Ehitusseadustiku eelnõu seletuskiri 2013 - Justiitsministeerium

Käesolevas jaos esitatud sätted on täienduseks EhS §-s 10 sätestatud asjatundlikkuse põhimõttele.Sisuliselt ei ole tegemist uue õiguse loomisega – kõiki neid nõudeid on võimalik tuletada ka jubaolemasoleva regulatsiooni baasil ja käesolevast seadustikust tulenevatest põhimõtetest. Arvestadeskäesoleva seadustiku kohaldamist väga erineva õigusalase taustaga inimeste poolt, on isikutekohustuste mõningane kirjeldamine siiski ilmselt vajalik. Siiski jääb käesoleva seadustiku regulatsioonabstraktseks ja ole kehtiva EhS detailsusega.§ 19. . Ehitise omaniku kohustusedEhitise omanikul on ehitusõiguses keskne roll. Ehitamine saab alguse ja saab toimuda üksnes ehitisetellija ehk omaniku algatusel. Seetõttu on vaja rõhutada ehitise omaniku kohustusi. Tegemist ei olesisuliselt uudse nõudega, ka kehtiv EhS lähtub eeldusest, et ehitamisel on keskne isik tellija ehkomanik ning sätestab analoogsed kohustused (kehtiv EhS § 29). Kokkuvõttes on ehitise omanikulkohustus tagada ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavus nõuetele.§ 19 lõikes 1 loetletakse ehitise omaniku põhilised kohustused. Põhikohustused hõlmavad näitekskohustust tagada ehitise vastavus planeeringule või projekteerimistingimustele ja muudelekohustuslikele nõuetele, samuti peab ehitise omanik hoolitsema kõikide vajalike lubade olemasolu jateavituste edastamise eest.Kuivõrd ehitise omanik on vastutav ehitise nõuetele vastavuse eest, peab ehitise omanik olema kapiisavalt hoolikas ning tagama, et ehitades järgitaks head tava ning muid kohustuslikke nõudeid.Kuivõrd ehitise omanik ehk tellija ei ole tõenäoliselt ehitusalal ise pädev, peab ta selle kohustusetäitmisel tuginema teiste pädevate isikute abile. Ehitise omanik saab oma kohustust täita eelkõigeselle kaudu, et kasutab teiste isikute abi ja tellib tööd isikutelt, kellel on tööde tegemiseks piisavadteadmised ja kogemused ning kellelt tellitavate tööde sisu on seaduses sätestatud nõuetegakooskõlas oleva tulemuse saavutamine. Nagu igas eluvaldkonnas, nii ka ehitusvaldkonnas, tulebtellijal (omanikul) olla hoolikas oma lepingupartnerite valikul ja hoolikalt läbi mõelda, mida tellida, kellelttellida, milliseid tagatisi nõuda jne. Riik ei saa neid otsuseid tellija eest ise teha. Ehitusvaldkonnastuleb olla eriti hoolikas, seda eelkõige põhjusel, et tööd on enamasti ressursimahukad ja ehitise tellijaei ole sageli antud valdkonnas ise asjatundja. Sellest lähtuvalt süveneb keskmiselt mõistlik inimeneenne otsuse tegemist põhjalikult ja vajadusel konsulteerib teiste asjatundjatega või delegeerib kogutöö tellimise selleks pädevale isikule (ehitusjuhile).Ehitise omanik peab tagama ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse. See kohustus on iseenesestmõistetav, sest asja eest vastutab selle omanik. Omand kohustab omandi eest hoolitsema.Korrakaitseliselt vastutab asjast lähtuvate ohtude eest asja omanik. Kui avalikku korda ohustab võirikub loom või asi, siis on selle omanik või mahajäetud looma või asja korral selle viimane omanikkohustatud tõrjuma ohu või kõrvaldama korrarikkumise (KorS § 15 lg 4). Omand on suurim jatäielikum õiguslik võim asja üle, seetõttu on loomulik lähtuda eeldusest, et sellise võimuga peabkaasnema ka korrakaitseline vastutus asjast avalikule korrale lähtuvate ohtude eest. See kohustustuleneb juba PS §-s 32 väljendatud kohustusest mitte kasutada oma omandit üldiste huvide vastaselt.Teiseks on omanikule vastava kohustuse panemine otstarbekas ka puhtpraktiliselt, kuna õiguslik võimtähendab reeglina ka faktilist võimet asja kõige kergemini ja tulemuslikumalt mõjutada. 68§ 19 lõikes 2 selgitatakse, et kui ehitise omanik ehitab või koostab ehitusprojekti ise, kohalduvadehitise omanikule asjakohased ettevõtja kohustused. Ehitise omanikul ei ole keelatud teha ehitustöidise. Ise tegemise õigus ei tähenda aga õigust eirata seadusest tulenevaid nõudeid. Ehitis peab iseehitades vastama õigusaktides sätestatud nõuetele, olema kooskõlas planeeringuga ja selleehitamisel tuleb järgida nõutud loamenetlusi või täitma teavituskohustusi.§ 20. Ehitise omanikujärelevalveKuna probleeme on tekitanud nii omanikujärelevalve sisu (sarnasus riikliku järelevalve üleandmisegaeraisikule ja seega halduslepingu vajalikkus) kui ka sobitumine EhS eelnõu loogikasse, on järgnevasesitatud säte parandatud kujul, võttes arvesse mõlemat nimetatud puudust.Muudatustega on välditud eraldi instituudi („omanikujärelevalve“) ning eraldi isiku loomist(„omanikujärelevalve tegija“) – paragrahvi lõikega 1 ja ehitise omaniku kohustusi reguleerivas68 Korrakaitseseadus 49SE, seletuskiri. Internetis: www.riigikogu.ee.39