paragrahvis sätestatakse järelevalve tegemine omaniku kohustusena, kes võib järelevalvet ise võivajadusel lasta seda kellegi teisel teha. Ühtlasi on muudetud kohustuse sisu: tegemist ei ole otsesekohustusega kontrollida ehitamise vastavust seadusest tulenevatele nõuetele (s.o tegelda riiklikujärelevalvega), vaid teha järelevalvet üldisemas mõttes. See võib seisneda nii seadusest kui lepingusttulenevate nõuete järgimise kontrollimises. Lõikes 1 on piiritletud ka omanikujärelevalve tegemisekohustuse kohaldamisala, järelevalve on kohustuslik vaid selliste ehitiste ehitamisel, milleks tulebtaotleda ehitusluba.Lõike 2 eesmärgiks on tagada järelevalve tegija sõltumatus juhul, kui omanik on omanikujärelevalvetegemise andnud üle kolmandale isikule. Omaniku huvide kaitseks ei tohi selline kolmandast isikustjärelevalve tegija olla seotud ehitajaga vm isikutega, kelle tegevuse üle ta järelevalvet teeb. Omanikujärelevalve tegijaks võib põhimõtteliselt olla ka ehitise projekteerija. Kui omanikujärelevalve tegijalpuudub mingis osas pädevus järelevalve tegemiseks, peab ta vastavas osas järelevalve tegemisekskaasama pädeva isiku, kelle tegevuse eest jääb ta siiski ise vastutama (lõige 3).Lõike 4 järgi ei puuduta omanikujärelevalve tegemine omaniku (töö tellija) ja ehitaja (töövõtja)omavahelisi suhteid. Muu hulgas tähendab see seda, et ehitaja ei saa kasutada puudusiomanikujärelevalve tegemisel temapoolset lepingurikkumist välistava alusena või põhjusena, misvõimaldaks töövõtulepingu rikkumisest tekkinud kahju vähendada.§ 21. Ettevõtja kohustusedEttevõtjana käsitletakse igat isikut, kes pakub oma teenuseid ehitusvaldkonnas. Need teenused eipruugi alati tähendada ehitamist − need teenused võivad seisneda projekteerimises,omanikujärelevalves, korrashoiuteenuse osutamises, ehitustehniliste uuringute tegemises,energiamärgise andmises jne. Seadus ei loetle kõiki tegevusi nimeliselt − see teeks seaduse asjatultkasuistlikuks. Seaduse regulatsioon toimib ka siis, kui igat seaduse regulatsiooniga hõlmatud tegevustotsesõnu mainitud ei ole.§ 21 lõikes 1 sätestatakse põhilised ettevõtja kohustused. Iseenesest on kõik need kohustusedtuletatavad seaduse põhimõtetest ja nõuetest, samuti tulenevad ettevõtja kohustused muudestseadustest. Seda arvestades on ettevõtja kohustusi käsitlev regulatsioon mõnevõrra pedagoogilisetähendusega. Käesoleva seadustiku <strong>eelnõu</strong> aruteludel huvigruppidega toodi aga mitmel puhul väljavajadus reguleerida ehitusvaldkonnas tegutsemist ja ettevõtja kohustusi veidi põhjalikumalt kui üksnespõhimõtte tasemel. Ettevõtja kohustuste kordamisel on kindlasti mõningane seaduse rakendamisthõlbustav toime. Kohustuste kordamisel ei minda siiski niivõrd didaktiliseks, kui seda on kehtiv seadusja ei hakata kordama kohustusi, mille kohaselt ehitaja peab ehitama (EhS § 48), projekteerija peabprojekteerima (EhS § 49), omanikujärelevalve peab omanikujärelevalvet tegema (EhS § 50) jne.Ettevõtja peab järgima asjatundlikkuse põhimõtet. See tähendab ühtlasi hoolsuskohustuse järgimist.Hoolsuskohustuse järgimise kohustus tuleneb MsÜS §-st 29. Hoolsuskohustus tähendab kohustusttagada kõikide tegevusala suhtes kehtestatud nõuete järgimine. Ehitusvaldkonnas on kõige olulisimkohustus tagada töö tulemuse nõuetele vastavus – projekteerija peab koostama nõuetekohaseehitusprojekti, ehitaja peab ehitama nõuetele vastava ehitise jne. Selle eesmärgi saavutamiseks peabettevõtja rakendama nendeks töödeks sobivat kvalifikatsiooni ehk oskusi ja teadmisi omavaidpädevaid isikuid.Kuivõrd ehitusvaldkond on hõlmatud MsÜS-ga, laienevad ettevõtjale ka sellest seadusest tulenevadkohustused. Kuigi ettevõtjale ei ole kavas kohaldada teavitamiskohustust ega tegevusloa nõuet,kohalduvad MsÜS nõuded muudes aspektides eranditeta. Eelkõige on asjakohased teenuse osutajasuhtes kehtestatud nõuded (MsÜS § 31). Nende kohaselt ei või ettevõtja oma klienti diskrimineeridakodakondsuse või elu- või asukoha tõttu. Samuti reguleerib MsÜS ettevõtja poolt tellijale enne lepingusõlmimist või teenuse osutamist teatavaks tehtava info koosseisu. Ettevõtja peab tellijale eelnevaltteada andma näiteks kutsekvalifikatsiooniga seonduvad asjaolud, teenuse hinna, teenuse peamisedomadused, vastutuskindlustuse olemasolu korral ka sellega seonduvad olulisemad andmed. Tellijanõudmisel tuleb teatavaks teha andmed ka töövõtjate kohta. See teave on suunatud sellele, et tellijasaaks teha teadliku valiku ja otsustada, kas tellida sellelt ehitusettevõtjalt teenust või otsida teineteenusepakkuja.40
§ 21 lõige 2 kordab sisuliselt nii TsÜS § 132 kui VÕS § 1054 regulatsiooni. Selle kohaselt vastutabisik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endasttulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses jaselle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega.Samuti vastutab isik teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab sedaisikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud sellekohustuse täitmisega. Kui isik teeb teise isiku ülesandel teatud toimingu, vastutab ülesande andjaülesande täitmise käigus õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda poolt tekitatud kahju eest, kuikahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses ülesande täitmisega ja ülesande andjal olivastavalt tema ja kahju tekitanu vahelisele suhtele kontroll kahju tekitanu käitumise üle.Kuigi TsÜS § 132 lg 1 ja VÕS § 1054 reguleerivad teise isiku eest vastutamist, ei välista need teiseisiku enda deliktilist vastutust kannatanu ees. 69 Tööõigusest tulenevate piirangute(töölepinguseaduse 70 § 72 jj) tõttu on töölepingu alusel töötava vastutava spetsialisti vastutus piiratudka ehitusettevõtja ning spetsialisti omavahelises suhtes. 71Isiku, sealhulgas ettevõtja, vastutuse osas tuleb lisaks eraõiguslikule ja kriminaalõiguslikule, käsitledaka korrakaitselist vastutust. Korrakaitseline vastutus väljendub avalik-õiguslike nõuete rikkumisekorral. Vastutus näitab ära, kelle vastu on riikliku järelevalve meetmete suunamine ohu võikorrarikkumise korral üldjuhul võimalik ning kes peab vastutama ohutõrjel tekkinud kahjude ja kuludehüvitamise eest. Korrakaitselise vastutuse puhul võib järelevalvepädevusega asutus vastutava isikusuhtes rakendada haldussunni meetmeid (ettekirjutus, asendustäitmine, sunniraha, tegevusepeatamine vmt). Korrakaitselise vastutuse puhul on keskseks korrarikkumise omistatavus. Vastavregulatsioon tuleneb KorS §-st 15, milles on määratletud põhimõtted avaliku korra eest vastutava isikuväljaselgitamiseks. KorS seletuskirja 72 kohaselt võib korrakaitselise vastutuse tinglikult jaotada kolmeliiki:1) käitumisvastutus, kui isik tekitab ohu või rikkumise oma käitumisega;2) seisundivastutus, mille korral oht või rikkumine on põhjustatud loomast või asjast, mille üle isikul onõiguslik või faktiline võim;3) vastutus teise isiku käitumise eest, mis tuleneb isiku erilisest õigussuhtest oma käitumisega ohu võirikkumise tekitanud isikuga.Ehitusettevõtja kontekstis on asjakohased kõik nimetatud korrakaitselise vastutuse liigid.§ 21 lõige 3 on informatiivse tähendusega. Selle kohaselt kohaldatakse ehitusettevõtja ja omaniku(tellija) omavahelistele suhetele võlaõigusseaduse sätteid. Need suhted võivad olla nii lepingulised kuilepinguvälised. Lepingulistele suhetele kohaldatakse üldjuhul töövõtulepingu sätteid, lepinguvälistelekohustustele vastavalt VÕS 10. osa sätteid. On teoreetiliselt võimalik, et pooled lepivad kokku milleski,mis on vastuolus käesolevast seadusest tuleneva kohustusega. Sellisel juhul on kokkulepe vastuolusolevas osas tühine ja järgida tuleb ikka käesolevast seadustikust tulenevat kohustust. Nii näiteks eisaa pooled kokku leppida ohtliku ja seega nõuetele mittevastava ehitise ehitamises jmt.Võrdlusriikides ei ole ettevõtja kohustusi sageli esitatud. Nõudeid ehitusprotsessis osalevatele isikuteleon võimalik leida üksnes Saksamaa, Sloveenia ja Uus Meremaa seadustest. Tuleb mõista, et kuiseaduses ei ole sõnaselgelt esitatud ettevõtja kohustusi, ei tähenda see veel kohustuste puudumist.Ettevõtjal on kohustused tuletatavad läbi objektile (ehitisele) või tegevusele (ehitamine) esitatavatenõuete.§ 22. Ehitise garantiiSegadust on tekitanud küsimus, kas ehitise garantii laieneb ehitise igakordsele omanikule või ontegemist tagatisega esialgses ehitaja ning tellija vahelises töövõtulepingus. 73 Huvigruppidegaarupidamisel ilmnes, et arusaamatuks on jäänud ka ehitise garantii alusel esitatavate nõuete ulatus jaseega kogu garantiisuhte olemus.69 RKTK 23.05.2012, 3-2-1-53-12.70 Töölepingu seadus. 17.12.2008, RT I, 22.12.2012, 29.71 Ginter, C., Mikk, T., Volens, U. op cit., lk 14.72 Korrakaitseseadus 49SE, <strong>seletuskiri</strong>. Kättesaadav arvutivõrgust, Riigikogu kodulehelt: http://goo.gl/mOJQL73vt nt C. Plaks, K. Loor. Ehitusbuum ja garantii. – Äripäev online, 14.01.2009. Internetis. Kättesaadav:http://www.ap3.ee/?PublicationId=75e52a65-5ca0-4da0-a29d-09adf617cb6e, 24 august, 2010.41
- Page 1 and 2: EHITUSSEADUSTIKU SELETUSKIRI
- Page 3 and 4: § 55. Kasutusloa kehtetuks tunnist
- Page 5 and 6: SELETUSKIRI21.06.2013EHITUSSEADUSTI
- Page 7 and 8: Eelnõu puudutab Vabariigi Valitsus
- Page 10 and 11: kasutatav, kuid kui kasutajad seda
- Page 12 and 13: Seega on väljapakutud ehitise mõi
- Page 14 and 15: samas on rekonstrueerimist ka rajat
- Page 16 and 17: Ehitusprojekti mõiste on ehituspro
- Page 18 and 19: kasutamiseks ohutu ja vastab nõuet
- Page 20 and 21: avaliku korra osaks oleva õigushü
- Page 22 and 23: puhul. Seega peab oma ala asjatundj
- Page 24 and 25: - vastutav spetsialist ei ole seotu
- Page 26 and 27: Asjaolu, et EhS on loobutud kohustu
- Page 28 and 29: Ehitisele esitatavate nõuete muutu
- Page 30 and 31: nõuetele. Nenditi, et ehitis peab
- Page 32 and 33: § 13 lõige 1 sätestab ehitusproj
- Page 34 and 35: - Teiseks on juhud, mil projekti ko
- Page 36 and 37: jmt (kehtiv EhS § 3 lg 5). Samas e
- Page 38 and 39: paratamatult lähtub hindaja subjek
- Page 42 and 43: Huvigrupid pooldavad ehitise garant
- Page 44 and 45: väärtusega varalisele hüvele, su
- Page 46 and 47: mille kohaselt tuleb töid teha asj
- Page 48 and 49: või aleveid. Lõige 2 loetleb tege
- Page 50 and 51: § 25 lõige 5 sätestab, et projek
- Page 52 and 53: olukordades, kus detailplaneeringu
- Page 54 and 55: Riigikohus on leidnud, et detailpla
- Page 56 and 57: § 29. Projekteerimistingimuste tao
- Page 58 and 59: piira aga iga korteriomaniku kui ki
- Page 60 and 61: - teede ja raudteede kavandamine, l
- Page 62 and 63: § 30 lõige 5 sätestab, et kui pr
- Page 64 and 65: projekteerimistingimustes. Tegu on
- Page 66 and 67: peaks toimuma ehitisregistris. Kui
- Page 68 and 69: isiku ametlikule meiliaadressile ww
- Page 70 and 71: (ehitusloa konstateeriv osa, mis on
- Page 72 and 73: iikliku huviga või olulist mõju o
- Page 74 and 75: hoonetel olema energiamärgis ning
- Page 76 and 77: Sisuliselt täiendab antud alus ehi
- Page 78 and 79: tähelepanu juhtida seadusest tulen
- Page 80 and 81: Täpsemalt on õiguste rikkumise v
- Page 82 and 83: 13) ehitusloa taotlemisel on esitat
- Page 84 and 85: Riigikohtu halduskolleegium leidis
- Page 86 and 87: § 45. Ehitise kasutamise teatis§
- Page 88 and 89: tegevusega oli tegu. Nimetada võib
- Page 90 and 91:
vastavussertifikaadi menetluse omaa
- Page 92 and 93:
§ 49 lõige 3 sätestab, et kui ka
- Page 94 and 95:
taotluse saamisel. Riigikohus on ke
- Page 96 and 97:
- Maanteeamet:- teede kasutuselevõ
- Page 98 and 99:
kui ehitis või ehitise kasutamine
- Page 100 and 101:
13) vajadusel muud ehitise või ehi
- Page 102 and 103:
§ 61. MõistedMõistete paragrahvi
- Page 104 and 105:
Energiamärgise regulatsiooni eesm
- Page 106 and 107:
kehtestada alternatiivseid meetmeid
- Page 108 and 109:
Urbanismiservituutidena nähakse ki
- Page 110 and 111:
kõne alla tulla kaitsevööndis ke
- Page 112 and 113:
hetkel enam parim võimalik. Siiski
- Page 114 and 115:
§ 83 lõikes 2 defineeritakse elek
- Page 116 and 117:
on projekteerimistingimused nõutav
- Page 118 and 119:
§ 93. lõige 3 kohaselt annab proj
- Page 120 and 121:
kehtestavaks. KGOS alusel on üle v
- Page 122 and 123:
§ 101. Kasutamise teatis ja kasutu
- Page 124 and 125:
1. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Li
- Page 126 and 127:
§ 107. Kohaldamisala§ 107 lõikes
- Page 128 and 129:
§ 111 lõike 1 kohaselt peab tornk
- Page 130:
sidumiseks. Samuti viitab ehitussea
- Page 134 and 135:
Ehitusseadustiku ja planeerimissead
- Page 136 and 137:
§ 126. Ehitise kasutamise teatis j
- Page 138 and 139:
§ 132. Ehitusloa andmiseks pädev
- Page 140 and 141:
§ 138 lõige 2 kehtestab, et päde
- Page 142 and 143:
kuidas eristada olemuslikult riigi
- Page 144 and 145:
erimeelsusi minister, samuti saab k
- Page 146 and 147:
Saksa õiguses on sätestatud, et p
- Page 148 and 149:
omavalitsusüksuse arengukava maaka
- Page 150 and 151:
IV. EELNÕU TERMINOLOOGIASeaduses o
- Page 152 and 153:
Lisatud on pädevusejaotust täpsus
- Page 154 and 155:
- loamenetluse kohustuslikkust ning
- Page 156 and 157:
31. Nõuded riigikaitselise ja julg