22.01.2017 Views

Maailmataju 2017

Tegemist on uue ja parandatud trükiga.

Tegemist on uue ja parandatud trükiga.

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

pärast indiviidi surma. Inimese elu jätkub pärast surma maavälises ülitsivilisatsioonis.<br />

Selline informatsioon on näiteks Piiblis varjatud kujul olemas. Näiteks Piiblis kirjeldatakse<br />

Jumalat kolmes isikus – ehk eksisteerib Jumala kolmainsus. Nendeks on siis Püha Isa, Püha<br />

Poeg ja Püha Vaim – Jumal on olemas nagu kolmes isikus korraga. Kuid selline informatsioon<br />

kätkeb endas varjatud mõtet. See peegeldab väga hästi tulnukate tegevust inimkonnas. Püha<br />

Isa etendab tegelikult maavälist tsivilisatsiooni, Püha Poeg aga inimkonda ( nagu nemad ise<br />

ütlevad: „Me oleme nende lapsed“ ) ja Püha Vaim olekski siis ülitsivilisatsioon ( „vaimude<br />

riik“ ). Püha Poja all võib peituda ka tulnukate ja inimeste vahelist aretatud hübriid rassi. Püha<br />

Vaimu all mõeldakse siin sellist maavälist tsivilisatsiooni, mida kirjeldabki antud töös olev<br />

ülitsivilisatsiooniteooria - tsivilisatsioon, mis on ka inimkond ( alles pärast surma ) või<br />

tulnukate ja inimeste vahelise rassi eksistens elektromagnetväljana. Ainuüksi sellest piisab, et<br />

arusaada religiooni tagamaadest, mida religioon ise otseselt ei avalikusta. Selles kohas on<br />

otseselt näha tulnukate tegevuse motiive inimsoo ekspluariteerimise osas. Tulnukad lõid<br />

inimkonna selleks, et nemad meiega geneetiliselt ristudes rikastada oma enese genofondi,<br />

kuid lõppeesmärgiks on siiski luua ( toota ) ülitsivilisatsioon ( amorphuslikke eluvorme )<br />

uuest tulnukate ja inimeste vahelisest rassist. Nagu näha, on kristlaste pühakirjas Piiblis kõik<br />

see varjatult või teisel kujul tegelikult olemas.<br />

Sellise religioosse maailmapildi tõestamiseks ei ole praegusel ajal inimkonnal ressursse.<br />

Selleks tulevad metodoloogilised ja tehnoloogilised abiväed ilmselt tulevikus. Teaduse<br />

arenguga muutuvad paratamatult inimeste arusaamad religioonist. Seetõttu on teadlaste<br />

skeptiline hoiak sellise religioosse süsteemi vastu arusaadav. Ilmselt peavad tulnukad ise<br />

Maale tulema, et inimesed mõistaksid religiooni tegelikku reaalsust. Või keegi inimeste seast<br />

peaks leiutama tehnoloogia, mis võimaldab liikuda ajas. Ainult siis on selline religiooni<br />

käsitlus teaduslikult aksepteeritav.<br />

<strong>Maailmataju</strong> religiooniteooria on oma olemuselt teoreetiline religioon ( teoloogia ). Siin<br />

saab tõmmata selgeid paralleele teoreetilise füüsikaga. Näiteks religiooniteooria<br />

uurimisobjektiks on usk ( Jumal ), kuid teoreetilise füüsika uurimisobjektiks on ( füüsikaline )<br />

loodus. Teoreetilise füüsika uurimismeetodiks ei ole enamasti eksperiment, sest siis on<br />

tegemist eksperimentaalfüüsikaga, mis ei ole enam teoreetilise füüsika valdkond ehkki võib<br />

olla sellega tugevalt seotud. Uurimismeetodiks ongi enamasti matemaatika, mis baseerub<br />

väga tugeval loogikal ja ratsionaalsel argumenteeritud mõtlemisel. Täpselt sama on ka<br />

teoreetilise religiooniga, mille uurimismeetodiks on väga tugev loogiline ja ratsionaalne<br />

mõtlemine ning järelduste tegemise oskus. Argumendid peavad olema kooskõlas meie<br />

tunnetusliku maailmaga ja ka üksteise suhtes. Järgima peab loogikat, mitte minema sellega<br />

vastuollu. Ja mis kõige tähtsam – esitatavaid teooriaid peab formuleerima nii, et tulevikus<br />

oleks võimalik neid mingisuguste vahenditega ka tõestada.<br />

Teadus – valdkond tegeleb teaduse olemuse, selle piiride ja rakendatavuse uurimusega.<br />

Teadusel on väga palju erinevaid allharusid alates loodusteadustest kuni sotsiaal- ja<br />

humanitaarteadusteni. Mitte ükski teadlane ei tegele kõikide teadusharudega ühekorraga, vaid<br />

uurimusteemad hõlmavad peamiselt teaduse kitsaid liine. See tähendab seda, et<br />

spetsialiseerumine on teadusele üsna iseloomulik. Enamasti peavad kõik teadlased järgima<br />

teaduslikke meetodeid. Teadust iseloomustab peamiselt objektiivsus, mille korral on kogu<br />

inimese subjektiivsus välja tõrjutud. Teaduslik teooria tähendab mingit loodusnähtust või<br />

protsessi seletavat printsiipide kogumit. Kuid seda seletust peab toetama empiiriline<br />

tõestusmaterjal. Need seletused on enamasti eksperimentaalselt kontrollitud. Teaduslikke<br />

teooriaid ei „tõestata“. Teooria kehtib seni kaua, mil mingi uus tõestatud teooria seda ümber ei<br />

lükka või kui ei leita mingi parem seletav teooria. Teadus on faktide kogum ja teadlased<br />

koguvad fakte ja vaatlusandmeid. Seletused seovad omavahel faktid ja vaatlusandmed.<br />

Esialgseid ja tõestamata seletusi nimetatakse hüpoteesideks. Sageli võimaldavad faktid luua<br />

erinevaid seletavaid hüpoteese. Kui aga hüpoteesi õigsust kontrollitakse eksperimentaalselt,<br />

12

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!