Ehitusseadustiku eelnõu seletuskiri 2013 - Justiitsministeerium

olukordades, kus detailplaneeringu koostamine on liialt koormav, oleks avalikku ruumi kujundavalhaldusorganil võimalik siiski ehitustegevust teatud määral suunata.§ 26 lõige 3 sätestab, et projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse hoone või olulise avalikuhuviga rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, olemasolevas detailplaneeringus jaüldplaneeringus määratletud tingimusi ning et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolusõigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga.Sarnaselt projekteerimistingimuste andmisega detailplaneeringu kohustuseta aladel, tulebdetailplaneeringule lisaks antavate tingimuste juures arvestada erinevate olemasolevate siduvatedokumentidega.Asukohas välja kujunenud keskkonna all on silmas peetud olemasolevat keskkonda. Keskkonnadefinitsiooni ja käsitluse kohta vaata täpsemalt PlanS eelnõu otstarbeka, mõistliku ja säästlikumaakasutuse ning elukvaliteedi põhimõtte selgitusi. Asukohas välja kujunenud keskkond tähendab kaehitisele ja ehitamisele esitatavate nõuetega arvestamist. Näiteks, et tohi projekteerimistingimustealusel kavandatav ehitis olla ohtlik ümbritsevale ning ehitamisel tuleb järgida avalik-õiguslikkekitsendusi ning mitte ülemääraselt kahjustada ümbritsevate kinnisasjade omanike õigusi või huve.Avalik-õiguslikud kitsendused võivad näiteks olla eriehitistest tekkivad kaitsevööndid või kaohutuskujad. Avalik-õiguslikud kitsendused võivad laiemas mõttes olla ka kõrgema astmeplaneeringud. On oluline, et projekteerimistingimusi ei antaks vastuolus maakonnaplaneeringu või riigieriplaneeringuga.Üldplaneeringust tulenevate tingimuste all on silmas peetud üldplaneeringus kehtestatud maakasutusvõiehitustingimusi. Projekteerimistingimused peavad lähtuma olemasolevast üldplaneeringust.Projekteerimistingimustega ei saa teha erandeid või muuta üldplaneeringus määratletud tingimustestvõi määratleda tingimusi, mis ei tulene üldplaneeringust. Näiteks ei saa muuta kinnisasja kasutamisesihtotstarvet, korraldada ümber liikluskeemi või lubada ehitada ehitisi, mis ei vasta üldplaneeringustoodud üldistele parameetritele. Kui üldplaneeringut on vahepeal muudetud ning sellest tulenevalt ondetailplaneeringu elluviimine osaliselt takistatud, siis tuleks vastavate muudatustegaprojekteerimistingimuste andmisel arvestada.Kohustuslik on järgida ka sama maa-ala kohta kehtestatud detailplaneeringust tulenevaid tingimusi.Tegu on siis sama detailplaneeringuga, millele soovitakse anda lisaks projekteerimistingimused.Oluline on järgida käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimusi, kus projekteerimistingimusi eitohi anda detailplaneeringus sätestatud lahenduse olemuslikuks muutmiseks.Veel on lisatud tingimus, detailplaneeringule lisaks projekteerimistingimuste andmisel ei tohi minnavastuollu õigusaktidega. Põhimõtteliselt on tegu HMS § 54 tuleneva haldusakti kohustuslikutingimusega, et see peab olema kooskõlas andmise hetkel kehtiva õigusega. Järgida tuleb eelkõigePlanS-st tulenevaid põhimõtteid ja nõudeid detailplaneeringule ning käesoleva paragrahvi lõikest 4tulenevaid tingimusi. Vastuolu õigusaktidega võib esineda ka näiteks siis, kui detailplaneeringule olikohustuslik teha keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Projekteerimistingimustega ei tohi muutakeskkonnamõjude strateegilise hindamise menetluse raames paika pandud tingimusi. Kui täiendavateprojekteerimistingimuste andmisega kaasneb oluline keskkonnamõju, tuleb kaaluda keskkonnamõjudehindamist ka projekteerimistingimuste andmise juures.Lisaks planeeringutele ja muudele avalik-õiguslikele kitsendustele, tuleb järgida avalikku huvi ningisikute õigusi. Isikute õiguste all on silmas peetud detailplaneeringu lahenduses varem kokku lepitudseisukohti ja tingimusi. Selles mõttes ei tohi olla haldusorgan sõnamurdlik, et lükkab detailplaneeringumenetluses esinenud vaidlused hiljem antavate projekteerimistingimuste menetlusse. Kunaprojekteerimistingimuste menetlus ei ole oma olemuselt nii laialdaselt avalikkust kaasav menetlus, kuiseda on detailplaneeringu menetlus, ei pruugi detailplaneeringu menetluses vastuväiteid esitanud isiksaada teada võimalikust detailplaneeringule lisatingimuste kehtestamisest.Avaliku huviga vastuolu tähendab, et projekteerimistingimustega lubatakse detailplaneeringut muutaviisil, mida eelnevalt ei toetatud. Avaliku huvi definitsiooni kohta vaata täpsemalt PlanS seletuskirjahuvide kaalumise osa. Avaliku huviga vastuolu tähendab ka vastolu PlanS avalikkuse osalemise jateabe kättesaadavuse põhimõttega. Planeerimisprotsessis on eriti oluline avalikkuse kaasamine jasellest tulenev teavitamine ja koostöö tegemine.52