Maailmataju 2017

eksisteerida Schwarzschildi pinna sees, vaid on sellest väljapool nii nagu tähtede ja planeetide
korral. Schwarzschildi pind on täiesti kerakujuline ja see ei pöörle. See võib ainult tiirelda mõne
teise taevakeha ümber.
Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria järgi on gravitatsioonitsentris eksisteeriv Schwarzschildi
pind ( ehk „aegruumi auk“ ) alati täiesti kera kujuline. Ajas rändamiseks peab füüsilise keha pinnal
tekkima laengute polarisatsioon ja see tähendab „aegruumi augu“ ajutist tekkimist elektrivälja
energiatiheduse gradiendi poolt. Elektriväljas on olulised just ekvipotentsiaalpinnad tekitamaks
aegruumi auku. See tähendab seda, et aegruumi auk tekib mööda välja ekvipotentsiaalpinda (
aegruumi augu kuju sõltub välja ekvipotentsiaalpinna kujust ) ja seetõttu ei pea aegruumi auk olema
täiesti kerakujuline nagu gravitatsiooni korral, vaid sellest väga erinev. Näiteks inimese kujuga.
Aegruumi lõkspind ja inimese närvisüsteem: sissejuhatus
Ajas rändamise teooria järgi tekib elektrilaengute polarisatsiooni korral erimärgiliste laengute
vahelise ruumala lähedusse aegruumi lõkspind. See tähendab seda, et inimene rändab ajas parajasti
siis, kui selle sama inimese kogu keha pinnalaotus on laengute poolt polariseeritud nii, et inimese
keha pinna peal ja otse selle all eksisteerivad vastasmärgilised laengud. Kui aga mingisugune keha
pinna pealne osa jääb siiski laengute polarisatsioonist katmata, siis inimene ajas ei rända.
Elektrilaengute polarisatsiooni esineb inimesel ka närvisüsteemis ja seda kogu ulatuses. Näiteks
esineb seda kõikides närvides ja aju neuronipopulatsioonides. Närviraku ehk neuroni
rakumembraan on elektrilaengute poolt polariseeritud, mis tähendab seda, et rakumembraani
sisepinnal on võrreldes selle välispinnaga negatiivsete laengute ülekaal ja nende pindade vahel
esineb elektriliste potentsiaalide vahe ehk elektriline pinge. Mööda neuroni aksonit liigub
tegevuspotentsiaal rakumembraani depolarisatsioonina. Depolarisatsioon kestab lühikest aega.
Tegevuspotentsiaali tekkimist ja kadumist põhjustab rakumembraanis olevates ioonkanalites
laengute ( s.t. ioonide ) liikumine. Ajus on umbes 86 miljardit neuronit ja nende vahelised
ühendusteed kokku ulatuvad 165 tuhande kilomeetrini. Närviimpulsid levivad samuti üle kogu
närvisüsteemi. Repolariseerumis- ja depolariseerumisfaasid kokku moodustavad närviimpulsi ehk
aktsioonipotentsiaali, mis tekib alati maksimaalse amplituudiga kõik-või-mitte-midagi-seaduse
järgi. Kui tekib elektriline pinge, siis naabruses olev aksonipiirkond depolariseerub. Närviimpulss
levib niimoodi mööda aksonit, mis on ümbritsetud müeliinkestaga. Aktsioonipotentsiaal levib selles
ühest Ranvier´ soonisest teise. Närviimpulsside levimiskiirused võivad vahel olla isegi rohkem kui
100 m/s. Aksonites, mille läbimõõdud ulatuvad umbes 20 mikromeetrini, esinevad kõige suuremad
närviimpulside liikumiskiirused. Kuid näiteks müeliinkestata haistmisnärvi aksonites läbimõõduga
umbes 0,2 mikromeetrit on liikumiskiirus ainult 0,1 – 0,2 m/s. Närviimpulsi amplituud on enamasti
120 – 140 mV ja impulsi kestus on umbes 1 ms.
Joonis 4 Niimoodi levib närviimpulss mööda närvikiudu. Sellega kaasneb ajuaktiivsus ehk
tuhandete neuronite laenglemine.
132