Ehitusseadustiku eelnõu seletuskiri 2013 - Justiitsministeerium

sidumiseks. Samuti viitab ehitusseadus teedele (§ 13 teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamine):Detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse javihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalikomavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja eiole kokku leppinud teisiti.EhS-kohane ehitamise mõiste laieneb ka rajatiste (tee) ehitamisele, samuti räägib kehtiv TeeS tee(rajatise) ehitamisest. See tähendab, et on olemas ka eriseadused, mis reguleerivad ehitiste ehitamist.Teeseaduses räägitakse näiteks teede remondist, mida ehitusseaduse tähenduses käsitletakserekonstrueerimisena. Kuna kehtiv TeeS on ehitusseaduse kontekstis eriseadus, siis rakendubehitusseaduse regulatsioon ainult niivõrd, kuivõrd kehtiv TeeS teede ehitamist ei reguleeri.Kehtiv TeeS § 19 sätestab, et uue tee ehitamisel koostatakse projekti esimese etapina tee eelprojekt,millega määratakse kindlaks tee asukoht. Samuti nähakse ette, et eelprojekti koostamise käigus küsibtee omanik puudutatud isikute arvamust, millega eelprojekti koostamisel võimaluse korralarvestatakse. Kui tee asukoht erineb üldplaneeringus sätestatust, peab algatama planeeringutemuutmise. Arusaamatu on, mis on enne – eelprojekt või planeering. Kehtiva TeeS sõnastuse järgi oneelprojekti koostamise menetlus mõnevõrra sarnane planeerimismenetlusele. Samuti võib eelprojektiskajastatu erineda üldplaneeringus kehtestatust ning sellise erinevuse puhul tuleb algatadaplaneeringute muutmine. Eelprojekti menetlus ja planeerimismenetlus on teineteist dubleerivad, kuigiolemuslikult on need erinevad. Samuti võib ühes menetluses tehtud kokkulepped ja peetudläbirääkimised teises menetluses jälle uuesti avada ning sarnastele tulemustele ei pruugita enamjõuda.Eelduse kehtiva TeeS ühendamiseks annab ka asjaolu, et kehtiv TeeS ja EhS reguleerivad ühtevaldkonda - ehitamist ning mõlema seaduse mõisted on sarnased. Mõlemad seadused räägivadehitamisest, remondist (ümberehitamine), ehitusloast, kasutusloast ja omanikujärelvalvest.Lisaks ehitamise regulatsioonile, on kehtivas TeeS-s palju sätteid, mis reguleerivad LS valdkonda, missobivad olemuselt paremini LS-sse. TeeS esimese paragrahvi kohaselt TeeS sätestab liikleja õigusedja kohustused, lisaks on viiteid liikluse regulatsioonile paragrahvides 31 177 , 34 178 , 37 179 .§ 117. KohaldamisalaEriosa regulatsioon on suunatud avalikele teedele, milleks on riigile kuuluvad teed ja kohalikuleomavalitsusele kuuluvad teed ning erateedele, mis on avalikkusele suunatud funktsiooniga.Avalikkusele suunatud funktsiooniga erateed, mida ei ole vajadus määrata avalikult kasutatavaksteeks, on eelkõige sellised teed, mis mõeldud kasutamiseks suuremale rahvahulgale võimootorsõidukitele, näiteks parklad, juuresõiduteed majandus- ja kutsetegevust pakkuva keskusejuurde, kinnisvara arendusalal asuvad teed.Tee ehitamisel, kui tegemist üldosa kohase ehitisega, mida ei ole reguleeritud eriosaga, tuleb lähtudaseaduse üldosast või teistest õigusaktidest (nt metsaseadus). Eriosaga reguleerimata teede (erateed,mis ei ole avalikkusele suunatud funktsiooniga ja mida lisaks omanikule kasutavad kolmandad isikudharva) ehitamisel ja korrashoiul tuleb lähtuda üldoas põhimõtetest, nagu hea tava, ohutuse põhimõte,keskkonnasäästlikkuse põhimõte, asjatundlikkuse põhimõte. Tee on maatükiga püsivas ühendusesolev rajatis ning maatüki oluline osa, kuuludes seega maatüki omanikule 180 . TsÜS § 53 lg 2 kohaseltasi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormataerinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ehk, tee ja tee alune maa ei saakuuluda erinevatele omanikele.Seadusega laiendatakse, võrreldes kehtiva TeeS-ga, teede ringi, millele rakendatakse teeehitamisega seonduvaid nõudeid. Teede regulatsiooni alla tuuakse erateed, mis kehtiva TeeS-s onreguleeritud minimaalselt. Kehtiva TeeS kohaselt peab eratee omanik lähtuma kehtiva TeeS-st siis,177 TeeS § 31 lg 1: Riigimaanteede seisundi ning nende kasutamise ja kaitse põhinõuete kohta annab teavet Maanteeamet.Operatiivinfot riigimaanteede liiklusolude kohta annab Maanteeamet üleriigilise levikuga raadio kaudu. jj178 TeeS § 34 Liiklusväline teabevahend.179 TeeS § 37 lg 1 p 4: Avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud liiklusõnnetuse korral ja muus teisi liiklejaid ohustavasolukorras paigaldama tee kasutajat hoiatavad või liiklust ümbersuunavad liikluskorraldusvahendid.180 P.Pärna. Asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne. Juura AS. Tallinn.130