Ehitusseadustiku eelnõu seletuskiri 2013 - Justiitsministeerium

Tee ehitamine ehitusprojekti alusel toimub üldosa sätetest lähtuvalt. Täiendavalt on lisatud vabadusotsustada, millal ei pea ehitusprojekti alusel ehitama. Kehtivas õiguses on sarnane otsustusvabadustoodud ära majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2010.a määruses nr 35 „Teetöödekirjeldusele esitatavad nõuded ning teetööde kirjelduse järgi tehtavate teetööde liigid ja loetelu“.Võrreldes kehtiva TeeS-ga on välja jäetud projekteerimise tingimuste andmine riigi ja kohalikuomavalitsuse teedele (TeeS § 19 lg 5), kuna tegemist on TeeS-s sisult projekti tellimise töövõtulepingutingimustega ning nendel on põhimõtteliselt erinev tähendus võrreldes ehitusseaduse ja eelnõuprojekteerimistingimuste sisuga.Analoogselt TeeS-ga (§ 19 lg 2) on majandus- ja kommunikatsiooniministril võimalus kehtestadmäärusega minimaalsed nõuded, kuidas tee projekti tuleb koostada.Avalikkusele suunatud funktsiooniga eratee projekteerimistingimused annab kohalik omavalitsus,määrates muuhulgas liikluskorralduse tingimused, st kohaliku omavalitsuse poolt tuleb määrata,mismoodi toimub liiklus, teemärgistus.§ 124. Tee ehitamise dokumenteerimineSeadustiku üldosa kohaselt ehitamine tuleb alati dokumenteerida kui ehitamiseks on nõutavehitusluba ning ehitamise dokumendid tuleb üle anda kohaliku omavalitsuse üksusele või muuleõigusaktiga määratud pädevale asutusele. Eriosaga nähakse ette erisus riigi teede ehitamisedokumentide üleandmisel. Riigi teede ehitamise dokumendid tuleb anda Maanteeametile. Reeglina onriigi teede ehitamise tellija Maanteeamet ning need dokumendid jäävadki Maanteeameti valdusesse,kuid võib olla ka olukord, kui riigi teid ehitab erasektor. Ka sellisel juhul tuleb dokumendid loovutadaMaanteeametile. Erateede ehitamise dokumendid tuleb vastavalt üldosale anda kohalikuleomavalitsusele. Vastavalt üldosale tuleb eelistada dokumentide elektroonilist üleandmist.§ 125. Tee ehitamise teatis ja ehituslubaTee ehitusloa andmine toimub üldosast lähtuvalt. Üldosa kohaselt annab ehitusloa pädev asutus võikohalik omavalitsus, kui ei ole sätestatud teisiti. Eriosas on määratud asutus, kelleks on kohalikomavalitsus, kes annab ehituloa nii, kohaliku omavalitsuse kui ka eratee ehitamiseks. Riigi teedeehitamiseks annab ehitusloa Maanteeamet. Selline loa menetlus on analoogne TeeS regulatsiooniga,kuid lisandunud on eratee ehitusloa väljastamine..Kehtivas õiguses on segadust tekitanud erateede ehitusloa andmine. Vaidlusi on tekitanud, kas erateeehitamisel tuleb anda TeeS kohane ehitusluba või EhS kohane ehitusluba või kas eratee ehitamiseltuleb üldse ehitusluba anda. Tallinna Halduskohus on oma 21. jaanuar 2011.a otsuses nr 3-09-338märkinud, et laoplats on EhS § 2 lg 1 alusel ehitis, so aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud jainimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Riigikohus on oma 19.06.2006 otsuses nr 3-1-1-44-06leidnud, et ehitisena EhS § 2 lg 1 mõttes tuleb mõista inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikkuasja, mille asukohta ei suuda selle omanik omal jõul muuta ja mille teisaldamine on võimalik üksnesabivahendeid kasutades. Ei ole kahtlust, et kaebaja poolt ehitatud laoplatsi ei ole võimalikabivahendeid kasutamata teisaldada. Järelikult on tegemist ehitisega EhS § 2 lg 1 tähenduses.Vastavalt EhS § 2 lõikele 3 on tegemist rajatisega. Sellise funktsionaalselt koos toimivatest rajatistestkoosneva tervikliku rajatise püstitamiseks kehtib ehitusseadusest tulenev ehitusloa nõue ning ei tulehinnata, kas ehitusluba oli eraldiseisvalt vajalik piirdeaia või asfaltplatsi ehitamiseks.Tee ehitamisel tuleb ehitusluba anda olenemata sellest, kas tegemist on riigi või kohaliku omavalitsuseteega või erateega, järgides üldosa vastavaid sätteid.Eelnõu kohaselt võib anda ühe ehitusloa, kui tee ehitatakse koos teiste teega funktsionaalselt koostoimivate ehitistega. Selline olukorda võib tekkida näiteks, kui ehitatakse hoonet või hoonetekompleksi ning sinna juurde kuuluvat teed. Sellises olukorras ei pea taotlema kahte ehitusluba, teeehitamiseks ja hoone ehitamiseks.135