Maailmataju 2017
22.01.2017 • Views
Share Embed Flag

Maailmataju 2017

Tegemist on uue ja parandatud trükiga.

Tegemist on uue ja parandatud trükiga.

SHOW MORE
SHOW LESS
ePAPER READ
DOWNLOAD ePAPER
maailmataju

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

START NOW

mis füüsikaliselt tähendab lähtetuuma raadiuse kaugusel olevat tekkinud elektrilise potentsiaalse<br />

energia väärtust. Tuuma α-lagunemine toimub siis, kui E˂U 0 ja seda tunnelefekti tõttu.<br />

Osakeste tunnelefektis on täiesti selgelt näha seda, et esineb osakeste teleportatsiooni omaduse<br />

üks nähtusi. Kui mikroosake teleportreerub, siis on tal võimalus läbida tõkkeid ( barjääre ) ja seda<br />

me siin ju nägimegi. See tähendab seda, et selline nähtus kvantfüüsikas on võimalik ainult<br />

mikroosakese teleportreerudes aegruumis. Seda me juba käsitlesime pisut ka teleportmehaanika<br />

aluste peatükis.<br />

Kui barjäär on väga õhuke ( hinnanguliselt – umbes osakese lainepikkuse suurusjärgus ), võib<br />

siis osakese laine levida läbi barjääri, jätkudes teisel pool taas siinuslainena, kuid palju väiksema<br />

amplituudiga ( leiutõenäosusega ). Elektromagnetlaine peegeldumisel pinnast aga satuvad osakesed<br />

( footonid ) väga lühikeseks ajaks pinna sisse.<br />

Kuna osake võib teatud tõenäosusega läbida potentsiaalbarjääri, siis seega tuleneb see osakese<br />

laine omadustest või osakese teleportreerumistest aegruumis, mis omakorda põhjustab osakese<br />

lainelist omadust. Seda sellepärast, et absoluutselt igasugune füüsiline keha saab läbida teisi kehasid<br />

ainult aegruumis teleportreerudes ja seda reedabki osakese võime läbida erinevaid potentsiaalbarjääre.<br />

Mõlemad füüsikalised tõlgendusviisid on ühtaegu võimalikud. Kuna mikroosakeste<br />

käitumised võivad olla põhjustatud nende osakeste teleportreerumistest aegruumis, siis järgnevalt<br />

esitame mõned postulaadid, mis kirjeldaksid olukorda ( loogiliselt peaksid paika ), kui<br />

mikroosakesed tõepoolest teleportreeruvad aegruumis:<br />

1. Osake teleportreerub ruumipunktist A ajahetkel t 1 ruumipunkti B ja ajahetke<br />

t 2 , ruumipunktist B ajahetkel t 2 ruumipunkti C ja ajahetke t 3 jne jne. Osake<br />

võib teleportreeruda mistahes ruumipunkti ja mistahes ajahetke ( kuid ajas<br />

ainult edasi ). Osake teleportreerub ajas ja ruumis korraga ning seda pidevalt.<br />

2. Teleportreerumisel ruumis asub osake mistahes ruumipunktis x ainult 0 sekundit. Kuid ühest<br />

ajahetkest teise ajahetke teleportreerumisel ilmneb selge aja vahe. Osakese<br />

teleportreerumine ajas toimub ainult tuleviku suunas ( osake teleportreerub ajas edasi ).<br />

3. Osake teleportreerub ruumipunktist A ajahetkel t 1 ruumipunkti B ja ajahetke t 2 ning<br />

ruumipunktist B ajahetkel t 2 edasi ruumipunkti C ja ajahetke t 3 jne. Osake võib<br />

teleportreeruda mistahes ruumipunkti, kuid ajas ainult edasi. Järelikult oma<br />

teleportreerumistel ajas ja ruumis „eksisteerib“ osake mistahes ruumipunktis ( kuhu ta<br />

teleportreerub ) ja mistahes ajahetkel ( millisesse ajahetke ta teleportreerub ) 0 sekundit ning<br />

osakest ei eksisteeri ka ajahetkede vahepealsel perioodil, mil osake teleportreerub ühest<br />

ajahetkest teise. Samuti ka ruumipunktide vahelises piirkonnas, mil osake teleportreerub<br />

ühest ruumipunktist teise ruumipunkti. Kuna osakest ei eksisteeri üheski aegruumi punktis,<br />

siis seega pole osakest reaalselt ka olemas. Osake ei asu kõikjal aegruumis korraga, nagu<br />

siiani on seda arvatud. Sellest tulenebki osakese füüsikaliste parameetrite ( mass, kiirus,<br />

impulss, energia jne ) määramatused. Küll aga osake teleportreerub teatud aegruumi osas (<br />

näiteks elektron mingisugusel aatomi kindlal orbiidil ) ja selles osas on osake olemas.<br />

4. Osakese asukoha täpsus ruumis sõltub sellest, et kui suures ruumimõõtkavas me osakest<br />

jälgime. Näiteks väga suures ruumimõõtkavas on osakese asukoht ruumis alati täpselt teada.<br />

Kuid samas väga väikeses ruumimastaabis ilmneb juba osakese asukoha määramatus.<br />

Osakese asukoht ruumis ei ole enam nii kindlalt fikseeritud. See tähendab ka seda, et teatud<br />

üliväikeses ruumipiirkonnas osake teleportreerub aegruumis. Näiteks elektroni asukoha<br />

määramatus on vesiniku aatomis nii suur, et see on peaaegu võrdne aatomi enda raadiusega.<br />

Seepärast elektroni ei vaadelda kindlat trajektoori mööda liikuva osakesena, vaid elektroni<br />

kujutatakse ette aatomis tuuma ümber oleva elektronpilvena. Aatomis kaob elektron ühelt<br />

orbiidilt ja ilmub välja siis teises kohas orbiidil. Kuid selline nähtus on ju sisuliselt<br />

130

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!