§ 30 lõige 5 sätestab, et kui projekteerimistingimuste <strong>eelnõu</strong> kohta esitati kooskõlastamise võiarvamuste avaldamise käigus märkusi, võtab pädev asutus neid asjakohaselt arvesse või põhjendabarvestamata jätmist. Tegu on projekteerimistingimuste menetlust lõpetava sättega, kus haldusorganpeab tegema projekteerimistingimuste taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise osas.§ 31. Projekteerimistingimuste andmisest keeldumine§ 21 sätestab, et pädev asutus keeldub projekteerimistingimuste andmisest, kui:1) on algatatud planeering ja sellega seoses on kehtestatud ajutine ehituskeeld;2) projekteerimistingimuste taotlus ei vasta üldplaneeringule;3) projekteerimistingimuste taotlus ei vasta olemasoleva detailplaneeringu eesmärkidele;4) projekteerimistingimuste taotlus ei vasta õigusaktist või ehitise asukohast tulenevate avalikõiguslikelekitsendustele;5) projekteerimistingimuste alusel kavandatav ehitis võib ülemääraselt riivata kolmanda isiku õigusi;6) käesoleva seaduse § 30 lõike 4 punktis 1 nimetatud asutus on jätnud projekteerimistingimuste<strong>eelnõu</strong> kooskõlastamata ja <strong>eelnõu</strong> muutmine ei ole võimalik;7) projekteerimistingimuste taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavadprojekteerimistingimuste andmise otsustamist või8) projekteerimistingimustega soovitakse anda lisaks riigi eriplaneeringule.Käesolev paragrahv sätestab projekteerimistingimuste andmisest keeldumise alused. Esimene aluspuudutab olukorda, kus sätestatud on ajutine ehituskeeld. Ehituskeelu regulatsiooni sätestab PlanS.Ehituskeelu eesmärk on teatud piiratud ajaks – kuni neljaks aastaks – piirata uute kinnisasjaleantavate tingimuste sätestamist põhjusel, et vastava territooriumi osas plaanitakse kõrgema astmeplaneeringutega muudatusi. Kuna ehituskeeld on suunatud eelkõige ehitamise keelamisele, kuidprojekteerimistingimused on ehitusprojekti koostamise aluseks ja ehitusprojekti olemasolul võibtaotleda ehitusluba, siis on mõistlik vastav piirang juba ära tuua projekteerimistingimuste menetlusejuures. Kuna võimalik ehituskeeld kehtib piiratud aja, siis ei ole projekteerimistingimuste andmisestkeeldumine ebaproportsionaalne. Ehituskeelu olemasolu võib tähendada ka ilmselget võimatustmenetlust läbi viia, kuid selleks, et menetluse läbiviimise võimatus selgeks teha, on vajalik eelnevaltuurida taotluse sisu, sealhulgas maa-ala ja tingimuste ulatust, seega tuleb pigem asuda seisukohale,et taotlust tuleb siiski eelnevalt menetleda.Järgnev alus puudutab taotletavate projekteerimistingimuste mittevastavust üldplaneeringule.Mittevastavus võib esineda, kui soovitakse ehitada ehitisi alale, kus see ei ole soovitud kujul lubatavvõi see ei ole üldse lubatav. Samuti võib vastuolu üldplaneeringuga ilmneda, et miljööväärtuslikelaladel on üldplaneeringus kehtestatud konkreetsed ehitusliku, kujunduslikud ja arhitektuursed nõudedning projekteerimistingimustega soovitakse nendest teha erandit.Järgnev alus puudutab projekteerimistingimuste vastavust olemasolevale detailplaneeringule. Seealus on sätestatud seoses §-ga 26, kus projekteerimistingimused antakse lisaks olemasolevaledetailplaneeringule. Projekteerimistingimustega ei tohi muuta detailplaneeringu olemuslikku lahendustega minna vastuollu teiste §-s 26 sätestatud tingimustega. Kui esinevad detailplaneeringueesmärkidega vastuolus olevad tingimused, siis tuleb projekteerimistingimuste andmisest keelduda jaalustada detailplaneeringu menetlus, kui taotlejal on jätkuvalt soov koostada ehitusprojekti ning jõudaehitamiseni.Järgnevas punktis on tegu muu mittevastavusega avalik-õiguslikele kitsendustele. Avalik-õiguslikudkitsendused tähendavad teistest õigusaktidest tulenevaid piiranguid. Näiteks võib olla tegu ohutuskujavõi kaitsevööndiga.Veel on nimetatud projekteerimistingimuste andmisest keeldumise alusena kolmandate isikute õigustekaitset. Vastav säte on eelkõige seotud projekteerimistingimuste menetluse sättega, kus menetlussetuleb kaasata kinnisasja omanik ja piirneva kinnisasja omanik. Sellele lisandub vajadusel täiendavkolmandate isikute kaasamine arvamuse andjate hulgas. Sättest tuleneb selge alus jättaprojekteerimistingimused andmata, kui nende andmine riivab ülemääraselt kolmanda isiku õigusi.Esmalt tuleb käsitleda vastuolu. Õigustega vastuolu võib ilmneda paljudel juhtudel. Eelkõige on sellinevastuolu seotud PS §-dest 31 ja 32 tulenevate õigustega, aga asjakohased võivad olla ka muud62
põhiseaduslikud väärtused. Pädeval asutusel ei ole kohustus igasuguse vastuolu korral jättaprojekteerimistingimused andmata. Oluline on, et esineks vastuolu õiguse või kohustusega, mittehuviga. Vastuolu kaalumiseks peab rakendama proportsionaalsuse põhimõtet. Proportsionaalne onselline projekteerimistingimustes sätestatud tingimus, millel on seaduslik eesmärk, mis on sobilik,vajalik ja mõõdukas vastava eesmärgi saavutamiseks. Hindamisel tuleb silmas pidada kavandatavaehitise mõju kolmandale isikule, sest projekteerimistingimuste andmine ehitusprojekti koostamiseks eipruugi iseenesest õigusi väga intensiivselt riivata.Lisaks on võimalus projekteerimistingimuste andmisest keelduda, kuid projekteerimistingimuste<strong>eelnõu</strong> on jäetud kooskõlastamata ja <strong>eelnõu</strong> muutmine ei ole võimalik. Selle aluse kasutamisel tuleblähtuda kooskõlastuse ja kooskõlastamise kohta käivast kohtupraktikast, mis on pikemalt lahtiseletatud kooskõlastamiseks esitamise lõike juures. Kooskõlastamata jätmise alusena tuleb eelkõigekõne alla vastuolu õigusaktiga. Näiteks tuleneb õigusaktist keeld panna avatud reoveemahutit hoonelelähemale kui 50 m (kuja). Tegu on väga konkreetse õigusaktis sätestatud nõudega, mille järgimatajätmisel on võimalik jätta projekteerimistingimused kooskõlastamata. Kui nimetatud reoveemahutit eiole asukohast tingituna võimalik ehitada mujale või seda ei soovita teha, siis tuleb jättaprojekteerimistingimused andmata.Järgnevalt on välja toodud olukord, kus projekteerimistingimuste taotlemisel on esitatud teadvaltvaleandmeid, mis mõjutavad projekteerimistingimuste andmise otsustamist. Valeandmete esitamiseleeldab käesoleva sätte rakendamine teadlikku valeandmete esitamist ehk taotlejapoolset tahtlust.§ 32. Projekteerimistingimuste kehtivus§ 32 lõige 1 kehtestab, et projekteerimistingimused kehtivad tähtajatult. Põhjendatud juhul võib pädevasutus projekteerimistingimuste andmisel sätestada nende kehtivuse tähtaja. Avalikel aruteludelselgus, et mõistlik oleks projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega mitte piirata, kuna nendeandmise esmane eesmärk on kavandada ehitist väljaspool tihedalt asustatud piirkondi. Sellisesasukohas on võimalik kolmandate isikute õiguste riive ja maakasutuse muutumine vähemtõenäolisem. Pädevale asutusele on siiski jäetud käesoleva sätte teise lausega võimalus kehtestadaHMS §-st 53 lõikest 1 punktist 1 tulenev võimalus piirata haldusakti kehtivusaega. Selline võimalus onmõistlik, kui projekteerimistingimused antakse lisaks detailplaneeringule. Kehtivusaega võib piirata,kuna näiteks ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded võivad ajas muutuda.Projekteerimistingimuste uuesti taotlemine ei ole normiadressaadile niivõrd koormav, kui näiteksdetailplaneeringu uuesti tegemine. Kehtivusaja piiramine peab olema põhjendatud asukohasttulenevate eripäradega.§ 32 lõige 2 sätestab, et kui sama taotluse esemega on antud uued projekteerimistingimused,muutuvad varem antud projekteerimistingimused kehtetuks. Kui projekteerimistingimusi taotletaksesamasse asukohta või sama ehitise kavandamiseks, siis muutuvad kehtetuks varem sama taotluseeseme suhtes taotletud projekteerimistingimused. Sätte eesmärk on, et tingimused ei kehtiksparalleelselt ning et ei tekiks segadust ehitusprojekti koostamise lähteandmete osas.§ 33. Projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistaminePädev asutus võib tunnistada projekteerimistingimused kehtetuks, kui:1) kehtetuks tunnistamiseks on ette nähtud võimalus projekteerimistingimustes;2) projekteerimistingimuste andmise aluseks olnud andmed, planeering või muud ehitisele jaehitamisele esitatavad nõuded on muutunud;3) hilisemalt on sama kinnisasja kohta kehtestatud detailplaneering;4) projekteerimistingimuste taotluse esemega hõlmatud kinnisasjale on kehtestatud ehituskeeld.5) projekteerimistingimuste taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasidprojekteerimistingimuste andmise otsustamist.Tegu on pädevale asutusele antud diskretsiooninormiga, kus tal on võimalik otsustadaprojekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamise üle. Kehtetuks tunnistamise vajadus võib ilmneda igalajal, ka enne projekteerimistingimuste kehtivusaja lõppu. Esimeses punktis on võimalikprojekteerimistingimused kehtetuks tunnistada, kuis selleks on ette nähtud võimalus kehtestatud63
- Page 1 and 2:
EHITUSSEADUSTIKU SELETUSKIRI
- Page 3 and 4:
§ 55. Kasutusloa kehtetuks tunnist
- Page 5 and 6:
SELETUSKIRI21.06.2013EHITUSSEADUSTI
- Page 7 and 8:
Eelnõu puudutab Vabariigi Valitsus
- Page 10 and 11:
kasutatav, kuid kui kasutajad seda
- Page 12 and 13: Seega on väljapakutud ehitise mõi
- Page 14 and 15: samas on rekonstrueerimist ka rajat
- Page 16 and 17: Ehitusprojekti mõiste on ehituspro
- Page 18 and 19: kasutamiseks ohutu ja vastab nõuet
- Page 20 and 21: avaliku korra osaks oleva õigushü
- Page 22 and 23: puhul. Seega peab oma ala asjatundj
- Page 24 and 25: - vastutav spetsialist ei ole seotu
- Page 26 and 27: Asjaolu, et EhS on loobutud kohustu
- Page 28 and 29: Ehitisele esitatavate nõuete muutu
- Page 30 and 31: nõuetele. Nenditi, et ehitis peab
- Page 32 and 33: § 13 lõige 1 sätestab ehitusproj
- Page 34 and 35: - Teiseks on juhud, mil projekti ko
- Page 36 and 37: jmt (kehtiv EhS § 3 lg 5). Samas e
- Page 38 and 39: paratamatult lähtub hindaja subjek
- Page 40 and 41: paragrahvis sätestatakse järeleva
- Page 42 and 43: Huvigrupid pooldavad ehitise garant
- Page 44 and 45: väärtusega varalisele hüvele, su
- Page 46 and 47: mille kohaselt tuleb töid teha asj
- Page 48 and 49: või aleveid. Lõige 2 loetleb tege
- Page 50 and 51: § 25 lõige 5 sätestab, et projek
- Page 52 and 53: olukordades, kus detailplaneeringu
- Page 54 and 55: Riigikohus on leidnud, et detailpla
- Page 56 and 57: § 29. Projekteerimistingimuste tao
- Page 58 and 59: piira aga iga korteriomaniku kui ki
- Page 60 and 61: - teede ja raudteede kavandamine, l
- Page 64 and 65: projekteerimistingimustes. Tegu on
- Page 66 and 67: peaks toimuma ehitisregistris. Kui
- Page 68 and 69: isiku ametlikule meiliaadressile ww
- Page 70 and 71: (ehitusloa konstateeriv osa, mis on
- Page 72 and 73: iikliku huviga või olulist mõju o
- Page 74 and 75: hoonetel olema energiamärgis ning
- Page 76 and 77: Sisuliselt täiendab antud alus ehi
- Page 78 and 79: tähelepanu juhtida seadusest tulen
- Page 80 and 81: Täpsemalt on õiguste rikkumise v
- Page 82 and 83: 13) ehitusloa taotlemisel on esitat
- Page 84 and 85: Riigikohtu halduskolleegium leidis
- Page 86 and 87: § 45. Ehitise kasutamise teatis§
- Page 88 and 89: tegevusega oli tegu. Nimetada võib
- Page 90 and 91: vastavussertifikaadi menetluse omaa
- Page 92 and 93: § 49 lõige 3 sätestab, et kui ka
- Page 94 and 95: taotluse saamisel. Riigikohus on ke
- Page 96 and 97: - Maanteeamet:- teede kasutuselevõ
- Page 98 and 99: kui ehitis või ehitise kasutamine
- Page 100 and 101: 13) vajadusel muud ehitise või ehi
- Page 102 and 103: § 61. MõistedMõistete paragrahvi
- Page 104 and 105: Energiamärgise regulatsiooni eesm
- Page 106 and 107: kehtestada alternatiivseid meetmeid
- Page 108 and 109: Urbanismiservituutidena nähakse ki
- Page 110 and 111: kõne alla tulla kaitsevööndis ke
- Page 112 and 113:
hetkel enam parim võimalik. Siiski
- Page 114 and 115:
§ 83 lõikes 2 defineeritakse elek
- Page 116 and 117:
on projekteerimistingimused nõutav
- Page 118 and 119:
§ 93. lõige 3 kohaselt annab proj
- Page 120 and 121:
kehtestavaks. KGOS alusel on üle v
- Page 122 and 123:
§ 101. Kasutamise teatis ja kasutu
- Page 124 and 125:
1. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Li
- Page 126 and 127:
§ 107. Kohaldamisala§ 107 lõikes
- Page 128 and 129:
§ 111 lõike 1 kohaselt peab tornk
- Page 130:
sidumiseks. Samuti viitab ehitussea
- Page 134 and 135:
Ehitusseadustiku ja planeerimissead
- Page 136 and 137:
§ 126. Ehitise kasutamise teatis j
- Page 138 and 139:
§ 132. Ehitusloa andmiseks pädev
- Page 140 and 141:
§ 138 lõige 2 kehtestab, et päde
- Page 142 and 143:
kuidas eristada olemuslikult riigi
- Page 144 and 145:
erimeelsusi minister, samuti saab k
- Page 146 and 147:
Saksa õiguses on sätestatud, et p
- Page 148 and 149:
omavalitsusüksuse arengukava maaka
- Page 150 and 151:
IV. EELNÕU TERMINOLOOGIASeaduses o
- Page 152 and 153:
Lisatud on pädevusejaotust täpsus
- Page 154 and 155:
- loamenetluse kohustuslikkust ning
- Page 156 and 157:
31. Nõuded riigikaitselise ja julg