Maailmataju 2017

tulla, sest seda pole lihtsalt kordagi juhtunud.
Valgus
Ajusurm esineb inimesel bioloogilise surma korral. Sellises “seisundis” kui ka kliinilises surmas
oleval inimesel ei tohiks üldse mingeid tundeid esineda, ega ka näha või kuulda. Seda, et inimene
üldse midagi kogeb ajusurmas olles, ei oleks tavameditsiini järgi üldse võimalik – ükskõik kuidas
me neid nähtusi ka tõlgendame. Surnud inimene ei tohiks ju üldse midagi näha, kuulda ega tunda.
Kuna SLK-de kogemuste ajal on inimestel ajulained kadunud ( ja nende ajud ei ole normaalselt
töötanud ), siis seega teadvus ei sõltu töökorras ajust. Sellegipoolest nad tulevad uuesti teadvusele.
Siit tuleb esile ka teine järeldus. Kui teadvus ei sõltu töökorras ajust, siis ei ole tal seda ka vaja.
Teadvuse eksisteerimiseks ei olegi vaja aju olemasolu. Järelikult teadvus võib „mingisuguses
mateeria vormis“ ajust eralduda – ühest ruumist teise ( ajuruumist lahkuda ). Niimoodi võib täiesti
vabalt teaduslikult järeldada. Kuid mis on see „miski“, mis eraldub ajust?
Kui inimene sureb, siis pärast ägedate valude asendumist üldise rõõmu- ja rahutundega, tunneb
inimene äkki enda tõusmist taeva poole. Ta näeb eemalt ( enamasti enda alla vaadates ) oma
füüsilist keha. Inimene tajub enda olemist nüüd juba teistsuguses kehas - „vaimkehas“. Ta tunnetab
oma füüsilisest ( maisest ) kehast eraldatuna. Enamasti ei kirjeldata oma uut keha, mida nähakse ja
tajutakse surmalähedastes kogemustes. Mõned inimesed on seda kirjeldanud kui energiaväljana (
füüsikas on energiaväljaks enamasti elektromagnetväli ) või värvilise pilvena. Kuid Moodyl
õnnestus kord saada ühe inimese käest oma vaimkeha kirjeldusi. Ta nägi oma kätt koosnevat väga
väikestest „valguskübemetest“. Surmalähedastes kogemustes näevad inimesed sageli just
„valgusolendeid“ ( eluvormid, kes eksisteerivad ainult valgusena ). Valgusolendites nähakse oma
kadunuid sugulasi, varem surnuid sõpru või tuttavaid. Seetõttu viitabki selline asjaolu sellele, et
need „ebamaised“ olendid eksisteerivad elektromagnetväljana, sest valgus on ju füüsikaliselt
elektromagnetlaine. Kuna kehast väljudes näeb inimene ennast samuti just valgusena, siis järelikult
eralduvad inimese kehast ( täpsemalt närvisüsteemist ) just füüsikalised väljad, mida tuhanded
neuronid oma laenglemistega tekitavad. Ajust eralduvad füüsikalised väljad elektromagnetlainetena.
Näiteks neuronite laenglemiste „asemel“ eksisteerivad ainult elektromagnetlained. See tähendab
seda, et aju ( närvisüsteemi ) asemel on nüüd elektromagnetlaineid kiirgav „ruumi osa“, mis
sarnaneb näiteks maailmaruumis eksisteeriva tähega – ka täht „kui ruumi osa“ kiirgab välja valgust
ehk elektromagnetlaineid.
http://elutark.delfi.ee/heateada/allergia-paikesest-pole-voimatu?id=71653495
Joonis 2 Kehavälises olekus eksisteerib inimene ainult valgusena. Seega inimese bioloogiline keha
121