Ehitusseadustiku eelnõu seletuskiri 2013 - Justiitsministeerium

väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku 15. peatükissätestatud I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht.Samuti võib ehitusluba andev asutus või ehitusjärelevalvet tegev asutus keelata või peatada ehitamisevõi mitte anda ehitusluba enne, kui ehitamist juhendab või ehitusprojekti kontrollib piisavakvalifikatsiooniga pädev isik.§ 24. Pädev isikPädev isik on füüsiline isik, kellel on oskused ja teadmised teatud töö tegemiseks ja kes teeb sedatööd ise või juhendab ja kontrollib teiste isikute tööd. Pädeva isiku institutsioon asendab sisuliseltkehtivas õiguses kasutusel olevat vastutava spetsialisti või töid juhtiva isiku institutsiooni. Erinevuskehtivast õigusest on selles, et kehtiva õiguse kohaselt oli vastutava spetsialisti töö sisu ettevõtjanõustamine õigusaktidest tulenevate nõuete järgimise osas. Käesoleva seadustiku kohaselt peabpädev isik töid ise tegema või kontrollima teiste tööd. Seega on tegemist vähemalt kirja pandultmärkimisväärselt eesmärgipärasema regulatsiooniga.§ 24 lõikes 1 defineeritakse, kes on pädev isik. Pädev on isik, kellel on tööde eripärale vastavkvalifikatsioon. Kvalifikatsioon tähendab teadmiste ja oskuste kombinatsiooni, seega peab pädevalisikul olema nii vastav haridus kui töökogemus.§ 24 lõikes 2 sätestatakse eetikast tulenev nõue, mille kohaselt peab isik andma õiget teavet omakvalifikatsiooni kohta. Pädev isik ei või anda eksitavat teavet oma kvalifikatsiooni kohta ja ei tohi tehatöid, milleks tal kvalifikatsioon puudub. See tähendab ühtlasi keeldu reklaamida välja oma teenuseidläbi üldtunnustatud kutsenimetuse olukorras, kus isikul vastava kutsenimetuse kasutamise õigust eiolnudki. Paljudes riikides ongi selline nõue põhimõtteliselt ainsaks tegevusala juurdepääsu piiranguks.Näiteks Hollandis ja Iirimaal ei või end nimetada arhitektiks isik, kellel puudub vastav arhitektikutsetunnistus.§ 24 lõikes 3 sätestatakse põhimõte, mille kohaselt tuleb kutsetunnistuse või pädevustunnistuseolemasolu korral eeldada isiku vastavust kutse- või pädevustunnistusega hõlmatud tööde tegemiseks.Kutse- ja pädevustunnistuse mõte on isiku kvalifikatsiooni tõendamine. See ei tähenda automaatselt,et isik peab saama teatud töökohale tööle võetud või et tellija peab just temalt teenust ostma. Isikukvalifikatsioon on vaid üheks, kahtlemata oluliseks, tunnuseks, mille alusel otsuseid teha.Kutsetunnistuste regulatsioon tuleneb kutseseadusest, pädevustunnistus on termin, mida kasutataksepersonali sertifitseerimise või muude analoogsete kutsekvalifikatsiooni tõendamise skeemide juures.Kolmanda isiku poolt isiku kvalifikatsiooni tõendamisel kasutatakse ka muid termineid, nagu näiteksatesteerimine või litsentseerimine. Kuivõrd EhS ei täpsustata, mis on pädevustunnistus, siis võib kamuude nimetustega tõendeid paigutada pädevustunnistuse, kui üldmõiste alla.Kui õigusaktis ei ole täpsustatud, milline peab olema isiku kvalifikatsioon või kuidas seda tõendadatuleb, siis saab kvalifikatsiooni tõendada ka vastavat haridust tõendava dokumendi ja varasematetööde alusel. Pädevuse hindajaks on alati tööde tellija või tööandja.§ 24 lõike 4 kohaselt peab seaduses sätestatud juhtudel ja tegevusaladel tegutsemisel pädeva isikukvalifikatsioon olema tõendatud. See nõue asendab senised ettevõtja põhised tegevusõigusepiirangud. Ettevõtjapõhised tegevusõiguse regulatsioonid, teavitamise või tegevusloa kohustuse kujul,ei ole ehitusvaldkonnas end õigustanud. Ka võrdlusriikides ja enamikes teistes EL-i riikideskasutatakse valdavalt kutsekvalifikatsioonipõhist regulatsiooni. Regulatsioon erineb riigiti vaid õiguslikutähenduse (kutsenimetuste kasutamine on piiratud, tegevus ise mitte) ja ulatuse osas. On riike, kusreguleeritud kutsealasid on rohkem, on riike, kus reguleeritud kutsealasid on vaid üksikud. NäiteksRootsis on reguleeritud kutsealaks, ehk kutsealaks, millel tegutsemiseks peab tõendatud pädevusolema, vaid elektriöö.Eesti ühiskond on põhiseaduse kohaselt üles ehitatud vabadustele, mitte piirangutele. Lähtudessellest, tuleb hoiduda tegevusaladele juurdepääsu piiramisest ehk reguleeritud kutsealadetekitamisest kui selleks puuduvad ülekaalukaid põhjused. Kutseala reguleerimine on PS §-s 19sätestatud vaba eneseteostuse põhiõiguse ja §-s 29 sätestatud tegevusala, elukutse ja töökoha44