Maailmataju 2017

Joonis 7 Teadvus, unisoofia ja holograafia
moodustavad Maailmataju tsentraalse osa.
Teadvus – see valdkond käsitleb inimese teadvuse olemust, sest Maailmataju ei ole
võimalik käsitleda või mõista ilma teadvuseta. Teadvus on seotud informatsiooniga, mille
loojaks võib olla näiteks närvisüsteem. Ajus eksisteeriv informatsioon on ära liigendatud
erinevate ajupiirkondade vahel. Kui aga kogu see info ajus kokku sõlmitakse, siis tekibki
teadvus ( sest teadvustatud taju on ju enamasti ühtne ). Sellest aga järeldub tõsiasi, et teadvus
on ajus olevast informatsioonist moodustunud virtuaalreaalsus. Teadvus on ju vahetult seotud
inimese „mina“ tundega. See aga eeldab mõista teadvust ainult inimese ja tema keskkonna
vastastikmõjus. Kuid peale selle tuleb arvestada ka teadvussisusid. Teadvus on keskkonna
vaimne projektsioon. Tajutav maailm on tajuva süsteemi osa, mitte sellest eraldi asetsev.
Näiteks teadlaste nagu Ed Jongi inimeste katsed virtuaalse reaalsuse tehnoloogiaga näitavad,
et neil on võimalik luua illusioone nagu näiteks võõras keha on nende oma, nad omavad
kolme kätt või et nad on koletised või kääbused. Ka oma kehast väljas illusiooni on võimalik
neil tekitada. Need aju trikid on nii veenvad, et katseinimesed ei usu, et need trikid loob
tegelikult nende aju ise. Seda, et aju loodud virtuaalne maailm ongi oma olemuselt teadvus,
on mõtisklenud ka Soome teadlane Antti Revonsuo. Teadvuse tekkimine närvisüsteemis ja
selle olemuse mõistmine on tänapäeva teaduse üks põnevamaid müsteeriume. Antud juhul
keskendume rohkem teadvuse olemusele ehk kuidas aju loob ümbritsevast maailmast
virtuaalse tegelikkuse.
Kui me vaatame ajju sisse, siis me näeme seal laenglevaid neuroneid, kuid mitte
mingisugust pilti. Pildi ümbritsevast maailmast loob ainult meie enda aju ( ehk võib piltlikult
öelda ka nii, et inimene näeb pilti ainult “ajust välja vaadates” ). Kogu teadvuse teaduse kõige
kesksem probleem seisnebki selles, et miks ja kuidas kaasnevad aju neuronaalsete
protsessidega inimese subjektiivsed kogemused? Seda võib mõista ka nii, et kuidas aju loodud
virtuaalne reaalsus tekib? Kuidas aju loob virtuaalse reaalsuse ümbritsevast maailmast, milles
me kõik igapäevaselt elame ehk kuidas tekib ajus teadvus? Need kaks pealtnäha erinevat
küsimust on tegelikult omavahel samaväärsed ehk üks ja sama. Näiteks tekib inimesel
“valutunne” parajasti siis, kui ta kõrvetab oma näpud ära ja selle tagajärel liiguvad teatud
ärritused teatud ajupiirkonda, kus neid töödeldakse. Sellisteks inimese vaimuseisundite
elamussisudeks nimetatakse kvaalideks. Kvaale on nimetatud ka fenomeniliseks teadvuseks.
Unisoofia – valdkond käsitleb ühte väga erilist teadvuse seisundit, mis võib tekkida
inimesel siis, kui tajutakse maailma „uutmoodi“, kui tavapäraselt. Maailma teistmoodi
tunnetamine põhjustab uue ja senikogematu teadvuse seisundi tekkimist. See tähendab seda,
et taju sisud loovad uue teadvuse seisundi, mitte teadvuse sisu. Kuid just teadvus on väga
suuresti seotud inimese vaimse eksisteerimisega. Nii et uue teadvuse seisundiga kaasneb
inimesel uus olemine Universumis. Käsitletav teadvuse seisund on väga sarnane sellise
9