IV. EELNÕU TERMINOLOOGIASeaduses on kasutatud kehtivas õiguses kasutuses olevat terminoloogiat. Uusi termineid onkasutusele võetud minimaalselt ja neid on vastavate sätete juures ka selgitatud. Näiteks on veidimuudetud ehitise mõistet, täpsustades seda nii, et ka varasema mõiste kohaselt ehitise mõiste altvälja jäävaid, kuid olemuslikult ehitisena kasutatavad objektid oleksid siiski ehitisena käsitletavad.Samuti on senise termini „ekspertiis“ asemel kasutusele võetud termin „audit“. Termini „ekspertiis“kasutamine on praktikas tekitanud segadusi, kuna EhSi alusel tehtav ekspertiis ei ole sama, miskohtumenetluses tehtav kohtuekspertiis. Ekspertiisi tellimise asemel kasutatakse mõistet „ülekontrollimine“.Sõna „rekonstrueerimine“ asemel kasutatakse sõna „ümberehitamine“, sest viimane on eestikeelnening annab paremini edasi mõiste sisu. Rekonstrueerimine on <strong>eelnõu</strong>s jäetud sulgudesse, etavalikkuse jaoks oleks arusaadav mõiste asendamine.V. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELEEelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele on kirjeldatud iga ehitise liigi juures läbivalt. Eelnõu vastabEuroopa Liidu õigusele. Vastavustabel Euroopa Liidu õigusele on lisatud seletuskirjale.VI. SEADUSTIKU MÕJUD JA SEADUSTIKU RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSETEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUDKavandatav muudatused 197 on kokkuvõtlikult järgnevad:- Erivaldkondade ja –ehitiste reeglite koondamine ja ühtsete õiguslike aluste loomine. Koondatud onjärgnevaid ehitisi puudutavad valdkonnad: üldehitised, elektripaigaldised, sideehitised, survetorustikudja –anumad, raudteeinfrastruktuur ning seda teenindavad rajatised, lift köistee ja muud tõsteseadmed,teed, ehitised avalikus veekogus ning riigikaitse ja julgeoleku ehitis. Lisaks on seadustikus reguleeritudnõudeid energiatõhususele ning ehitise kaitsevööndile, ühildatud järelevalve ja vastutuse sätteid;- Kohaldamisala piiritlemine ja seostatus teiste õigusvaldkondadega ning selgete põhimõtetesätestamine, sealhulgas hea ehitustava, ohutuse, keskkonnasäästlikkuse ning asjatundlikkusepõhimõtte kehtestamine;- Eeltoodud valdkondades on loodud ühtsed mõisted ja menetlusnormid. Eelkõige on toodud ühtsetelealustele ehitise kui erilise asja tunnused ja täpsustatud ehitamise mõistet. Menetlusnormidest oneemaldatud dubleerivad ja vastukäivad kohustused, mis eelduslikult peaks vähendamahalduskoormust ning võimaldama üksikisikul seadust selgemini rakendada. Ühtsed menetlusnormidvastavad haldusmenetluse seadusele ning arvestavad valdkonnas olulist kohtupraktikat, mis peaksomakorda tagama üksikisikute õiguste kõrgema kaitse;- Varasemalt põhjalikumalt on reguleeritud ka projekteerimistingimuste andmise regulatsiooni,sätestatud on projekteerimistingimuste sisu, andmise alused, menetlus, sealhulgas menetlustähtajadja kaasamine;- Eelnõu võrdsustab ettevõtjate konkurentsitingimusi. Kaotatakse rangemad siseriiklikud nõuded meieehitusalal tegutsevatele ettevõtjatele (loareservatsioon, sh registrikanne). Tööde tellijatel ja tööandjatevabadus valida isikuid kellelt ehitustööd tellida või keda tööle võtta, suureneb. Avaliku võimusekkumine väheneb ja on senisest eesmärgipärasem.SihtgruppEelnõu sihtgrupp on suur. Eelnõu mõjutab nii üksikisikuid, riigiasutusi, kohalikke omavalitsusi kui kaettevõtjaid. Hinnanguliselt võib öelda, et mõjutatud on kõik kohalikud omavalitsused (käesolevaseisuga 226), riigiasutused (vähemalt 9) ning üksikisikud, kes puutuvad kokku planeerimismenetluse,197 Numbrilised viited pärinevad 2011. aastast.150
loamenetluse või järelevalvega ehitusvaldkonnas. Ettevõtjaid puudutab käesolev <strong>eelnõu</strong>, sestreguleeritakse nende tegevusõigustega seonduvat.Uuritud kohalikes omavalitsustes oli detailplaneeringutega seonduvaid menetlusi linnades aastaskeskmiselt 50 198 , linnalähedases kohalikus omavalitsuses 10 ning äärealal 3. Projekteerimistingimusianti keskmiselt aastas 68 199 korral. Ehituslubasid (hooned ja rajatised) anti linnalistes kohalikesomavalitsustes aastas keskmiselt 3093, linnalähedastes 473 ning äärealadel 241. Kasutuslubasid(hooned ja rajatised) anti aastas keskmiselt linnalistes kohalikes omavalitsustes 1786, linnalähedasteskohalikes omavalitsustes 583 ning äärealadel 193.Riigiasutustest mõjutab käesolev <strong>eelnõu</strong> eelkõige Tehnilise Järelevalve Ametit (TJA). Lisaks on veelseoses järelevalvepädevusega mõjutatud Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, lennuamet,Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Päästeamet, Tervisekaitseamet, Veeteede Amet ja Veterinaar- jaToiduamet.Üksikisikute seisukohast tuleb silmas pidada, et ülaltoodud menetlustes osalevad üksikisikut taotleja,omaniku või kaasatavana. Kui taotlus menetluse algatamiseks on lubatud teha mõnel teisel isikul,tuleb omanik menetlusse kaasata. Samuti tuleb erineval viisil menetlusse kaasata muud puudutatudvõi huvitatud isikud. Seega on käesoleva <strong>eelnõu</strong> reguleerimisalast puudutatud üksikisikute ringmitmekordne, võrreldes välja toodud menetluste arvuga.Analüüsi andmetel tegutses Eestis ehitusalal 5689 ettevõtjat. Ettevõtjaid puudutab regulatsioon kutsejamajandustegevusele esitatavate nõuete leevendamise kaudu. Ehitusettevõtjad tegid 2011. a Eestisehitustöid 200 kokku 2867,6 miljoni euro eest.Kaasnev mõjuEelnõuga võivad kaasneda järgmised mõjud.1. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele jatuludele:1) Mõju riigiasutustele- eelkõige kaasneb mõju TJA-le. TJA järelevalvepädevust ehitusvaldkonnas täpsustataksening <strong>eelnõu</strong> kohaselt kaotatakse kohaliku omavalitsuse ja TJA dubleeriv järelevalvepädevus.Talle jäävad ainult raudteerajatise, survetorustiku ja –anuma, mitut kohalikku omavalitsustläbiva elektripaigaldise, sideehitise, lifti, köistee või muu tõsteseadme, riigikaitselise võijulgeoleku ehitise või avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitise nõuetelevastavuse kontrollimine, riigi eriplaneeringu alusel ehitatud ehitise riigi eriplaneeringule ningmuudele nõuetele vastavuse kontrollimine, suurte rahvahulkade kogunemisega hoonetenõuetele vastavuse kontrollimine ja ehitise kaitsevööndile esitatavate nõuete kontrollimine.Võrreldes kehtiva EhS-ga väheneb TJA järelevalvepädevus kohaliku omavalitsusepädevusega dubleerivas osas. See tähendab, et TJA ei pea enam reageerima igasuguseidkaebusi puudutavas osa.2011. aastal oli TJA-l ehitise ja ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimisega seonduvalt 55erinevat menetlust. Kuna statistikas ei ole välja toodud menetluste arvu ehitise liikide kaupa,siis ei ole võimalik öelda, kui suures ulatuses TJA koormus täpselt väheneb.TJA-le lisanduvad mitut kohalikku omavalitsust läbiva, riigikaitselise ja julgeoleku ning riigieriplaneeringu alusel ehitatavate ehitiste lubade andmine ning järelevalve teostamine. Kunategu on mitte igapäevaselt ehitatavate ehitistega ning vastavaid menetlusi aastas võib olla 2-3,siis ei peaks nendest tõusetuv mõju olema oluline.198 Uuritud kohalikest omavalitsustest jäeti välja Tallinn, Tartu ja Pärnu, kuna seal oli detailplaneeringute arv aastas üle 120 ningsee erineb oluliselt ülejäänud uuritud linnadest.199 Erandlik Tallinn, kus projekteerimistingimusi anti 954 juhul.200 Ehitustööd - tellijale müüdud ja oma tarbeks tehtud ehitustööde maksumus. Ehitustööd sisaldavad alltöövõtutöödetopeltarvestust.151
- Page 1 and 2:
EHITUSSEADUSTIKU SELETUSKIRI
- Page 3 and 4:
§ 55. Kasutusloa kehtetuks tunnist
- Page 5 and 6:
SELETUSKIRI21.06.2013EHITUSSEADUSTI
- Page 7 and 8:
Eelnõu puudutab Vabariigi Valitsus
- Page 10 and 11:
kasutatav, kuid kui kasutajad seda
- Page 12 and 13:
Seega on väljapakutud ehitise mõi
- Page 14 and 15:
samas on rekonstrueerimist ka rajat
- Page 16 and 17:
Ehitusprojekti mõiste on ehituspro
- Page 18 and 19:
kasutamiseks ohutu ja vastab nõuet
- Page 20 and 21:
avaliku korra osaks oleva õigushü
- Page 22 and 23:
puhul. Seega peab oma ala asjatundj
- Page 24 and 25:
- vastutav spetsialist ei ole seotu
- Page 26 and 27:
Asjaolu, et EhS on loobutud kohustu
- Page 28 and 29:
Ehitisele esitatavate nõuete muutu
- Page 30 and 31:
nõuetele. Nenditi, et ehitis peab
- Page 32 and 33:
§ 13 lõige 1 sätestab ehitusproj
- Page 34 and 35:
- Teiseks on juhud, mil projekti ko
- Page 36 and 37:
jmt (kehtiv EhS § 3 lg 5). Samas e
- Page 38 and 39:
paratamatult lähtub hindaja subjek
- Page 40 and 41:
paragrahvis sätestatakse järeleva
- Page 42 and 43:
Huvigrupid pooldavad ehitise garant
- Page 44 and 45:
väärtusega varalisele hüvele, su
- Page 46 and 47:
mille kohaselt tuleb töid teha asj
- Page 48 and 49:
või aleveid. Lõige 2 loetleb tege
- Page 50 and 51:
§ 25 lõige 5 sätestab, et projek
- Page 52 and 53:
olukordades, kus detailplaneeringu
- Page 54 and 55:
Riigikohus on leidnud, et detailpla
- Page 56 and 57:
§ 29. Projekteerimistingimuste tao
- Page 58 and 59:
piira aga iga korteriomaniku kui ki
- Page 60 and 61:
- teede ja raudteede kavandamine, l
- Page 62 and 63:
§ 30 lõige 5 sätestab, et kui pr
- Page 64 and 65:
projekteerimistingimustes. Tegu on
- Page 66 and 67:
peaks toimuma ehitisregistris. Kui
- Page 68 and 69:
isiku ametlikule meiliaadressile ww
- Page 70 and 71:
(ehitusloa konstateeriv osa, mis on
- Page 72 and 73:
iikliku huviga või olulist mõju o
- Page 74 and 75:
hoonetel olema energiamärgis ning
- Page 76 and 77:
Sisuliselt täiendab antud alus ehi
- Page 78 and 79:
tähelepanu juhtida seadusest tulen
- Page 80 and 81:
Täpsemalt on õiguste rikkumise v
- Page 82 and 83:
13) ehitusloa taotlemisel on esitat
- Page 84 and 85:
Riigikohtu halduskolleegium leidis
- Page 86 and 87:
§ 45. Ehitise kasutamise teatis§
- Page 88 and 89:
tegevusega oli tegu. Nimetada võib
- Page 90 and 91:
vastavussertifikaadi menetluse omaa
- Page 92 and 93:
§ 49 lõige 3 sätestab, et kui ka
- Page 94 and 95:
taotluse saamisel. Riigikohus on ke
- Page 96 and 97:
- Maanteeamet:- teede kasutuselevõ
- Page 98 and 99:
kui ehitis või ehitise kasutamine
- Page 100 and 101: 13) vajadusel muud ehitise või ehi
- Page 102 and 103: § 61. MõistedMõistete paragrahvi
- Page 104 and 105: Energiamärgise regulatsiooni eesm
- Page 106 and 107: kehtestada alternatiivseid meetmeid
- Page 108 and 109: Urbanismiservituutidena nähakse ki
- Page 110 and 111: kõne alla tulla kaitsevööndis ke
- Page 112 and 113: hetkel enam parim võimalik. Siiski
- Page 114 and 115: § 83 lõikes 2 defineeritakse elek
- Page 116 and 117: on projekteerimistingimused nõutav
- Page 118 and 119: § 93. lõige 3 kohaselt annab proj
- Page 120 and 121: kehtestavaks. KGOS alusel on üle v
- Page 122 and 123: § 101. Kasutamise teatis ja kasutu
- Page 124 and 125: 1. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Li
- Page 126 and 127: § 107. Kohaldamisala§ 107 lõikes
- Page 128 and 129: § 111 lõike 1 kohaselt peab tornk
- Page 130: sidumiseks. Samuti viitab ehitussea
- Page 134 and 135: Ehitusseadustiku ja planeerimissead
- Page 136 and 137: § 126. Ehitise kasutamise teatis j
- Page 138 and 139: § 132. Ehitusloa andmiseks pädev
- Page 140 and 141: § 138 lõige 2 kehtestab, et päde
- Page 142 and 143: kuidas eristada olemuslikult riigi
- Page 144 and 145: erimeelsusi minister, samuti saab k
- Page 146 and 147: Saksa õiguses on sätestatud, et p
- Page 148 and 149: omavalitsusüksuse arengukava maaka
- Page 152 and 153: Lisatud on pädevusejaotust täpsus
- Page 154 and 155: - loamenetluse kohustuslikkust ning
- Page 156 and 157: 31. Nõuded riigikaitselise ja julg