Maailmataju 2017
22.01.2017 • Views
Share Embed Flag

Maailmataju 2017

Tegemist on uue ja parandatud trükiga.

Tegemist on uue ja parandatud trükiga.

SHOW MORE
SHOW LESS
ePAPER READ
DOWNLOAD ePAPER
maailmataju

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

START NOW

keha liikumise teadvustamises. Inimene ei saa teadvustada keha liikumist, kui ei „mäletataks“<br />

liikuva keha endisi asukohti ruumis, mille järgi keha liikumist üldse ära tunda. See tähendab seda, et<br />

keha liikumise teadvustamiseks võrdleb aju keha uusi asendeid ruumis eelmiste omadega ( ehk<br />

toimub konfiguratsioon ). Selleks on aga vaja mälu olemasolu. Selline asjaolu viitab selgelt sellele,<br />

et teadvuselamus tekib erinevate teadvussisude koostoimel ( ehk konfiguratsioonil ), mis omakorda<br />

loob illusiooni teadvuselamuse sisu ainsusest ( s.t. üksinda eksisteerimisest ). See tähendab seda, et<br />

mingi teadvusisu avaldub paljude teiste teadvussisude konteksti põhjal, mis kõik üksinda<br />

eksisteerides ei oma mingit sisu ega tähendust. Selline konfiguratsioon loob illusiooni mistahes<br />

teadvuselamuse „üksinda“ eksisteerimisest meie teadvuses, kuigi tegelikult see nii ei ole ja ei saagi<br />

olla. Näiteks ka koledaid inimesi on vaja, et teised inimesed saaksid olla ilusad. Kui kõik inimesed<br />

oleksid võrdselt ilusad, siis kaoks ilusa inimese tajumine ( s.t. ei oleks enam siis ilu ). Või võtame<br />

näiteks värvidemaailma. Näiteks me kõik oleme näinud punast värvust, mis on nii mõnelegi<br />

lemmikuks värviks. Selle punase värvuse loob meile aju. Kuid punane värv on olemas just<br />

sellepärast, et esinevad ka teisi värvusi, mis lasevad eristada punasel värvusel teistest värvustest<br />

punasena. See tähendab seda, et punast värvust ( nagu ka teisi värvusi ) ei ole tegelikult olemas.<br />

Näiteks kui ei oleks olemas mitte ühtegi teist värvi peale punase, siis tegelikult poleks ka punane<br />

värv enam punane. Selles peitubki saladus, kuidas aju loob erinevaid värvusi, mida pole tegelikult<br />

olemas. Nii kuidas on punase värvusega, on ka teiste värvustega. Värvilise maailma nägemine on<br />

seotud meie nägemismeelega ja on ammu teada fakt, et erinevaid valguse sagedusi tajub inimene<br />

erinevate värvustena. Sellest järeldubki tõsiasi, et erinevusi erinevate värvuste vahel põhjustavad<br />

väljade erinevad energiad ajus. Selles tegelikult seisnebki kogu teadvuse eksisteerimise<br />

„illusionaarsus“. Teadvuselamusi ei ole tegelikult olemas, mille mõitsmine viibki lõpuks kogu<br />

teadvuse olemuse arusaamiseni. Analoogiliselt tekib näiteks elektrijõud ainult siis, kui omavahel<br />

vastastikku ( ehk konfiguratsiooni ) satuvad kaks elektrilaengut, mis on eri- või samamärgilised.<br />

Jõudu ei eksisteeri eraldi ( ehk üksinda ) oleva laengu korral. Jõud tekib alati kehade vastastikusel<br />

toimel, sest füüsika järgi on jõud ühe keha mõju teisele. Sama on ka magnetväljaga ja selle<br />

jõududega, mille vahelist vastastikmõju on inimesel võimalik ka tunda. Näiteks kui me võtame ühe<br />

magneti kätte, siis me ei taju selle ümber mitte mingisugust jõudu ega muud vastastikmõju. Sellisel<br />

juhul võtaksime magneti kätte nagu mingi tavalise kivimi. Kui aga lähendame selle magneti ühte<br />

poolust teise magneti poolusele, siis tajuksime jõudu, mis tõmbab või tõukab omavahel kahte<br />

magnetit. See on nähtamatu vastastikmõju, mida on võimalik tunda ainult kahe ( või enama )<br />

magneti olemasolu korral. Kummaline on asja juures see, et mingi nähtamatu ja abstraktne<br />

eksisteerimine ( eksistens ) tekitab inimesel füüsilise ja objektiivse tunde.<br />

Konfiguratsiooni olemuse üks parimaid näiteid on seotud inimese temperatuuri ja aja tajumisega.<br />

Näiteks inimese teadvussisus võib esineda kuuma aisting. Kuid kuuma aisting ei oleks kuum, kui ei<br />

oleks kogetud külma aistingut ja vastupidi. See tähendab, et kui inimene ei ole kogenud külma, siis<br />

ei saaks tunnetada ka kuuma. Külmakraadide korral ei tunne inimene külma, vaid soojuse<br />

puudumist. Kuna külmas õhus liiguvad aatomid inimese keha temperatuuris liikuvatest aatomitest<br />

palju aeglasemalt, siis nende omavaheline ebatasakaal põhjustab seda. See tähendab seda, et<br />

inimese kehast väljas olev temperatuur “varastab” inimeselt keha soojust. Inimese ajataju aga<br />

seisneb sündmuste järgnevuse tajumisel. Seega inimene tajub sündmuste omavahelisi enne-pärast<br />

suhteid. See seisneb järgnevas. Psühholoogiliseks momendiks, mille kestus on umbes 50 – 200 ms,<br />

nimetatakse sellist ajaintervalli, mille jooksul ei suuda tajuja erinevaid sündmusi ehk ärritusi<br />

omavahel eristada. Sündmused, mis toimuvad selle momendi ehk ajakvandi jooksul, tajutakse ühe<br />

ja sama sündmusena või erinevate sündmustena, mis toimuvad üheaegselt. Kui mingisugune ärritus<br />

satub üksteisele järgnevatele momentidele, siis tajub inimene sündmusi, mis on ajas erinevad või<br />

mis esinesid erinevatel aegadel. Inimene suudab tajuda nende sündmuste järjekorda.<br />

Neuron tekitab oma laenglemisega ümbritsevasse ruumi elektrivälja, mis omab energiat. Kuid<br />

elektrijõud tekib alati siis kui omavahel vastastikku satuvad sama- või erimärgilised laengud. Jõud<br />

on ühe keha mõju teisele ja seega on jõu mõiste veelgi abstraktsem kui energia mõiste. Jõud tekivad<br />

alati kehade vastastikusel toimel. Ajus olevad neuronid mõjutavad üksteist jõududega just<br />

elektrivälja vahendusel, mida need oma laenglemistega tekitavad. See tähendab, et tuhandete<br />

12

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!