Maailmataju 2017
22.01.2017 • Views
Share Embed Flag

Maailmataju 2017

Tegemist on uue ja parandatud trükiga.

Tegemist on uue ja parandatud trükiga.

SHOW MORE
SHOW LESS
ePAPER READ
DOWNLOAD ePAPER
maailmataju

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

START NOW

sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjudega.<br />

Hans J. Eysenck eristab kahte loovuse mõistet. Loovust käsitleb Eysenck iseloomujoonena ja ka<br />

saavutusena. Tema arvates on mingil määral kõikidel inimestel olemas selline iseloomujoon, mida<br />

ta nimetab originaalsuseks. Potentsiaalseid loovaid inimesi on tegelikult üsna palju, kuid vähe on<br />

neid inimesi, kes reaalselt ka uusi asju välja mõtlevad. Sellest järeldab Eysenck seda, et loovus kui<br />

saavutus on paljude tegurite korrutis. Vastavad tegurid on isiksuseomadused, kognitiivsed tegurid ja<br />

keskkonnategurid.<br />

Kognitiivsete tegurite korral on oluline teadmiste saamine. Niisamuti ka inimesele õpetavatel<br />

teadmistel või oskustel. Inimene õpib enamasti meistrite juhendamise all. Hariduslikud tegurid<br />

käsitletakse keskkonnategurite alla eraldi rühmana.<br />

Loovus on peale isiku tegevuse tulemuse ka sotsiaalse süsteemi otsus isiku tegevuse tulemuse<br />

kohta. Sellest lähtub oma loovuskäsitluses just Mihaly Csikszentmihaly. Inimese loovus ilmneb siis,<br />

kui tegevuse protsess on süsteemne. Loovus toimib üksikisiku, välja ning valdkonna kaudu.<br />

Üksikisik kasutab loomisel informatsiooni. Kuid kasutatav info võib olla olemas juba enne<br />

kasutatava sündi. Informatsioon esineb kultuurisümbolite süsteemis ja antud valdkonna<br />

märgisüsteemis. Inimese loovus avaldub siis, kui tal on võimalus vastava valdkonna juurde ligi<br />

pääseda. Näiteks vastava valdkonna kättesaamine on oluline just õppimisel. Näiteks õppimise<br />

võimalused, õpetamise tase ja meetodid, raamatute, arvutivõrgu, muuseumide, kultuurisündmuste ja<br />

muude ligipääsetavus. Kuid teadmiste ja informatsiooni saamine mingi vastava valdkonna jaoks<br />

võib olla ka piiratud. Näiteks kui mingi vastava valdkonna teabe esineb ainult vähestes allikates.<br />

See aga ei võimalda tekitada uusi teadmisi ja piirab tingimusi, mille korral inimesel avalduks<br />

loovad võimed. Välja all mõeldakse mingi teatud välja üksikeksperte või sotsiaalset organisatsiooni.<br />

Nemad anaüüsivad loovaid tulemusi, kuid seda siis vastavate kriteeriumite alusel. Nemad<br />

anaüüsivad ja kontrollivad inimeste poolt välja toodud uusi ideid. Neid nimetatakse ekspertideks.<br />

Neil on võimalus mõjutada vastava välja ehitust. Näiteks kunstis mõjutavad nad kunstikriitikuid.<br />

Eksperdid on isikud. Välja poolt kontrollitud mingi idee jõudmiseks laiale ''publikule'' kulub selleks<br />

aastaid. Näiteks uued ideed tulevad nähtavale teatmeteostes. Kuid väli peab olema ka valmis<br />

uudseid ideid vastu võtma. See aga sõltub kolmest peamisest asjaolust. Näiteks välja reeglid peavad<br />

aktsepteerima uuendusi, ühiskonna huvist ja peab olema vastava valdkonna reeglite ja teiste<br />

institutsioonide suhtes iseseisev. Inimese loovuse avaldumist toetab valdkondade spetsialistide<br />

koolitamine ja omakorda spetsialistide enesetäiendamine. Ühiskonnas esinev loovus ja selle<br />

esinemissagedus sõltub peamiselt ühiskonna jõukusest. Näiteks jõukas ühiskond võimaldab<br />

potentsiaalsele loovale inimesele selliseid asju, mida vähem jõukas ühiskond tagada ei suuda.<br />

Näiteks laiema spetsialiseerumise, teabe ligipääsetavuse, erinevaid teadusliku eksperimenteerimise<br />

võimalusi, töövahendite parema kvaliteedi ja kõgema töötasu eest. Jõukal ühiskonnal on suur mõju<br />

inimese loovusele ja seda veel läbi mitme põlvkonna. Näiteks rikas ühiskond võimaldab endale luua<br />

koole, ülikoole, erinevaid teadus- ja kultuuriasutusi jne jne.<br />

Antud juhul käsitletakse valdkonda informatsioonina, mis on erinevate ekspertide poolt<br />

anaüüsitud. Nad selekteerivad ja tunnustavad teatud informatsioone. Antud valdkond lihtsalt säilitab<br />

informatsiooni, mis on kättesaadav ka tulevastele põlvkondadele. Vastava valdkonna ligipääsetavus<br />

mõjutab uudsete ideede aktsepteerimist ja kasutamist. Mõjutada võib saada ka vastava valdkonna<br />

prioriteetsus ja autonoomsus kultuuriruumis. Üksikisik võib olla igas vanuses inimene. Inimene<br />

võib teha mingis valdkonnas uuendusi, kui ta on vastava ala info omandanud. Uued ideed esinevad<br />

inimese teisiti mõtlemisel ja tegevusel. Kuid uusi ideid analüüsivad ja kontrollivad välja liikmed<br />

ehk eksperdid, kes siis piisavalt hea uuenduse ka vastava valdkonnaga kokku liidab. Kui inimene ei<br />

saa ligi teatud infole, siis on tal piiratud mingi uuenduse loomine. Kuid uuenduste loomine sõltub<br />

kolmest peamisest asjaolust: inimese isiksuse omadustest, majanduslikest ja sotsiaalsetest teguritest.<br />

Näiteks hea majandusliku ja sotsiaalse taustaga inimesel on suur võimalus saada head haridust,<br />

omandada erinevate valdkondade informatsioone. Kuid nende kolme teguri hulka kuulub ka veel<br />

neljas tegur – inimese sotsiaalsed sidemed teiste inimestega. Seda siis isiklikul tasandil või<br />

tööalaselt. See võimaldab uute ideede väärtustamist antud välja ekspertide poolt.<br />

Loov mõtlemine esineb loomisfaasis olevas kognitiivses protsessis. Loovat mõtlemist on püütud<br />

25

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!