Maailmataju 2017

See tähendab nüüd seda, et kui me läbime hyperruumis 300 000 kilomeetrise suuruse vahemaa, siis
meie tavaruumis ( s.t. paisuvas Universumi ruumis ) ei ole möödunud üks sekund, vaid on
möödunud 2,3(979) * 10 18 sekundit ehk natuke rohkem kui terve meie Universumi eluiga ( näiteks:
4,75 * 10 17 sekundit on ligikaudu 1,5 * 10 10 aastat ). Nii on see siis, kui praegune Universumi
paisumise kiirus jääb samasuguseks kogu selle aja jooksul. Kuid tegelikult Universumi
paisumiskiirus ajas suureneb. Ühes aastas on 31 536 000 sekundit, kui tegemist ei ole liigaastaga.
Kui meie tavaruumis ( s.t. paisuvas Universumi ruumis ) on möödunud üks sekund, siis me läbime
hyperruumis 1,2 * 10 -10 meetri suuruse vahemaa ( kui aga 100 aastat ehk 3 153 600 000 sekundit,
siis läbitakse hyperruumis 0,095129 meetrit ).
Väljaspool aegruumi auku on kosmoloogiline aeg teisenenud ( ehk eksisteerib tume energia,
mida peab arvutustes arvestama ), kuid aegruumi augu sees ei ole enam aeg teisenenud ja sellest
tulenevalt ei pea arvestama aja kosmoloogilist relatiivsust ehk tume energiat. See tähendab seda, et
kui inimene tahab rännata ajas 100 aastat minevikku või tulevikku, siis peab aegruumi auk
eksisteerima meie aegruumis 3,1 * 10 -10 sekundit. Aegruumi augu eksisteerimise aeg meie
aegruumis näitab ajas rändava keha eksisteerimise aega hyperruumis. Aegruumi augu eksisteerimise
aeg on selle augu tekkimise ja kadumise ajavahemik.
Tegelikult läbib füüsikaline keha aegruumi tunneli ainult ühe hetkega ehk keha eksisteerib
hyperruumis null sekundit. Aegruumi tunneli pikkuse ehk liikumise teepikkuse hyperruumis määrab
ära aegruumi augu eksisteerimise aeg aegruumis ehk aegruumi augu tekkimise ja kadumise
ajavahemik aegruumis. See tähendab seda, et aegruumi augu eksisteerimise aeg aegruumis näitaks
ka ajas rändava keha eksisteerimise aega hyperruumis, mille põhjal oleks võimalik välja arvutada
läbitud või läbitava teepikkuse hyperruumis. Mida pikem on keha liikumise teekond hyperruumis,
seda kaugemale ajas rännatakse.
Kui kaugele aja rännak sooritatakse sõltub ainult sellest, et kui pikk on aegruumi tunnel ehk kui
suur vahemaa läbitakse hyperruumis. Kuid tegelikult võib väita, et see sõltub kosmoloogilisest
aegruumi kõverusest. Selline aegruumi kõverus on rangelt kosmoloogiline, mitte enam
gravitatsiooniline ( mida põhjustavad massid ). Selline aegruumi kõverus tuleb otseselt sellest, et
Universumi paisumiskiirus on võrreldes nähtavaga palju suurem ja seetõttu on aja üldine kulgemine
Universumis teisenenud ehk kõver. Seda me nimetame tume energiaks, sest selletõttu suureneb
Universumi paisumiskiirus ajas ehk see läheneb valguse kiirusele vaakumis. Kuid kõiges selles ei
ole tegelikult midagi üllatavat, sest ajas rändamine on oma olemuselt kosmoloogiline nähtus ja
seega peab see olema tihedalt seotud Universumi kosmoloogilise paisumise seaduspärasustega.
Meie aegruumis on kosmoloogiline aeg teisenenud ( ehk eksisteerib tume energia, mida peab
arvutustes arvestama ), kuid väljaspool aegruumi ei ole enam aeg teisenenud ( tegelikult pole enam
üldse aega ) ja sellest tulenevalt ei pea arvestama aja kosmoloogilist relatiivsust ehk tume energiat.
Kordaja y muutub ajas väiksemaks, mille tulemusena Universumi paisumise kiirus ajas suureneb
ehk läheneb valguse kiirusele c. 10 26 võib tunduda inimese jaoks väga suure numbrina, kuid
kosmoloogilises kontekstis on see tegelikult üsna keskpärane suurus. Näiteks Universum sai alguse
aegruumi algsingulaarsusest, mille korral oli kogu meie Universumi ruumala lõpmatult väike ja aja
vahe ( s.t. Universumis eksisteeriva näiva ja tegeliku aja kulgemise vahe ) lõpmatult suur. Seetõttu
on lõpmatusega võrreldes 10 26 üsna väike number.
1.1.9 Ajas rändamise seaduspärasused
Aja ja ruumi vahekord
83