Ehitusseadustiku eelnõu seletuskiri 2013 - Justiitsministeerium

Ehitusprojekti täiendava nõudmise võimalikkus on sätestatud lisas 1. Ülalnimetatud juhtudel onprojekti nõudmise sätestamise kaalutluseks teabe saamise vajadus hoone tehniliste parameetritekohta. Lammutusprojekti nõudmise alus on eelkõige avalik huvi, mis seondub hoonet teenindavaterajatiste korrektse lahtiühendamise ning ehitusmaterjalide või -toodete keskkonnasäästlikutaaskasutusega.§ 25 lõige 4 kehtestab, et pädev asutus võib ehitisele või ehitamisele esitada täiendavaid nõudedeelkõige seoses vajadusega:1) tagada ehitise või ehitamise ohutus;2) kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva asutusega;3) esitada ehitisele arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid;4) kaitsta teatises märgitud kinnisasja omaniku või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku õigusi;5) tagada muinsuskaitseseadusest tulenevate nõuete järgimine.Nimetatud säte annab seadusliku aluse esitada kavandatavale ehitisele täiendavaid nõudeid.Täiendavate nõuete esitamiseks peab olema põhjendatud alus. Haldusorganil on tavapäraneuurimispõhimõttest tulenev õigus küsida iseseisvalt teistelt isikutelt või taotlejalt täiendavat teavet, etselgitada välja taotluses esitatud ehitise nõuetele vastavus. Saades ehitamise teatise, peab pädevasutus selgitama välja, kas tulenevalt planeeringutest või muudest nõuetest, võib osutuda vajalikukstingimuste andmiseks. Võib tekkida olukord, kus pärast täiendavate selgituste saamist ei ole vajalikesitada tingimusi.Esimene alus esitada täiendavaid tingimusi seondub ehitise või ehitamise ohutusega. Ehitamiseteatise alusel ehitamisel tuleb samuti järgida ehitisele ja ehitamisele esitatud nõudeid. Ehitiseleesitatavad nõuded hõlmavad käesoleva seadustiku §-s 11 nimetatud nõudeid, mis puudutavadeelkõige ohutust. Ehitamisele esitatavad nõuded on sätestatud seadustiku §-s 12. Ehitamise teatisealusel ehitatav ehitis peab samuti olema kooskõlas ehitise asukohast tulenevate avalik-õiguslikekitsendustega, detailplaneeringu või projekteerimistingimuste või üldplaneeringuga. Seega tulebteatise alusel ehitatava ehitise ehitamisel järgida planeeringutes sätestatud nõudeid. Nimetatudnõuded võivad näiteks käsitleda ehitise välisilmet, asukohta aga ka keeldu mõningaidteatisekohustuslikke ehitisi ehitada (nt piirdeaiad, puukuurid jne).Kuna ehitamise teatisega ei ole enamasti kohustuslik esitada ehitusprojekti, siis saab hinnanguohutusele anda üldiste esitatud tehniliste parameetrite alusel. Kui pädeval asutusel tekib kahtlusohutuses, on võimalik alati täiendavat teavet juurde küsida. Teine alus seondub ehitisekooskõlastamise vajadusega. Kooskõlastamist erinevate asutustega on pikemalt käsitletudloamenetluse juures. Seletuskirjas on välja toodud, milliste asutuste pädevusvaldkonda kuuluvadküsimused vajavad kooskõlastamist. Näiteks võib kooskõlastamisvajadus olla maa-alast tulenev, kusehitis asub kaitse- või hoiualal või piirialadel. Samuti võib tegu olla olukorraga, kus ehitamisega seotudmõni spetsiifiline küsimus, näiteks tuleb arvestada puuetega inimeste erivajadusi.Täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid võib esitada üksnes siis, kui taotlejaon eiranud kehtestatud planeeringutest tulenevaid nõudeid. Nõudeid, mis ei ole õigusaktides kirjas võimida ei ole planeeringuga sätestatud, esitada ei saa. Näiteks võivad tuleneda täiendavad nõudedolemasolevast detailplaneeringust, kus on esitatud asukoha ja kujunduslikke nõudeid ka rajatistele võiväiksematele ehitistele. Küll võib esineda kombinatsioon ohutusnõuetest ja ehituslikest nõuetest, kusehitise asukoht või kasutatavad materjalid võivad mõjutada ehitise ohutust, näiteks tuleohutust.Järgnev alus kirjeldab olukorda, kus täiendavaid nõudeid võib esitada kinnisasja omaniku võikinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku õigusi. Õiguste kaitsmisele kohaldatakse loamenetlusevastavaid sätted. Kuna tegu on kolmandate isikutega, kelle õigus või kohustusi ehitatav ehitis võibriivata, siis võib esineda olukordi, kus vastavad isikud tuleb menetlusse kaasata ja nad ära kuulata.Õigust või kohutuste riive võib esineda eelkõige tihedamalt asustatud aladel, see tähendabdetailplaneeringu kohustusega aladel. Detailplaneeringu kohustuseta aladel ning olukorras, kusehitised ei asu lähestikku tõenäoliselt vastavat küsimust ei teki. Igatahes on kaasamisekohustuslikkuse hindamine pädeva asutuse otsustada.Tulevikuperspektiivi võiks ka kaaluda selliseid elektroonilisi lahendusi, kus ehitisregister saadabpiirnevatele kinnisasja omanikele automaatteate kinnistusraamatus sisalduva omaniku kande alusel67