11.07.2015 Views

Ehitusseadustiku eelnõu seletuskiri 2013 - Justiitsministeerium

Ehitusseadustiku eelnõu seletuskiri 2013 - Justiitsministeerium

Ehitusseadustiku eelnõu seletuskiri 2013 - Justiitsministeerium

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

§ 30 lõige 5 sätestab, et kui projekteerimistingimuste <strong>eelnõu</strong> kohta esitati kooskõlastamise võiarvamuste avaldamise käigus märkusi, võtab pädev asutus neid asjakohaselt arvesse või põhjendabarvestamata jätmist. Tegu on projekteerimistingimuste menetlust lõpetava sättega, kus haldusorganpeab tegema projekteerimistingimuste taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise osas.§ 31. Projekteerimistingimuste andmisest keeldumine§ 21 sätestab, et pädev asutus keeldub projekteerimistingimuste andmisest, kui:1) on algatatud planeering ja sellega seoses on kehtestatud ajutine ehituskeeld;2) projekteerimistingimuste taotlus ei vasta üldplaneeringule;3) projekteerimistingimuste taotlus ei vasta olemasoleva detailplaneeringu eesmärkidele;4) projekteerimistingimuste taotlus ei vasta õigusaktist või ehitise asukohast tulenevate avalikõiguslikelekitsendustele;5) projekteerimistingimuste alusel kavandatav ehitis võib ülemääraselt riivata kolmanda isiku õigusi;6) käesoleva seaduse § 30 lõike 4 punktis 1 nimetatud asutus on jätnud projekteerimistingimuste<strong>eelnõu</strong> kooskõlastamata ja <strong>eelnõu</strong> muutmine ei ole võimalik;7) projekteerimistingimuste taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavadprojekteerimistingimuste andmise otsustamist või8) projekteerimistingimustega soovitakse anda lisaks riigi eriplaneeringule.Käesolev paragrahv sätestab projekteerimistingimuste andmisest keeldumise alused. Esimene aluspuudutab olukorda, kus sätestatud on ajutine ehituskeeld. Ehituskeelu regulatsiooni sätestab PlanS.Ehituskeelu eesmärk on teatud piiratud ajaks – kuni neljaks aastaks – piirata uute kinnisasjaleantavate tingimuste sätestamist põhjusel, et vastava territooriumi osas plaanitakse kõrgema astmeplaneeringutega muudatusi. Kuna ehituskeeld on suunatud eelkõige ehitamise keelamisele, kuidprojekteerimistingimused on ehitusprojekti koostamise aluseks ja ehitusprojekti olemasolul võibtaotleda ehitusluba, siis on mõistlik vastav piirang juba ära tuua projekteerimistingimuste menetlusejuures. Kuna võimalik ehituskeeld kehtib piiratud aja, siis ei ole projekteerimistingimuste andmisestkeeldumine ebaproportsionaalne. Ehituskeelu olemasolu võib tähendada ka ilmselget võimatustmenetlust läbi viia, kuid selleks, et menetluse läbiviimise võimatus selgeks teha, on vajalik eelnevaltuurida taotluse sisu, sealhulgas maa-ala ja tingimuste ulatust, seega tuleb pigem asuda seisukohale,et taotlust tuleb siiski eelnevalt menetleda.Järgnev alus puudutab taotletavate projekteerimistingimuste mittevastavust üldplaneeringule.Mittevastavus võib esineda, kui soovitakse ehitada ehitisi alale, kus see ei ole soovitud kujul lubatavvõi see ei ole üldse lubatav. Samuti võib vastuolu üldplaneeringuga ilmneda, et miljööväärtuslikelaladel on üldplaneeringus kehtestatud konkreetsed ehitusliku, kujunduslikud ja arhitektuursed nõudedning projekteerimistingimustega soovitakse nendest teha erandit.Järgnev alus puudutab projekteerimistingimuste vastavust olemasolevale detailplaneeringule. Seealus on sätestatud seoses §-ga 26, kus projekteerimistingimused antakse lisaks olemasolevaledetailplaneeringule. Projekteerimistingimustega ei tohi muuta detailplaneeringu olemuslikku lahendustega minna vastuollu teiste §-s 26 sätestatud tingimustega. Kui esinevad detailplaneeringueesmärkidega vastuolus olevad tingimused, siis tuleb projekteerimistingimuste andmisest keelduda jaalustada detailplaneeringu menetlus, kui taotlejal on jätkuvalt soov koostada ehitusprojekti ning jõudaehitamiseni.Järgnevas punktis on tegu muu mittevastavusega avalik-õiguslikele kitsendustele. Avalik-õiguslikudkitsendused tähendavad teistest õigusaktidest tulenevaid piiranguid. Näiteks võib olla tegu ohutuskujavõi kaitsevööndiga.Veel on nimetatud projekteerimistingimuste andmisest keeldumise alusena kolmandate isikute õigustekaitset. Vastav säte on eelkõige seotud projekteerimistingimuste menetluse sättega, kus menetlussetuleb kaasata kinnisasja omanik ja piirneva kinnisasja omanik. Sellele lisandub vajadusel täiendavkolmandate isikute kaasamine arvamuse andjate hulgas. Sättest tuleneb selge alus jättaprojekteerimistingimused andmata, kui nende andmine riivab ülemääraselt kolmanda isiku õigusi.Esmalt tuleb käsitleda vastuolu. Õigustega vastuolu võib ilmneda paljudel juhtudel. Eelkõige on sellinevastuolu seotud PS §-dest 31 ja 32 tulenevate õigustega, aga asjakohased võivad olla ka muud62

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!