Täpsemalt on õiguste rikkumise võimaluse kohta võimalik välja tuua järgnevad arvamused. Ehituslubasaab teoreetiliselt kellegi õigusi rikkuda juhul, kui lubatav ehitustegevus on vastuolus ehitusloa sisulisivõi selle väljaandmise menetluslikke nõudeid sätestava õigusnormiga, millest tuleneb kellegisubjektiivne õigus. 110 Ehitis ei vasta nõuetele, kui ehitis või selle projektikohane kasutamine kahjustaksebamõistlikult kolmandate isikute õigusi. 111 Näiteid võib tuua ka vastupidisest olukorrast. Riigikohusleidis, et „Kaebaja väide detailplaneeringu nõuete rikkumisest rekonstrueerimisel ei saa iseendast ollakaebuse rahuldamise aluseks, kui sellega ei kaasne kaebaja õiguste rikkumine.“ 112 . Veel onRiigikohus leidnud, et kaebusest ei nähtu, et kaebajale kuuluks servituudist tulenev õigus keelatanaabril püstitada ehitist üle teatud kõrguse, saada piiramata mahus loomulikku valgust või keelatakõike, mis võib takistada väljavaadet kinnistult. Kaebusest ei nähtu, et rekonstrueeritava hoonekõrguse tõttu on rikutud kaebaja õiguslikult kaitstav privaatsus. 113Riigikogus on laiendanud AÕS-st tulenevat naabrusõiguste kaitset ja leidnud, et „Ringkonnakohus onandnud tõlgenduse PES §-le 54 ja leidnud ennatlikult, et kaebajat ei tulnud ehitusloa andmisemenetlusse kaasata, sest loa andmisel on ehitusloa taotlejale kuuluva kinnisasja naabridmenetlusosalisteks vaid siis, kui loa andmisega kahjustatakse nende asjaõigusseaduse §-des 143–154 sätestatud naabrusõigusi. Halduskolleegium ei nõustu selle seisukohaga ja leiab, et tulenevaltinimväärikuse, õigusriigi, efektiivse õiguskaitse ning hea halduse põhimõtetest tuleb haldusmenetlussekaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusaktvõib piirata tema õigusi. Naabrite õiguste piiramine ei välista ehitusloa andmist, kuid neile tuleb andavõimalus kaasa rääkida neid puudutava otsuse tegemisel.“ 114Naabrite kaebeõiguse kohta leidis Ringkonnakohus, et „Ehitusloa andmise menetluses jahalduskohtus kaitstav subjektiivne õigus kasvab välja juba ehitusloa andmisega kaasnevast tuntavastriivest naabri huvidele. PES § 43 lg-s 1 toodud nõuded, mille kohaselt peab ehitis olema projekteeritudja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud reeglite järgi, sealhulgas nii et see sobiks kokkuümbrusega, kaitsevad avaliku huvi kõrval ka ehitamisest puudutatud naaberkinnisasjade omanikehuve vältida ehitamisega kaasnevaid negatiivseid mõjutusi oma varale. /…/ Seetõttu on isikul, kelleleehitusloaga ettenähtud ehitustegevus tekitab negatiivseid mõjutusi, õigus ehitusluba vaidlustadamotiivil, et ehitusluba ei põhine kehtival detailplaneeringul.“ 115 .Avalike huvide kaitse kaalumise näite ehitusloa kehtetuks tunnistamisel võib tuua Hotell Delfinekaasusega seotud Tallinna Ringkonnakohtu lahendi, kus tõdeti, et kaebuse esitaja huvi säilitada jubapüstitatud ehitis, ei ole vältimatult kaalukam kui avalik huvi tagada seaduslikkus ja naaberkinnisasjadeomanike huvid, et tagada neile senine miljöö planeerimismenetluse ajaks. Vastustaja pidas avalikkuhuvi seaduslikkuse tagamiseks ülekaalukamaks kui kaebuse esitaja huvisid, arvestades ka asjaolu, etkaebuse esitaja oli ehitamise õigusvastasusest teadlik. 116Ehitusloa menetluse puhul on tunnustatud isiku õigust teabele, mida on käsitletud seosesmotiveerimiskohustusega. Riigikohus leidis, et „Vajalik on nende projekteerimistingimustemotiveerimine, millega ehitusõigust üldplaneeringu või muu õigusaktiga võrreldes kitsendatakse. Isikulon õigus teada, mis põhjustel selline kõrvalekaldumine üldistest tingimustest tema kahjukstehakse.“ 117 . Näite võib tuua ka vastupidisest kohustusest: „Ehitusluba vaidlustada sooviv isik peabehitusloast teadasaamisel astuma samme selleks, et selgitada, kas ja kuidas võib ehitusluba temaõigusi rikkuda. Sellisteks sammudeks on eelkõige ehitusloa väljanõudmine ning ehitusloa aluseksolnud ehitusprojektiga tutvumine.“ 118 . Naabri ülekaalukaid huvisid on Riigikohus tunnustatudjärgnevalt: „Veel on leitud, et samuti ei välistaks kasutusloa andmise võimalus omavolilisejuurdeehituse lammutamist, kui naabri ülekaalukad huvid või avalik huvi seda tingivad.“ 119 .Arvamuse esitamata jätmine ei takista haldusorganit haldusakti andmast. Haldusaktis peab olemapiisavalt põhjendatud arvamusega arvestamata jätmine. Kui esineb isikuid, keda pädev asutus ei ole110 TlnRK 21.12.2006, 3-06-2228.111 RKHK 20.10.2005, 3-3-1-34-05.112 RKHKm 2.03.2006, 3-3-1-3-06.113 RKHKm 2.03.2006, 3-3-1-3-06.114 RKHK 8.10.2002, 3-3-1-56-02.115 TlnRK 20.10.2006, 3-04-109.116 TlnRK 2.04.2007, 3-06-1858.117 RKHK 5.04.2006, 3-3-1-28-06.118 TlnRK 20.10.2006, 3-04-109.119 RKHK 26.11.2006, 3-3-1-64-02.80
iseseisvalt kaasanud, kuid kes soovivad esitada oma arvamuse ehitusloa menetluses, tuleb seda neilevõimaldada. Käesolev säte kaitseb nii kolmandaid kui ka huvitatud isikuid HMS mõistes, seetähendab, et kaitstud on õigused ja kohustused ning isikute erinevad huvid. Kui ehitusloa andmiseleeelneb detailplaneeringu või projekteerimistingimuste andmine, siis peaksid olema maakasutuse jaehitustingimuste andmisest tõusetuvad probleemid lahendatud nende menetluste juures. Seega peaksehitusloa menetlusse kaasatavate arvamuste andjate ring olema kitsam. Siinkohal on välja toodud,kellele võib siiski olla vajalik esitada ehitusloa <strong>eelnõu</strong> arvamuse andmiseks.Eriehitiste omanikud või valdajad:- elektri-, kanalisatsiooni-, kütte-, sideehitiste jms omanikud või valdajad tuleksprojekteerimistingimuste menetlusse kaasata, kui projekteerimistingimused puudutavadvastavate ehitiste toimimist või nende kaudu teenuse osutamist. Samuti tuleks vastavad isikudkaasata, kui on eeldada, et projekteerimistingimuste andmisel tuleb kavandatava ehitiseehitusprojektis näha ette muudatused olemasolevate eriehitiste asukohtade osas.Maa-amet:- Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevate riigimaade osas riigi huvide esindamine (riigikui maaomaniku esindamine).Maanteeamet:- Maanteeameti valitsemisalas olevate riigimaade osas riigi huvide esindamine (riigi kuimaaomaniku esindamine).Taanis vastutab ehitusloa menetlemisel kohaliku omavalitsuse üksus seaduse ja kooskõlasseadusega kehtestatud eeskirjade järgimise eest, samuti korralduste täitmise eest ning ka lubades võierandites sisalduvate tingimuste täitmise eest. Kui kohaliku omavalitsuse üksus avastabseadusevastase asjaolu, peab ta püüdma selle seadustada, välja arvatud kui tegemist on vähetähtsaasjaoluga. Kohaliku omavalitsuse üksuse otsuste puhul võib esitada kaebuse maakonnale.§ 41 lõige 9 sätestab, et kui ehitusloa <strong>eelnõu</strong> kohta esitati kooskõlastamise või arvamuste avaldamisekäigus märkusi, võtab pädev asutus neid asjakohaselt arvesse või põhjendab arvestamata jätmist.Ehitusluba antakse elektrooniliselt ehitisregistrisse. Tegu on ehitusloa menetlust lõpetava sättega, kusehitusloa andja peab tegema otsuse selle andmise või andmata jätmise osas.§ 42. Ehitusloa andmisest keeldumine§ 42 lõige 1 sätestab, et pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui:1) kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi eriplaneeringule,ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-õiguslikele kitsendustele;2) ehitusprojekti ei ole koostanud pädev isik või pädev isik ei ole ehitusprojekti kontrollinud ja sobivakshinnanud;3) ehitusloa taotluse, sealhulgas ehitusprojekti puudusi ei ole puuduste kõrvaldamiseks antud tähtajajooksul kõrvaldatud;4) ehitise ehitamiseks koostatud ehitusprojekt ei tugine ehitatava ehitise asukoha ehitustehnilisteuuringute tulemustele või nõutavad uuringud on tegemata;5) ehitise või ehitamisega kaasneb püsiv negatiivne mõju kinnisasja omanikule või kinnisasjagapiirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele, mis on üleliiakoormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada;6) ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele;7) käesoleva seaduse § 41 lõikes 8 punktis 1 nimetatud asutus on jätnud ehitusloa <strong>eelnõu</strong>põhjendatud juhul kooskõlastamata;8) pädev asutus on algatanud ehitusprojekti aluseks olnud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisemenetluse;9) pädev asutus on algatanud ehitusprojekti aluseks olnud projekteerimistingimuste kehtetukstunnistamise menetluse;10) on algatatud planeering ja sellega seoses on kehtestatud ajutine ehituskeeld;11) ehitise või ehitamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida egaleevendada;12) ehitise lammutamine ei vasta avalikele huvidele või81
- Page 1 and 2:
EHITUSSEADUSTIKU SELETUSKIRI
- Page 3 and 4:
§ 55. Kasutusloa kehtetuks tunnist
- Page 5 and 6:
SELETUSKIRI21.06.2013EHITUSSEADUSTI
- Page 7 and 8:
Eelnõu puudutab Vabariigi Valitsus
- Page 10 and 11:
kasutatav, kuid kui kasutajad seda
- Page 12 and 13:
Seega on väljapakutud ehitise mõi
- Page 14 and 15:
samas on rekonstrueerimist ka rajat
- Page 16 and 17:
Ehitusprojekti mõiste on ehituspro
- Page 18 and 19:
kasutamiseks ohutu ja vastab nõuet
- Page 20 and 21:
avaliku korra osaks oleva õigushü
- Page 22 and 23:
puhul. Seega peab oma ala asjatundj
- Page 24 and 25:
- vastutav spetsialist ei ole seotu
- Page 26 and 27:
Asjaolu, et EhS on loobutud kohustu
- Page 28 and 29:
Ehitisele esitatavate nõuete muutu
- Page 30 and 31: nõuetele. Nenditi, et ehitis peab
- Page 32 and 33: § 13 lõige 1 sätestab ehitusproj
- Page 34 and 35: - Teiseks on juhud, mil projekti ko
- Page 36 and 37: jmt (kehtiv EhS § 3 lg 5). Samas e
- Page 38 and 39: paratamatult lähtub hindaja subjek
- Page 40 and 41: paragrahvis sätestatakse järeleva
- Page 42 and 43: Huvigrupid pooldavad ehitise garant
- Page 44 and 45: väärtusega varalisele hüvele, su
- Page 46 and 47: mille kohaselt tuleb töid teha asj
- Page 48 and 49: või aleveid. Lõige 2 loetleb tege
- Page 50 and 51: § 25 lõige 5 sätestab, et projek
- Page 52 and 53: olukordades, kus detailplaneeringu
- Page 54 and 55: Riigikohus on leidnud, et detailpla
- Page 56 and 57: § 29. Projekteerimistingimuste tao
- Page 58 and 59: piira aga iga korteriomaniku kui ki
- Page 60 and 61: - teede ja raudteede kavandamine, l
- Page 62 and 63: § 30 lõige 5 sätestab, et kui pr
- Page 64 and 65: projekteerimistingimustes. Tegu on
- Page 66 and 67: peaks toimuma ehitisregistris. Kui
- Page 68 and 69: isiku ametlikule meiliaadressile ww
- Page 70 and 71: (ehitusloa konstateeriv osa, mis on
- Page 72 and 73: iikliku huviga või olulist mõju o
- Page 74 and 75: hoonetel olema energiamärgis ning
- Page 76 and 77: Sisuliselt täiendab antud alus ehi
- Page 78 and 79: tähelepanu juhtida seadusest tulen
- Page 82 and 83: 13) ehitusloa taotlemisel on esitat
- Page 84 and 85: Riigikohtu halduskolleegium leidis
- Page 86 and 87: § 45. Ehitise kasutamise teatis§
- Page 88 and 89: tegevusega oli tegu. Nimetada võib
- Page 90 and 91: vastavussertifikaadi menetluse omaa
- Page 92 and 93: § 49 lõige 3 sätestab, et kui ka
- Page 94 and 95: taotluse saamisel. Riigikohus on ke
- Page 96 and 97: - Maanteeamet:- teede kasutuselevõ
- Page 98 and 99: kui ehitis või ehitise kasutamine
- Page 100 and 101: 13) vajadusel muud ehitise või ehi
- Page 102 and 103: § 61. MõistedMõistete paragrahvi
- Page 104 and 105: Energiamärgise regulatsiooni eesm
- Page 106 and 107: kehtestada alternatiivseid meetmeid
- Page 108 and 109: Urbanismiservituutidena nähakse ki
- Page 110 and 111: kõne alla tulla kaitsevööndis ke
- Page 112 and 113: hetkel enam parim võimalik. Siiski
- Page 114 and 115: § 83 lõikes 2 defineeritakse elek
- Page 116 and 117: on projekteerimistingimused nõutav
- Page 118 and 119: § 93. lõige 3 kohaselt annab proj
- Page 120 and 121: kehtestavaks. KGOS alusel on üle v
- Page 122 and 123: § 101. Kasutamise teatis ja kasutu
- Page 124 and 125: 1. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Li
- Page 126 and 127: § 107. Kohaldamisala§ 107 lõikes
- Page 128 and 129: § 111 lõike 1 kohaselt peab tornk
- Page 130:
sidumiseks. Samuti viitab ehitussea
- Page 134 and 135:
Ehitusseadustiku ja planeerimissead
- Page 136 and 137:
§ 126. Ehitise kasutamise teatis j
- Page 138 and 139:
§ 132. Ehitusloa andmiseks pädev
- Page 140 and 141:
§ 138 lõige 2 kehtestab, et päde
- Page 142 and 143:
kuidas eristada olemuslikult riigi
- Page 144 and 145:
erimeelsusi minister, samuti saab k
- Page 146 and 147:
Saksa õiguses on sätestatud, et p
- Page 148 and 149:
omavalitsusüksuse arengukava maaka
- Page 150 and 151:
IV. EELNÕU TERMINOLOOGIASeaduses o
- Page 152 and 153:
Lisatud on pädevusejaotust täpsus
- Page 154 and 155:
- loamenetluse kohustuslikkust ning
- Page 156 and 157:
31. Nõuded riigikaitselise ja julg