22.01.2017 Views

Maailmataju 2017

Tegemist on uue ja parandatud trükiga.

Tegemist on uue ja parandatud trükiga.

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

siis muutub see juba teaduslikuks teooriaks. Kuid „seadus“ ainult kirjeldab mingite<br />

parameetrite vahelisi seoseid, mis on enamasti väljendatavad matemaatiliste võrranditega.<br />

Teaduslik teooria annab aga seletuse. Seetõttu on „seadus“ madalama staatusega kui<br />

„teooria“. Teaduslik teooria põhineb faktidel, mida on eksperimentaalselt kontrollitud ja<br />

kontrollitav. Näiteks valguse kiirus vaakumis on alati konstantne ja see on eksperimentaalselt<br />

tõestatud fakt. Erirelatiivsusteooria annab sellele seletuse, et miks see nii on või et kuidas see<br />

saab nii olla. See seletus on eksperimentaalselt kontrollitud.<br />

Teadus aktsepteerib ainult seda, mis on eksperimentaalselt tuvastatav ja uuritav. Kuid mis<br />

saab siis, kui mingit reaalset nähtust ei ole mingisugusel tundmatul põhjusel võimalik<br />

katseliselt uurida ega avastada. Sellisel juhul peame sellesse lihtsalt uskuma ja seega jääb see<br />

teadusest väljapoole. Kuid selline asjaolu pigem viitab sellele, et teaduslik uurimismeetod ei<br />

saa olla absoluutselt õige. Teadus uurib ja käsitleb ainult seda osa maailmast, mis on<br />

katseliselt võimalik ja jätab kõrvale kõik, mis jääb sellest väljapoole. Selline käsitlus pole ju<br />

absoluutselt õige, kui looduses esinevad sellised nähtused ( näiteks paranähtused ), mida<br />

inimesed on küll reaalselt näinud, kuid mida katseliselt ei ole võimalik tuvastada ega uurida.<br />

See tähendab seda, et teaduslik maailmapilt on osaliselt vigane ja teadlased püüavad<br />

oskuslikult seda ka ignoreerida.<br />

Välja on toodud ka lühike esitus teaduse ajaloo põhilistest etappidest. Teaduse ajalugu on<br />

küll tunduvalt palju lühem, kui religiooni ajalugu, kuid teaduse algmed ulatusid ikkagi juba<br />

Kristuse eelsesse aega. Teadus on ju inimtegevuse üks valdkond, millega tegelevad miljonid<br />

inimesed üle kogu maailma. Tegemist on samuti inimkonna ühe põhiliseima teadmiste osaga<br />

religiooni kõrval.<br />

Ülitsivilisatsiooniteooria – valdkond käsitleb selliseid nähtusi, mida kogetakse ajusurmas.<br />

Uuritakse surmalähedaste kogemuste tõelist olemust ja selle võimalikku mõju inimeste<br />

elutegevusele. Tegemist on sellise mõistusliku tsivilisatsiooni arengu taseme uurimise ja<br />

kirjeldamisega, mida peetakse ( siin ) mõistusliku elu kõrgeimaks elutegevuseks kogu<br />

Universumis, sest selles efektiivsemaid või arenenumaid elutegevusi ei ole suudetud avastada<br />

ega luua. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et inimene on võimeline eksisteerima ka<br />

ilma füüsilise kehata. Ajus olevad neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised muutuvad<br />

inimese ajusurma korral elektromagnetlaineteks, mis eralduvad aju ruumist. Elektromagnetväljal<br />

baseeruvad teadvus ja psüühika ei sõltu enam närvitegevuse arengust. Inimese „kehast<br />

väljumise füüsikateooria“ põhineb järgmisel kahel väga tugeval printsiibil:<br />

1. SLK-d näitavad, et inimene on võimeline eksisteerima ilma bioloogilise kehata. See<br />

tähendab seda, et teadvus ja psüühika, mida ajus loovad oma laenglemistega tuhanded<br />

neuronid, eksisteerib materiaalselt elektromagnetväljana. Inimese ( kliinilise ja/või<br />

bioloogilise ) surma ajal eralduvad inimese närvisüsteemist füüsikalised väljad.<br />

2. Väljade eraldumist inimese närvisüsteemist võimaldab ajas rändamise füüsika. See<br />

tähendab seda, et kehast väljumine on inimese ajas rändamise üks erijuhte. Sellisel<br />

erijuhul ei rända ajas mitte inimene ise, vaid inimese sees ( ehk närvisüsteemis, kus<br />

eksisteerib elektrilaengute polarisatsioon ) olevad väljad ehk ajas rändab seisumassita<br />

väli ( footonid ), mitte seisumassiga keha ( inimene ).<br />

3. Väljade süsteemis puuduvad „elektrilise impulsi“ olemasoluks vajalikud neuronaalsed<br />

struktuurid ja väljade ruumilised ulatused on võrreldes neuronite laengute väljadega<br />

palju lokaalsemad, mistõttu ei saa väljad üksteisega otsest kontakti luua nii nagu seda<br />

teevad neuronite laengute väljad inimese ajus. Läbi kvantpõimumise toimub väljade<br />

omavaheline kommunikeerumine, mille tulemusena tekib ka väljade konfiguratsioon.<br />

See tähendab seda, et sellises väljade süsteemis toimub väljade omavaheline<br />

13

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!