22.01.2017 Views

Maailmataju 2017

Tegemist on uue ja parandatud trükiga.

Tegemist on uue ja parandatud trükiga.

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Viimaks saame valemi, mis näitab kerakujulise aegruumi lõkspinna tekkimist elektrilaengu q poolt:<br />

= =<br />

Massi poolt ja elektrilaengu poolt tekitatav aegruumi lõkspinna valemid on omavahel võrdsed:<br />

= =<br />

Vastavalt Albert Einsteini erirelatiivsusteoorias avaldatud seosele E = mc 2 on energia ja mass<br />

ekvivalentsed suurused. See tähendab nüüd seda, et kui mass kõverdab aegruumi, siis peab seda<br />

tegema ka energia. Kuna väljad ( näiteks elektriväljad, magnetväljad jne ) omavad energiat ( need<br />

on energiaväljad ) nagu me eelnevalt nägime, siis seega elektromagnetväli ( antud juhul elektriväli )<br />

on võimeline aegruumi struktuuri mõjutama. Kuid siin peab arvestama seda, et kui keha massi mõju<br />

aegruumi meetrikale on pöördvõrdeline raadiusega ehk kaugusega massist, siis keha elektrilaengu<br />

korral on see aga pöördvõrdeline kauguse ruuduga laengust.<br />

Reissner-Nordströmi meetrika<br />

Schwarzschildi meetrilisest võrrandist saadakse järgmine võrrand, kui sooritatakse veel<br />

mõningaid tensorarvutuste ülesandeid:<br />

= +<br />

+<br />

( +<br />

kus R on Schwarzschildi raadius ja elektrilaeng q on seotud β-ga järgmiselt<br />

kus omakorda konstandi ϰ väärtus on<br />

=<br />

= = =<br />

Ühikuks on siin SI. Ja lõpuks saame välja kirjutada nüüd selle esimese võrrandi nõnda:<br />

= +<br />

+<br />

( +<br />

Sellist välja ( joonelemendi ruutu ) nimetatakse Nordströmi väljaks. Siin on näha seda, et peale<br />

158

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!