Ehitusseadustiku eelnõu seletuskiri 2013 - Justiitsministeerium

kuidas eristada olemuslikult riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesandeid, sealhulgas järelevalvepädevust,on käsitletud alltoodud analüüsis.Haldusjärelevalve on ühe haldusorgani kontroll teise haldusorgani üle, kui vastavad haldusorganid eiole omavahelises alluvussuhtes. Haldusjärelevalve kontseptsioon sisaldub korrakaitseseaduserakendamise seaduses VVS muudatuste osas.Oluline on tähele panna, et KorS kontseptsioon rakendub ainult järelkontrollile ehk riikliku järelevalveteostamisele. Seega ei reguleerita KorS-ga, kuidas peab läbi viima loamenetlusi. Vastavaid küsimusireguleerib EhS koosmõjus HMS-ga. Kuna järelevalve on oma olemuselt ühtest lahendust vajavtemaatika ning korrastamist vajas nii eel- kui ka järelkontrolli pädevuse sätestamine, käsitletaksevastavaid teemasid seletuskirjas koos riikliku järelevalve osas.Kehtiv EhS keskendub ehitusjärelevalve regulatsioonis eelkõige kohalikule omavalitsusele. Kohalikomavalitsus annab kirjalikke nõusolekuid ja erinevaid lubasid ning teostab ehitusvaldkonnasjärelkontrolli. Kohalikul omavalitsusel on kehtiva EhSi kohaselt ehitusjärelevalve teostamise õigus.Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TJA) ülesanded on kehtiva EhS kohaselt sisustatud riiklikujärelevalve peatükis. Oma olemuselt dubleerivad TJA ülesanded kohalike omavalitsuste ülesandeid.TJA-l on lisaks erijärelevalvepädevus ehitustoodete, avalikku veekogusse kaldaga püsivaltühendamata ehitiste ning registriandmete õigsuse kontroll (eelduslikult on tegu MTR-ga) osas. Samasei saa TJA tunnistada kehtetuks kohaliku omavalitsuse poolt antud kirjalikku nõusolekut või erinevaidlube, Samuti ei ole tal selget pädevust hinnata ehitise vastavust planeeringutele 185 . Olemasolevadubleeriva pädevuse säilitamine ei ole võimalik, sest korrakaitseseaduse rakendumiseks on vajalikjärelkontrolli puudutava pädevuse selgepiiriline eristamine. Kehtiv EhS mainib veel järelevalveteostajatena muinsuskaitse, tervisekaitse ja keskkonnakaitse valdkonna esindajaid.Käesoleva paragrahvis on järelevalvepädevus osaliselt eristatud haldusorganite olemusliku pädevusejärgi. Seega tuleb teha vahet kohaliku omavalitsuse olemuslike ülesannete ning riiklike ülesannetevahel. Selle küsimuse väljatoomine on vajalik, sest ühest küljest ei luba põhiseadus sekkuda kohalikeomavalitsuste autonoomia 186 teostamisesse, teisest küljest on vajalik lahendada riiklike ülesanneteüleandmise ja nende täitmise rahastamise küsimus. Järelevalve teostamine ehitusvaldkonnas onsegafunktsiooniga ülesanne, sest tavapärase ehitise eel- ja järelkontrolli teostamisel lähtutaksekohaliku omavalitsuse planeeringutest ning ehitise ohutusnõuetest. Üld- või detailplaneeringust võiprojekteerimistingimustest kinnipidamist ei saa lõpuni riiklikult kontrollida. Samas ei ole ehitiseohutusnõuded olemuslikult kohalike omavalitsuste poolt sisustatavad. Sellisele tõlgendusele viitavadjuba kehtivas EhS-s loamenetlustele sätestatud riigilõiv ning TJA õigus nõuda õigusrikkumiselõpetamist, mitte peatada haldusakt või otsustada haldusakt mitte välja anda.Kohaliku elu küsimused on lähtuvalt sisulisest kriteeriumist need küsimused, mis võrsuvad kohalikustkogukonnast ja puudutavad seda ega ole vormilise kriteeriumi kohaselt haaratud või põhiseadusegaantud mõne riigiorgani kompetentsi. Seadusandjal on õigus muuta mõne kohaliku elu ülesandetäitmine omavalitsusüksusele kohustuslikuks (seadusest tulenev omavalitsusülesanne), kui see onenesekorraldusõigust arvestades proportsionaalne abinõu põhiseadusega lubatud eesmärgisaavutamiseks. 187 Järelevalvefunktsioonide olemuslike ülesannete järgi jaotamisel tuleb lähtudasellest, et kohaliku omavalitsuse olemuslikud ülesanded ehitusvaldkonnas puudutavad eelkõigeplaneerimisautonoomiat, kommunaalmajandust ning veevarustust ja kanalisatsiooni 188 . Ruumiliseplaneerimise pädevuse sisu tuleneb PlanS-st ning piirneb kohalikku elu puudutavateterritoriaalküsimuste lahendamise pädevusega. Ehitiste ohutusnõuete tagamist ei ole nimetatudkohaliku omavalitsuse olemusliku ülesandena ning selle sisu ei ole samuti iga kohaliku omavalitsuseüksuse poolt vabalt valitav, vaid sellekohase kaitse taseme määrab EhS. Nii on seadusandja jubatäna kehtivas EhS-s teinud ohutuse pinnalt järeldused, millised on vähemohtlikud ehitised, näiteksväikeehitised. Loakohustuse sätestamisel on samuti tehtud valik, milliste ehitiste puhul võib eeldada,185TJA pädevuses on hinnata ehitise vastavust ehitusprojektile, mis üldjuhul põhineb detailplaneeringul võiprojekteerimistingimustel ning peab sealjuures olema vastavuses teiste avalikõiguslike kitsendustega, ntkeskkonnatingimustega. Seega olemuslikult ei saa eeldada, et riiklik järelevalveasutus hindaks kohaliku omavalitsuseolemusliku pädevuse valdkonda kuuluvaid küsimusi. Samas on küsitav, kuidas täidetakse nõuet kontrollida ehitiseehitusprojektile vastavust, kui vastav osa kontrollist jäetakse teostamata. Nimetatud küsimus vajab selget regulatsiooni.186 PS § 154 lõige 1.187 RKÜK 16.03.2010, 3-4-1-8-09.188 KOKS § 6 lõige 1.142