11.07.2015 Views

Ehitusseadustiku eelnõu seletuskiri 2013 - Justiitsministeerium

Ehitusseadustiku eelnõu seletuskiri 2013 - Justiitsministeerium

Ehitusseadustiku eelnõu seletuskiri 2013 - Justiitsministeerium

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

paragrahvis sätestatakse järelevalve tegemine omaniku kohustusena, kes võib järelevalvet ise võivajadusel lasta seda kellegi teisel teha. Ühtlasi on muudetud kohustuse sisu: tegemist ei ole otsesekohustusega kontrollida ehitamise vastavust seadusest tulenevatele nõuetele (s.o tegelda riiklikujärelevalvega), vaid teha järelevalvet üldisemas mõttes. See võib seisneda nii seadusest kui lepingusttulenevate nõuete järgimise kontrollimises. Lõikes 1 on piiritletud ka omanikujärelevalve tegemisekohustuse kohaldamisala, järelevalve on kohustuslik vaid selliste ehitiste ehitamisel, milleks tulebtaotleda ehitusluba.Lõike 2 eesmärgiks on tagada järelevalve tegija sõltumatus juhul, kui omanik on omanikujärelevalvetegemise andnud üle kolmandale isikule. Omaniku huvide kaitseks ei tohi selline kolmandast isikustjärelevalve tegija olla seotud ehitajaga vm isikutega, kelle tegevuse üle ta järelevalvet teeb. Omanikujärelevalve tegijaks võib põhimõtteliselt olla ka ehitise projekteerija. Kui omanikujärelevalve tegijalpuudub mingis osas pädevus järelevalve tegemiseks, peab ta vastavas osas järelevalve tegemisekskaasama pädeva isiku, kelle tegevuse eest jääb ta siiski ise vastutama (lõige 3).Lõike 4 järgi ei puuduta omanikujärelevalve tegemine omaniku (töö tellija) ja ehitaja (töövõtja)omavahelisi suhteid. Muu hulgas tähendab see seda, et ehitaja ei saa kasutada puudusiomanikujärelevalve tegemisel temapoolset lepingurikkumist välistava alusena või põhjusena, misvõimaldaks töövõtulepingu rikkumisest tekkinud kahju vähendada.§ 21. Ettevõtja kohustusedEttevõtjana käsitletakse igat isikut, kes pakub oma teenuseid ehitusvaldkonnas. Need teenused eipruugi alati tähendada ehitamist − need teenused võivad seisneda projekteerimises,omanikujärelevalves, korrashoiuteenuse osutamises, ehitustehniliste uuringute tegemises,energiamärgise andmises jne. Seadus ei loetle kõiki tegevusi nimeliselt − see teeks seaduse asjatultkasuistlikuks. Seaduse regulatsioon toimib ka siis, kui igat seaduse regulatsiooniga hõlmatud tegevustotsesõnu mainitud ei ole.§ 21 lõikes 1 sätestatakse põhilised ettevõtja kohustused. Iseenesest on kõik need kohustusedtuletatavad seaduse põhimõtetest ja nõuetest, samuti tulenevad ettevõtja kohustused muudestseadustest. Seda arvestades on ettevõtja kohustusi käsitlev regulatsioon mõnevõrra pedagoogilisetähendusega. Käesoleva seadustiku <strong>eelnõu</strong> aruteludel huvigruppidega toodi aga mitmel puhul väljavajadus reguleerida ehitusvaldkonnas tegutsemist ja ettevõtja kohustusi veidi põhjalikumalt kui üksnespõhimõtte tasemel. Ettevõtja kohustuste kordamisel on kindlasti mõningane seaduse rakendamisthõlbustav toime. Kohustuste kordamisel ei minda siiski niivõrd didaktiliseks, kui seda on kehtiv seadusja ei hakata kordama kohustusi, mille kohaselt ehitaja peab ehitama (EhS § 48), projekteerija peabprojekteerima (EhS § 49), omanikujärelevalve peab omanikujärelevalvet tegema (EhS § 50) jne.Ettevõtja peab järgima asjatundlikkuse põhimõtet. See tähendab ühtlasi hoolsuskohustuse järgimist.Hoolsuskohustuse järgimise kohustus tuleneb MsÜS §-st 29. Hoolsuskohustus tähendab kohustusttagada kõikide tegevusala suhtes kehtestatud nõuete järgimine. Ehitusvaldkonnas on kõige olulisimkohustus tagada töö tulemuse nõuetele vastavus – projekteerija peab koostama nõuetekohaseehitusprojekti, ehitaja peab ehitama nõuetele vastava ehitise jne. Selle eesmärgi saavutamiseks peabettevõtja rakendama nendeks töödeks sobivat kvalifikatsiooni ehk oskusi ja teadmisi omavaidpädevaid isikuid.Kuivõrd ehitusvaldkond on hõlmatud MsÜS-ga, laienevad ettevõtjale ka sellest seadusest tulenevadkohustused. Kuigi ettevõtjale ei ole kavas kohaldada teavitamiskohustust ega tegevusloa nõuet,kohalduvad MsÜS nõuded muudes aspektides eranditeta. Eelkõige on asjakohased teenuse osutajasuhtes kehtestatud nõuded (MsÜS § 31). Nende kohaselt ei või ettevõtja oma klienti diskrimineeridakodakondsuse või elu- või asukoha tõttu. Samuti reguleerib MsÜS ettevõtja poolt tellijale enne lepingusõlmimist või teenuse osutamist teatavaks tehtava info koosseisu. Ettevõtja peab tellijale eelnevaltteada andma näiteks kutsekvalifikatsiooniga seonduvad asjaolud, teenuse hinna, teenuse peamisedomadused, vastutuskindlustuse olemasolu korral ka sellega seonduvad olulisemad andmed. Tellijanõudmisel tuleb teatavaks teha andmed ka töövõtjate kohta. See teave on suunatud sellele, et tellijasaaks teha teadliku valiku ja otsustada, kas tellida sellelt ehitusettevõtjalt teenust või otsida teineteenusepakkuja.40

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!