Ehitusseadustiku eelnõu seletuskiri 2013 - Justiitsministeerium

Ehitusprojekti mõiste on ehitusprojektile esitatavate nõuete alt eraldi põhimõistete juurde välja toodud,et seadustikku läbivad mõisted paikneksid süstemaatiliselt ühes kohas. Ehitusprojekti kohta täpsemaltvaata ehitusprojektile esitatavate nõuete paragrahvi kohta antud selgitusi.§ 6. Ehitise korrashoidEhitise korrashoiu mõiste on uus, kehtiv õigus ehitise korrashoidu ei käsitle. Ehitise korrashoiu mõistevajadus seondub seadustikus sätestatud ehitise korrashoiu kohustusega, vaata täpsemalt ehitisekasutamisele ja korrashoiule esitatavate nõuete juures esitatud selgitusi.Ehitise korrashoiu mõiste lähtub kinnisvara korrashoiu standardist EVS 807. Selle kohaselt onkinnisvara korrashoid kinnisvara eluea jooksul elluviidavate tehniliste ja administratiivsete tegevustekompleks selleks, et säilitada ja/või taastada olukord, mille korral korrashoitav vara säilitab omakasutatavuse ning vastab kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele.§ 7. – 10. PõhimõttedKehtivas EhS-s ja käesoleva seadustikuga asendatavate teistes seadustes ei ole enamasti sätestatudvaldkonnaspetsiifilisi põhimõtteid. EhS-s on välja toodud mitmed ehitusvaldkonna spetsiifilised võiehitusvaldkonnale kohandatud põhimõtted. Lisaks EhS sätestatud põhimõtetele on asjakohased kamuud põhimõtted, sealhulgas haldusmenetluslikud ja PS-st tulenevad põhimõtted.Õiguse põhimõtted on sisuliselt väga kõrge abstraktsuse tasemega eesmärgilised õigusnormid.Põhimõtted on tuletatavad õigusest enesest - need kajastavad seaduse eesmärkide taga olevaidväärtusi. Põhimõtetes peab kajastuma seaduse eesmärgile vastava tegevuse viis ja sellest peabselguma, miks mõni konkreetne nõue on kehtestatud. Põhimõtted annavad seaduse kohaldamiselesuuna ning on olulised ka seaduse nõuete täpsustamisel. Õigusnormide vastuolu korral saabpõhimõtetele tugineda kui kollisiooninormidele ja kõrgemat õigust sisaldavatele väga suureabstraktsustasemega õigusnormidele. Põhimõtteid arvestavad peavad olema ka kõik seaduseeesmärgi saavutamiseks kehtestatud õigusnormid. Põhimõtteid ei saa seega konkreetsetest nõuetestlahutada. Seejuures tuleb muidugi arvestada asjaoluga, et nagu õigusaktidel, on ka põhimõtetel omahierarhia. 19 Ehk teisisõnu – seaduses sätestatud põhimõtted taanduvad, kui kohaldada tuleb näitekspõhiseadusest tulenevaid põhimõtteid.Kuigi kehtivas EhS ja käesoleva seadustikuga hõlmatavates teistes seadustes ei ole enamastipõhimõtteid sõnastatud, ei tähenda see, et kehtivas õiguse põhimõtteid ei oleks või et nendest eilähtuta. Lisaks haldusmenetluslikele ja põhiseadusest tulenevatele põhimõtetele, on kehtivastseadusest tuvastatavad ka mõned ehitusõigusele omased põhimõtted. Näiteks on kehtiva EhS § 3 lgs1 mainitud hea ehitustava. Samuti on regulatsioonist tuvastatav teistestki põhimõtetest lähtumine.Näiteks MTR-i registreering ja sellega seonduv pädevusnõuetele vastava vastutava spetsialistiolemasolu nõue lähtub sisuliselt asjatundlikkuse põhimõttest. Samuti saab väita, et ehitiseleesitatavate nõuete puhul on kindlasti järgitud ohutuse põhimõtet ning energiatõhususe nõuded onsisuliselt üheks keskkonnasäästlikkuse põhimõtte väljundiks. Ka PES-s oli põhimõtteid kuigivõrdkäsitletud. PES § 2 oli küll pealkirjastatud kui planeerimise ja ehitamise põhimõtted, kuid tegelikultsätestati selles üksnes planeeringu (lg 1), projekteerimistingimuste (lg 2), ehitusprojekti ja ehitusloa (lg4) ning kasutusloa (lg 5) kohustuslikkus. Need nõuded ei ole siiski põhimõtted, vaid ehitustegevusekontrollimise meetmete loetelu ja nende järgimise kohustust väljendavad nõuded. Küll oli PES §-s 43sätestatud nii head ehitustava, ohutuse kui ka keskkonnasäästlikkuse põhimõtet.Ei saa väita, et praktikas oleks otseselt olnud põhimõtete alusel probleeme. Probleemid tekivad pigemkonkreetsete normide rakendamisel või määratlemata õigusmõistete sisustamisel. Samas, arvestadespõhimõtete väga üldist ja õigusnormide taga olevaid väärtusi kandvat iseloomu, oleks ehitusõigusemõningate olulisemate põhimõtete sõnastamine seaduse õigele rakendamisele kaasa aidanud jaseeläbi oleks ehk kehtiva seaduse eesmärkide saavutamine olnud tõhusam.19 Narits, R. Principles of Law and Legal Dogmatics as Methods Used by Constitutional Courts, Juridica International, XII/2007,p 15–22.16