Maailmataju 2017

More documents

Recommendations

Info

Armumise taga peituvad aga bioloogilised protsessid. Sageli on täheldatud seda, et inimese mõistus ei hooma armumist. Kuid see on valiv tunne ( näiteks inimesed sageli tunnevad, et ainult see inimene on õige ). Armastus on armumine, seksuaalne kirg ja sõprus korraga. Seega armastus on eelmised tunded kõik kokku. Reaalses inimsuhete elus omab seks vahel isegi suuremat rolli kui armastus. Enamasti armutakse alateadlikult just seksi pärast, mitte aga armastuse pärast. Seejuures võib armastus osutuda suhtes teisejärguliseks. Seda eriti just noorema põlvkonna seas. Paljud noored paarid on koos seksi pärast, mitte aga armastuse pärast, mida sageli endale ei teadvustata. Kuid selline sotsiaalne vorm on tegelikult samuti seotud animaalsusega. Seks on üsna ürgne inimfüsioloogia avaldumisvorm. Kõik mehed soovivad endale ilusat naist ja kõik naised soovivad endale nägusat meest. Inimese „sisemine ilu“ jääb vähemalt tutvuse alguses paljudel juhtudel tahtmatuks või lihtsalt teisejärguliseks. Kas selline asi on ikkagi mõistlik? See on ju omane loomadele, mitte ei peaks olema omane haritud ja intellektuaalsetele olenditele. Seksuaalsus on väga vajalik inimese sigimisvõime avaldumise korral, kuid sellega kaasnev käitumine on selgelt loomaliku tendentsiga. Religioonis on selle kohta tavaks öelda, et „eelistatakse liha vaimule“. Inimeste iha kauni välimuse järele annab tegelikult mõista inimese materiaalsest olemusest. Ilusa ja tugeva kehaehitusega mees omab naise silmis ( vähemalt alateadlikult ) väga hea genotüübiga isendit, kellel on head geenid, mida siis edasi pärandada järgmistele generatsioonidele. Suurepärane genofond võib tähendada ka isendi head elukvaliteeti. Seksuaalsus on seotud isendi sigimisega. See on nagu „külgetõmbe mõõt“, mis on samuti päritud loomariigist. Näiteks koolis on ilusa tüdruku ümber alati palju poisse. Seda veel eriti, kui tegemist on piltilusa inimesega. Kuid miks inetu välimusega tüdruk ei saa peaaegu mitte kunagi olla sama populaarne kui näiteks väga ilus tüdruk, hoolimata sellest, et ta võib osutuda niisamuti targaks ja andekaks? Inimgrupp kui loomakari Inimestel esinevad väga sageli loomalikke kalduvusi, mis aga ei avaldu ainult üksikinimese tasandil, vaid ka inimestest koosnevatel gruppidel. Kogu loomariigis kehtib üks väga iseäralik seaduspärasus, mida tuntakse loodusliku valikuna. Selle all mõistetakse sellist eluslooduses valitsevat seaduspärasust, mille korral tugevamad isendid kohastuvad keskkonnaga paremini ja jäävad elama, kuid samas nõrgematel isenditel on suurem tõenäosus hukkuda. Enamus juhtudest nõrgemad isendid looduses surevadki. Kuid sellist loomariigi omast avaldumisvormi esineb tegelikult ka inimühiskonna tegevuses, sest leidub loomariigile omaseid iseloomujooni. Näiteks andekam ( s.t. intelligentsem ) inimene saavutab enamasti rohkem materiaalset edu ( näiteks rikastumise tõenäosuse protsent on suurem ), kui need inimesed, kellel on vähem andeid ja oskusi. Selgelt on näha seda, et inimühiskond soosib rohkem intelligentsemat inimest nii nagu loodus soosib tugevamat isendit. Sellise inimese elukvaliteet on enamasti heal tasemel. See tähendab, et materiaalseid ( ja paljudel kordadel ka sotsiaalseid ) probleeme esineb enamasti palju vähem. Näiteks popstaari elu on peaaegu alati rikkalikum ja kirevam, kui näiteks koristaja ametit pidaval inimesel. Madalama intelligentsuse kvoodiga inimesed aga enamasti ei saavuta oma elus suurt midagi ja nende elukvaliteet on ka enamasti kesisem nendest inimestest, kes omavad suuri vaimseid võimeid ja oskusi. Kuid peab märkima ka seda, et need asjaolud võivad suuresti sõltuda ka antud ühiskonna üldistest vajadustest ja võimalustest. Sellegipoolest on seos loomariigis ja inimühiskonnas esineva vahel siiski selgelt olemas. Looduses jääb tugevam isend enamasti ellu, nõrgem aga mitte. Inimühiskonnas on kujunenud välja üsna sarnane olukord, kus intelligentsem inimene elab paremat elu kui vähem andekam inimene. See võib küll erinevates ühiskondades olla spetsiifiliselt erinev, kuid seda näitab selgelt üldine ühiskonna funktsioneerimine. Tegelikult ei ole see aga õiglane, sest õigus elule on kõigil inimestel ( hoolimata inimeste intelligentsuse tasemetest ), milles peaks arvestama ka inimeste elukvaliteeti. Ei ole tegelikult õiglane, et inimese elukvaliteedi määrab ära inimese „arukus“, mis tuleneb enamasti inimese kaasasündinud geenidest ( 77
nagu näiteks musikaalsus ). Psühholoogias ei ole tegelikult veel päris selge, et kas inimese andekus ja geniaalsus tulevad inimese geenidest, ühiskonna mõjuvatest teguritest või hoopiski nende kahe erineva teguri kombinatsioonidest. Looduses määrab isendi toimetuleku tema genofond, kuid inimühiskonnas ei tohiks enam niimoodi olla, kui me soovime ennast pidada sotsiaalseteks ja humanitaarseteks eluvormideks. Paljude inimeste reaalne elu Maal on aga paraku kohati üsna mõistuse vastane ja animaalne. Inimühiskonna üheks suurimaks loomaliku tendentsi avaldumisvormiks ongi loodusliku valiku teisenemine materialistliku ühiskonna näol. Fakt on see, et inimene on poolenisti loomaliku päritoluga. Kuid selline päritolu tähendab ka seda, et loomadele omased bioloogilised ja psühholoogilised iseloomujooned on mõnevõrra kandunud üle ka inimkultuuri nähtavatesse osadesse ja inimühiskonda tervikuna, mitte ei avaldu ainult individuaalsel tasandil. Inimene on üsna sageli materialistliku ja loomaliku kalduvusega olend, mis väljendub ka inimühiskonna üldises olemuses ja käitumises. Mõned sotsioloogid on väitnud, et inimühiskond on inimese nägu ja inimene on omakorda ühiskonna nägu ( sarnaselt nii nagu laps on perekonna peegel ). Inimeste mõtlemisviis avaldub andmise ja vastuandmise protsessis. Väga vähe on sellist andmist, mille korral ei oodata vastutasu. Paljude inimeste ühiskondlik tegevus seisneb kasumiahnuses ja saamahimus. Vahel ollakse valmis selle nimel isegi tapma või teistele inimestele kannatusi valmistama. Inimeste materialistlikkus esineb mõtlemisviisis ( näiteks „tasuta lõunaid ei ole olemas“ ), mis väljendub lõpuks psühhosotsiaalses käitumises. Seda on selgesti näha isegi arstiabi andmises. Näiteks paljud arstiabi teenused on niivõrd kulukad, et vähema sissetulekuga inimesed ei saagi neid endale reaalselt lubada. Kui raha ( s.t. vahetuskaupa ) ei ole arstiabi teenuse eest võimalik tasuda, siis inimene ei olegi võimeline vajadusel meditsiinilist abi saama. Kuid materialistlik mõtlemisviis on inimestel veelgi kaugemale läinud. Näiteks sageli nõutakse arstiabi saamise korral ka visiiditasu, et inimene saaks üldse arstikabineti külastada. See ei pruugi olla vastuolus kehtiva seadusandlusega, kuid sellest hoolimata on see selgelt ebahummaanne ja väga materialistlik lähenemine. Reaalses elus ei ole inimene enamasti nii vaimne intellektuaal nagu seda näidatakse filmides või luule värssides. Seda näitab selgelt ühiskonna üldine olemus ja struktuur. Tasu ja vastutasu mõtlemisviis ja sellega kaasnev füüsiline tegutsemisvorm on kinnistunud kogu inimühiskonnas. Inimestest koosnev ühiskond on väga probleemne, mille juured seisnevad materialistlikus mõtlemisviisis ja animaalsuses. Tänapäeva maailmaühiskonnas domineerib ärindus, mille juures on kõige hukatuslikum see, et selle näivat hummaanset eesmärki peetakse normaalseks. Äritegevus on ju igapäevane nähtus ja kõik inimesed on selle kõrval harjunud elama. Inimeste subjektiivse arvamuse kohaselt on neil olemas kindlad vaimsed väärtused ja põhimõtted ( mida nad enda arvates ka järgivad ), kuid objektiivselt see enamasti nii tegelikult ei ole. See kõik on illusioon. Inimühiskonnal on väga sügavad psühhosotsiaalsed probleemid, mis kõik pole kaugeltki nähtav avalikult kättesaadavatest infokanalitest. Mõeldakse ühtviisi, kuid käitutakse reaalselt teisiti. Vaimsed põhimõtted ja väärtused, mis on esitatud näiteks kristlikus usundisüsteemis, on inimühiskonnas hääbunud järjekindlalt juba viimastel sajanditel. Kindel võib olla selles, et mida kaugemale inimesed eemalduvad vaimsetest põhimõtetest ( mis on kirjas näiteks Piibli evangeeliumites ), seda suurem vapustus ootab inimkonda ees tulevikus, mil nad näevad elu mujal Universumis. Kristlik religioon väidab meile seda, et taevasesse paradiisi pääsevad ainult head inimesed ja halvad inimesed satuvad pärast surma sellisesse kohta, mida me nimetame põrguks. Kui aga kujutaksime ette sellist olukorda, et paradiisi pääsemiseks peab inimene maksma palju raha nii nagu peab poes toidu eest maksma, kui inimene süüa soovib. Paljudele inimestele näib selline olukord täiesti absurdsena, sest inimese edasine käekäik pärast tema surma peab ju sõltuma ainult tema enda südametunnistusest, mitte aga materiaalsetest panustest. Kuid eeltoodud olukord on üheks parimaks näiteks ( s.t. analoogiaks ) inimeste ülimateriaalsest maailmast, egoismist ja sagenevast omakasust. Just selline analoogiline näide näitab väga ilmekalt ja üsna selgelt inimeste tõelisest materiaalsest loomusest. See tähendab ka seda, et nii missugune on inimene oma loomusega, nõnda on ka kogu inimühiskond. Inimühiskonnas esinevad sellised sotsiaalsed nähtused, mille korral tegutsevad suured inimgrupid. Nendeks on näiteks rahvaülestõusud, kontserdid, turniirid, paraadid jne. Kui aga suurel 78
Page 1 and 2:
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek
Page 3 and 4:
„Inimese enda olemasolu on suurim
Page 5 and 6:
Maailmataju esmasteks koostisosadek
Page 7 and 8:
Ei ole õige väita, et „Maailmat
Page 9 and 10:
lainelised omadused. See tähendab
Page 11 and 12:
seisundiga, mida kogetakse surmalä
Page 13 and 14:
pärast indiviidi surma. Inimese el
Page 15 and 16:
kommunikeerumine ja väljade konfig
Page 17 and 18:
Joonis 11 Inimese kehast väljumise
Page 19 and 20:
Joonis 13 Ajamasina tehnoloogiaga o
Page 21 and 22:
s.t. tunnistajad ) on aegade jooksu
Page 23 and 24:
kontakteeruda maaväliste tsivilisa
Page 25 and 26:
http://media.photobucket.com/image/
Page 27 and 28:
Joonis 19 Selleks, et inimene oleks
Page 29 and 30:
Selline üliteadvus ehk õndsuse v
Page 31 and 32:
3. trükk: http://www.joomag.com/en
Page 33 and 34:
Ajas rändamise teooria sissejuhata
Page 35 and 36:
Üleval pool olev skeem-joonis sisa
Page 37 and 38:
mõjutada aegruumi omadusi. Albert
Page 39 and 40:
aega ja ruumi enam ei eksisteeri. A
Page 41 and 42:
Resümee Käesolevas töös on esit
Page 43 and 44:
Sissejuhatus Klassikaline mehaanika
Page 45 and 46:
1 Ajas rändamise füüsikateooria
Page 47 and 48:
neljas mõõde ongi ajaga seotud ju
Page 49 and 50:
maailmast, sest selline aja ja ruum
Page 51 and 52:
samas asukohas ruumis ( ning seega
Page 53 and 54:
Seega võib kehade m ja M ning tava
Page 55 and 56:
Joonis 7 Keha m liikus K suhtes tag
Page 57 and 58:
Joonis 8 Keha m on K suhtes haihtun
Page 59 and 60:
Joonis 9 Keha m on liikunud ajas ta
Page 61 and 62:
üksteisest lahutamatult seotud, si
Page 63 and 64:
1.1.7 Universumi paisumine ja selle
Page 65 and 66:
üksteisest kera paisumisel. Peab m
Page 67 and 68:
Joonis 14 Kera paisumisel kehade m
Page 69 and 70:
Joonis 15 Kera paisub ajas pidevalt
Page 71 and 72:
Joonis 16 Erinevatel ajahetkedel on
Page 73 and 74:
= = = Praegusajal antakse Hubble´i
Page 75 and 76:
saame Universumi tiheduse jaoks jä
Page 77 and 78:
= ( = ( Nendes valemites on galakti
Page 79 and 80:
dV = dl 0 dR 0 dl φ = r 2 dr sinθ
Page 81 and 82:
sekund. See tähendab seda, et kogu
Page 83 and 84:
mõjutab aja kulgemist ja Eukleidil
Page 85 and 86:
ka Universumi paisumiskiirusel ( eh
Page 87 and 88:
( + ( ( ´ + ( ´ = ( + ´ siis saa
Page 89 and 90:
milles = Saadud ruutjuure avaldis o
Page 91 and 92:
ja seega saame aja dilatatsiooniks
Page 93 and 94:
= 2. Kera paisub juba varem eksiste
Page 95 and 96:
Universumi paisumist ) ehk galaktik
Page 97 and 98:
Joonis 18 Universum ei paisu ruumis
Page 99 and 100:
vana Universum paistab Universumi s
Page 101 and 102:
väärtus oli lõpmatult suur. See
Page 103 and 104:
samuti mateeria eksisteerimise lakk
Page 105 and 106:
Teleportatsiooni mõistmiseks on va
Page 107 and 108:
Kuid aja ja ruumi teisenemised on s
Page 109 and 110:
kosmoselaeval Y on möödunud 33 aa
Page 111 and 112:
võimalik sooritada ). Ka sellisel
Page 113 and 114:
2. Eespool välja öeldud seaduspä
Page 115 and 116:
ümbritsev maailm muutub vastavalt
Page 117 and 118:
kummi mass jääb ju lõppkokkuvõt
Page 119 and 120:
See raadius näitab kaugust gravita
Page 121 and 122:
Aegruumi tunneli pikkus Aegruumi au
Page 123 and 124:
Inimese tavakogemusest on teada sed
Page 125 and 126:
2. Vastuolu energia jäävuse seadu
Page 127 and 128:
1.2.2 Erirelatiivsusteooria Erirela
Page 129 and 130:
ses suunas. Kui aga on vastupidises
Page 131 and 132:
= = milles = nimetatakse erirelatii
Page 133 and 134:
ja on võimalik kirja panna ka niim
Page 135 and 136:
kasvust ehk siirdumisest tavaruumis
Page 137 and 138:
= Lorentzi aja ja ruumi teisendusva
Page 139 and 140:
( = = = = ( = ( = = = = Kui aga tee
Page 141 and 142:
asemele võtta valemid vastavalt u
Page 143 and 144:
Kui mcv korral on v = c ja mc 2 = E
Page 145 and 146:
sõltub sellest, milline on keha li
Page 147 and 148:
= kus keha raske mass on m g , Maa
Page 149 and 150:
ehk ümbritsevas ruumis ). Massitih
Page 151 and 152:
= = Gravitatsiooniväli on aegruumi
Page 153 and 154:
= ( + Seda kasutatakse ka tähtede
Page 155 and 156:
= = kus α on Schwarzschildi raadiu
Page 157 and 158:
Näiteks nn. spiinorformalism on te
Page 159 and 160:
mille determinant võrdub = = Valem
Page 161 and 162:
Joonis 34 Sfäärilised koordinaadi
Page 163 and 164:
ehk teistsuguses mõõtsüsteemis (
Page 165 and 166:
Joonis 36 K on tavaruum ja K´ on h
Page 167 and 168:
Inimesed näevad igapäevaselt liik
Page 169 and 170:
mis füüsikaliselt tähendab läht
Page 171 and 172:
uudu väärtusest. Footoni leidmise
Page 173 and 174:
tulevikku kui selle asemel saaks ka
Page 175 and 176:
kinnitust. Ülal välja toodud vale
Page 177 and 178:
= Interferentsi maksimum oleks seeg
Page 179 and 180:
= Viimane seos näitab seda, et kui
Page 181 and 182:
h = 1,054 * 10 -34 J*s = 1,054 * 10
Page 183 and 184:
= Ja see näitabki ainult matemaati
Page 185 and 186:
= c s( = Saadud võrrandid liidame
Page 187 and 188:
( = ja komplekskujul on see avaldis
Page 189 and 190:
vaadeldava osakese olek ja tema eda
Page 191 and 192:
8. Laengu elektrivälja energia ( l
Page 193 and 194:
= + saame lõpuks leida gravitatsio
Page 195 and 196:
= = Analüüsides eelnevaid võrran
Page 197 and 198:
Viimaks saame valemi, mis näitab k
Page 199 and 200:
= + = + Aegruumi kõverust kirjelda
Page 201 and 202:
= = Elektrivälja energia E on seot
Page 203 and 204:
olemas negatiivne laeng ja vastupid
Page 205 and 206:
2. Ühes kuupsentimeetris vases on
Page 207 and 208:
= tekitab ruumis selline elektrilae
Page 209 and 210:
See tähendab seda, et mida tihedam
Page 211 and 212:
Pindala S on = Tekkiv aegruumi lõk
Page 213 and 214:
plaatkondensaatori korral. Kerakuju
Page 215 and 216:
elektrostaatilise laengu kihi alla.
Page 217 and 218:
Joonis 45 Toimub laengu kogumine v
Page 219 and 220:
jäi mulle selgesti meelde. Tal oli
Page 221 and 222:
Ümbruskonnas ringivaatamine osutus
Page 223 and 224:
3 Ajas rändamise teooria edasiaren
Page 225 and 226:
hyperruumi K´ suhtes ruumikoordina
Page 227 and 228:
Joonis 49 K liikumist K´ suhtes te
Page 229 and 230:
Järgmiselt vaatleme süsteemi mõn
Page 231 and 232:
Viimane seos näitab meile juba imp
Page 233 and 234:
Näiteks minevikus asetleidnud sün
Page 235 and 236:
filmist ühe kaadri välja lõikame
Page 237 and 238:
KASUTATUD KIRJANDUS Ainsaar, Ain. 2
Page 239 and 240:
2 Teadvuse teooria
Page 241 and 242:
1 Teadvuse neurofüüsika Teadvuse
Page 243 and 244:
perspektiiviga kujutiste korral, mi
Page 245 and 246:
tegelikult inimene ise ehk maailma
Page 247 and 248:
privitiivsema ) ehk lihtsama teadvu
Page 249 and 250:
primaarse nägemiskeskuse ja vormit
Page 251 and 252:
laenglevate neuronite vahel eksiste
Page 253 and 254:
et kõige rohkem ajurakke on aju li
Page 255 and 256:
uumis omavahelisse konfiguratsiooni
Page 257 and 258:
Seega x ja y võistlevad omavahel,
Page 259 and 260:
Assotsiatiivsed areaalid ei käsitl
Page 261 and 262:
kesknärvisüsteemi. Kuid teine osa
Page 263 and 264:
ajupiirkondade vahel, mitte ainult
Page 265 and 266:
Ajus olevates piirkondades eksistee
Page 267 and 268:
( 14 - 30 Hz ). Inimese uinumise aj
Page 269 and 270:
„sissejuhatav“ või „ettevalm
Page 271 and 272:
ainus erinevus seisneb selles, et
Page 273 and 274:
ajukoores ära noradrenaliin, siis
Page 275 and 276:
või lausa narkootilistest ainetest
Page 277 and 278:
teks kogemusteks. Sellisel nähtuse
Page 279 and 280:
2.5 Inimese ärkvel olek Ka ärkvel
Page 281 and 282:
Aju loob ka selliseid virtuaalreaal
Page 283 and 284:
KASUTATUD KIRJANDUS Allik, Jüri; K
Page 285 and 286:
SISUKORD 1 SISSEJUHATUSEKS ........
Page 287 and 288:
2 Unisoofia „teadus“ 2.1 Unisoo
Page 289 and 290:
võimeline endale looma kinesteetil
Page 291 and 292:
muutustega. Uinumise ajal ärritaja
Page 293 and 294:
sõna elu korral: õlu : õlu : õl
Page 295 and 296:
ka kogu elu arengu lõppfaasiks Uni
Page 297 and 298:
see päriskosmosereisidest saadava
Page 299 and 300:
Joonis 1 Universumi mastaabid - ala
Page 301 and 302:
Kõikjal Universumis loovad imepisi
Page 303 and 304:
Joonis 5 Maa ja Kuu ning Pluuto ja
Page 305 and 306:
selle temperatuur langes. Universum
Page 307 and 308:
tuleviku vormis. Kui aga rännata a
Page 309 and 310:
Iga inimese maailma nägemise muuda
Page 311 and 312:
ärkvel olleski. Kui aga inimene te
Page 313 and 314:
Universumi eksisteerimise põhivorm
Page 315 and 316:
Inimese unenäos toimuvad sündmuse
Page 317 and 318:
sealpoolsusel. Unenäomaailmas peab
Page 319 and 320:
väga madala tasemega. Kuid tingimu
Page 321 and 322:
kes sooritavad õhus oma imelisi sa
Page 323 and 324:
vastu, mille suursugususest pole ta
Page 325 and 326:
suureneb ka risk depressiooni tekki
Page 327 and 328:
on pärit olematusest ), sest nüü
Page 329 and 330:
õnnelikuks. Elamused seda ka võim
Page 331 and 332:
SLK-dega kuidagi seotud. Moody liig
Page 333 and 334:
depressiooni, kuid pooled pidasid
Page 335 and 336:
Joonis 8 Esimesel fotol on kujutatu
Page 337 and 338:
Sellise valgusolendi juures esineb
Page 339 and 340:
kaasneb ka teadvuse muutumine. Tele
Page 341 and 342:
58
Page 343 and 344:
SISUKORD 1 Holograafia ............
Page 345 and 346:
2 Fotograafiline Universum Ilma nä
Page 347 and 348:
infrapunakiirgusel ei ole meie mõi
Page 349 and 350:
3 Galaktikad Universumis moodustava
Page 351 and 352:
10
Page 353 and 354:
12
Page 355 and 356:
14
Page 357 and 358:
16
Page 359 and 360:
18
Page 361 and 362:
20
Page 363 and 364:
22
Page 365 and 366:
24
Page 367 and 368:
26
Page 369 and 370:
28
Page 371 and 372:
30
Page 373 and 374:
32
Page 375 and 376:
4 Taevased udukogud Kosmos ei ole t
Page 377 and 378:
36
Page 379 and 380:
38
Page 381 and 382:
40
Page 383 and 384:
42
Page 385 and 386:
44
Page 387 and 388:
46
Page 389 and 390:
48
Page 391 and 392:
50
Page 393 and 394:
52
Page 395 and 396:
54
Page 397 and 398:
56
Page 399 and 400:
58
Page 401 and 402:
60
Page 403 and 404:
62
Page 405 and 406:
64
Page 407 and 408:
5 Universumi tähed Tähed on energ
Page 409 and 410:
68
Page 411 and 412:
70
Page 413 and 414:
72
Page 415 and 416:
74
Page 417 and 418:
76
Page 419 and 420:
78
Page 421 and 422:
80
Page 423 and 424:
82
Page 425 and 426:
84
Page 427 and 428:
86
Page 429 and 430:
88
Page 431 and 432:
90
Page 433 and 434:
92
Page 435 and 436:
7 Planeedid Vanaaja astronoomid tä
Page 437 and 438:
96
Page 439 and 440:
98
Page 441 and 442:
100
Page 443 and 444:
102
Page 445 and 446:
104
Page 447 and 448:
106
Page 449 and 450:
108
Page 451 and 452:
110
Page 453 and 454:
112
Page 455 and 456:
114
Page 457 and 458:
116
Page 459 and 460:
118
Page 461 and 462:
120
Page 463 and 464:
122
Page 465 and 466:
124
Page 467 and 468:
126
Page 469 and 470:
128
Page 471 and 472:
130
Page 473 and 474:
SISUKORD 1 RELIGIOONI TEGELIK REAAL
Page 475 and 476:
1 Religiooni tegelik reaalsus 1.1 R
Page 477 and 478:
tuleb tema arvates inimese seesmise
Page 479 and 480:
teadlase Joseph Campbelli arvates k
Page 481 and 482:
militaar-aristokraatlik, nagu näib
Page 483 and 484:
need joonised on omavahel seotud. N
Page 485 and 486:
saatusliku autosõiduni. Doktor Sim
Page 487 and 488:
geneetilisi eksperimente, suguühet
Page 489 and 490:
olemusest ja plaanidest inimkonnaga
Page 491 and 492:
jutustus sellest, mida nad on läbi
Page 493 and 494:
talle ütleva humonoidi sõnu: „N
Page 495 and 496:
inimeste loodud teaduse ning kultuu
Page 497 and 498: Järgnevalt on lühidalt esitatud s
Page 499 and 500: probleemid, mis ajajooksul aina tõ
Page 501 and 502: inimesed olema kuidagi agressiivsed
Page 503 and 504: nimetate rahvusteks ja riikideks, k
Page 505 and 506: nooremal liigil on genofond värske
Page 507 and 508: annavad meile väga teistsugusema r
Page 509 and 510: kordama ning vastavalt sellele liig
Page 511 and 512: eksisteerivad otseselt ka inimeste
Page 513 and 514: oleks teda puudutanud. Samal ajal s
Page 515 and 516: üldrelatiivsusteoorias. Aegruumi t
Page 517 and 518: seda, et inimesel on võimalus näh
Page 519 and 520: eksisteerida. Harmoonia ja ühtne v
Page 521 and 522: võimalik neid mõjutada, mis seisn
Page 523 and 524: tervenemisi ja imearstide tegevusi
Page 525 and 526: peale nad kohkusid ja lasid Juanil
Page 527 and 528: tegelikule olemusele. Näiteks „P
Page 529 and 530: lõppu ( Jeesuse teist tulemist ) o
Page 531 and 532: seisneb selles, et inimene ei tee v
Page 533 and 534: üsna sageli andnud mõista, et jus
Page 535 and 536: tulle. Küllap teie tunnete nad är
Page 537 and 538: paranormaalsed nähtused ja ta selg
Page 539 and 540: „Et eristada pseudoteadust teadus
Page 541 and 542: tegelikult ka nende paranähtustega
Page 543 and 544: asuvad Sambias ( Aafrikas ), kus sa
Page 545 and 546: sageli kaasa oma lemmiktegelastele.
Page 547: pakuvad inimestele meeldivaid ja p
Page 551 and 552: VIITED JA KASUTATUD MATERJALID Jär
Page 553 and 554: Teadus(filosoofia) 82
Page 555 and 556: vastuolus kiriku tõekspidamistega.
Page 557 and 558: ja transpordi arendamisele ja seda
Page 559 and 560: dusharudeks. Seda veel enam kui bio
Page 561 and 562: sugune hüpotees peab arvestama ole
Page 563 and 564: mida nn vana ratsionalism ei taha m
Page 565 and 566: teaduse vormidest, millel ei ole f
Page 567 and 568: võimaldavad nad anda üsna kasulik
Page 569 and 570: Kui planeeritakse ette suuri ehitis
Page 571 and 572: 3 Ülitsivilisatsiooniteooria aluse
Page 573 and 574: omadustena, mille tõeväärtust ko
Page 575 and 576: kogemusi ehk SLK-sid. Nad arvavad s
Page 577 and 578: Näiteks Ameerikas Duke´i Ülikool
Page 579 and 580: kolmemõõtmeline ja mitte läbipai
Page 581 and 582: tegevust, arst jätkas tööd elekt
Page 583 and 584: illusioonidest, sest need vastavad
Page 585 and 586: siis kehast väljas ja seda isegi s
Page 587 and 588: objektiivselt analüüsides ja tõl
Page 589 and 590: esine, kuid seda siiski väga harva
Page 591 and 592: dokumenteeritud tõendeid. Siin koh
Page 593 and 594: on valgusolendi „kehast“ palju
Page 595 and 596: lainelised omadused. Valgus kui ele
Page 597 and 598: tekkimist, mis liigub ruumis edasi.
Page 599 and 600:
koordinaatsüsteemi valikust. Need
Page 601 and 602:
Elektrivälja tugevus on võrdne va
Page 603 and 604:
eksisteerida Schwarzschildi pinna s
Page 605 and 606:
selged. Ajus on rütmilised protses
Page 607 and 608:
jäävas ruumalas eksisteerib inime
Page 609 and 610:
impulsse ja seega ajupiirkonnad ele
Page 611 and 612:
närvisüsteemist, siis tekib küsi
Page 613 and 614:
on väga oluline asjaolu, millel on
Page 615 and 616:
Väljad eralduvad enda allikatest h
Page 617 and 618:
tema kõrvadesse oli lastud väikes
Page 619 and 620:
sellele annab nõusoleku patsient i
Page 621 and 622:
kaduma. Kuid enne seda hakkab veri
Page 623 and 624:
Universumi mateeria põhiliseks eks
Page 625 and 626:
ehk aeglenenud lõpmatuseni ja kahe
Page 627 and 628:
6. Inimese elektrilisest närvisüs
Page 629 and 630:
elektromagnetlaines, mis on võimel
Page 631 and 632:
kvantpõimumise. See teeb erinevate
Page 633 and 634:
Telepaatia korral peavad näiteks k
Page 635 and 636:
Palju liigitatakse tsivilisatsioone
Page 637 and 638:
Kuid teised teadlased peavad hoopis
Page 639 and 640:
vahetati nii, kuidas inimesele enda
Page 641 and 642:
tehnoloogiaid on kasutanud inimkond
Page 643 and 644:
Briti Columbia Ülikooli majanduste
Page 645 and 646:
arvatud maa, toit ja peavari.“ El
Page 647 and 648:
füüsilise keha omadustest. Isegi
Page 649 and 650:
olenditel eksisteerib peale mateeri
Page 651 and 652:
KASUTATUD KIRJANDUS Aarma, August.
Page 653 and 654:
Valgusolendid Väga paljud inimesed
Page 655 and 656:
4
Page 657 and 658:
6
Page 659 and 660:
8
Page 661 and 662:
10
Page 663 and 664:
12
Page 665 and 666:
14
Page 667 and 668:
SISUKORD 1 MULTIVERSUM ............
Page 669 and 670:
Inimesed on elusorganismid, kelle
Page 671 and 672:
inimkõne. Kuna inimese aju ei ole
Page 673 and 674:
neuronite seoste põhiolemus - näi
Page 675 and 676:
ka seoses samaaegselt nende paljude
Page 677 and 678:
Joonis 8 Seosed tekivad ainult olem
Page 679 and 680:
tähenda ainult tehislikke objekte,
Page 681 and 682:
inimesed suhtunud uutesse asjadesse
Page 683 and 684:
Näiteks Lõuna-Aafrikas asuvast Bl
Page 685 and 686:
Joonis 3 Kunst ja kultuur on üks a
Page 687 and 688:
mittegeneetilisel viisil. Sellise a
Page 689 and 690:
asjades avalduvad inimese vaimsed o
Page 691 and 692:
määratleda just kognitiivse prots
show all

Maailmataju 2017

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?