ehituspro
- Page 18 and 19:
kasutamiseks ohutu ja vastab nõuet
- Page 20 and 21:
avaliku korra osaks oleva õigushü
- Page 22 and 23:
puhul. Seega peab oma ala asjatundj
- Page 24 and 25:
- vastutav spetsialist ei ole seotu
- Page 26 and 27:
Asjaolu, et EhS on loobutud kohustu
- Page 28 and 29:
Ehitisele esitatavate nõuete muutu
- Page 30 and 31:
nõuetele. Nenditi, et ehitis peab
- Page 32 and 33:
§ 13 lõige 1 sätestab ehitusproj
- Page 34 and 35:
- Teiseks on juhud, mil projekti ko
- Page 36 and 37:
jmt (kehtiv EhS § 3 lg 5). Samas e
- Page 38 and 39:
paratamatult lähtub hindaja subjek
- Page 40 and 41:
paragrahvis sätestatakse järeleva
- Page 42 and 43:
Huvigrupid pooldavad ehitise garant
- Page 44 and 45:
väärtusega varalisele hüvele, su
- Page 46 and 47:
mille kohaselt tuleb töid teha asj
- Page 48 and 49:
või aleveid. Lõige 2 loetleb tege
- Page 50 and 51:
§ 25 lõige 5 sätestab, et projek
- Page 52 and 53:
olukordades, kus detailplaneeringu
- Page 54 and 55:
Riigikohus on leidnud, et detailpla
- Page 56 and 57:
§ 29. Projekteerimistingimuste tao
- Page 58 and 59:
piira aga iga korteriomaniku kui ki
- Page 60 and 61:
- teede ja raudteede kavandamine, l
- Page 62 and 63: § 30 lõige 5 sätestab, et kui pr
- Page 64 and 65: projekteerimistingimustes. Tegu on
- Page 66 and 67: peaks toimuma ehitisregistris. Kui
- Page 68 and 69: isiku ametlikule meiliaadressile ww
- Page 70 and 71: (ehitusloa konstateeriv osa, mis on
- Page 72 and 73: iikliku huviga või olulist mõju o
- Page 74 and 75: hoonetel olema energiamärgis ning
- Page 76 and 77: Sisuliselt täiendab antud alus ehi
- Page 78 and 79: tähelepanu juhtida seadusest tulen
- Page 80 and 81: Täpsemalt on õiguste rikkumise v
- Page 82 and 83: 13) ehitusloa taotlemisel on esitat
- Page 84 and 85: Riigikohtu halduskolleegium leidis
- Page 86 and 87: § 45. Ehitise kasutamise teatis§
- Page 88 and 89: tegevusega oli tegu. Nimetada võib
- Page 90 and 91: vastavussertifikaadi menetluse omaa
- Page 92 and 93: § 49 lõige 3 sätestab, et kui ka
- Page 94 and 95: taotluse saamisel. Riigikohus on ke
- Page 96 and 97: - Maanteeamet:- teede kasutuselevõ
- Page 98 and 99: kui ehitis või ehitise kasutamine
- Page 100 and 101: 13) vajadusel muud ehitise või ehi
- Page 102 and 103: § 61. MõistedMõistete paragrahvi
- Page 104 and 105: Energiamärgise regulatsiooni eesm
- Page 106 and 107: kehtestada alternatiivseid meetmeid
- Page 108 and 109: Urbanismiservituutidena nähakse ki
- Page 110 and 111: kõne alla tulla kaitsevööndis ke
- Page 114 and 115: § 83 lõikes 2 defineeritakse elek
- Page 116 and 117: on projekteerimistingimused nõutav
- Page 118 and 119: § 93. lõige 3 kohaselt annab proj
- Page 120 and 121: kehtestavaks. KGOS alusel on üle v
- Page 122 and 123: § 101. Kasutamise teatis ja kasutu
- Page 124 and 125: 1. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Li
- Page 126 and 127: § 107. Kohaldamisala§ 107 lõikes
- Page 128 and 129: § 111 lõike 1 kohaselt peab tornk
- Page 130: sidumiseks. Samuti viitab ehitussea
- Page 134 and 135: Ehitusseadustiku ja planeerimissead
- Page 136 and 137: § 126. Ehitise kasutamise teatis j
- Page 138 and 139: § 132. Ehitusloa andmiseks pädev
- Page 140 and 141: § 138 lõige 2 kehtestab, et päde
- Page 142 and 143: kuidas eristada olemuslikult riigi
- Page 144 and 145: erimeelsusi minister, samuti saab k
- Page 146 and 147: Saksa õiguses on sätestatud, et p
- Page 148 and 149: omavalitsusüksuse arengukava maaka
- Page 150 and 151: IV. EELNÕU TERMINOLOOGIASeaduses o
- Page 152 and 153: Lisatud on pädevusejaotust täpsus
- Page 154 and 155: - loamenetluse kohustuslikkust ning
- Page 156 and 157: 31. Nõuded riigikaitselise ja julg