Maailmataju 2017

More documents

Recommendations

Info

3.2 Kuidas ja millal tekkis kunst? Aafrika oli esimene maa, kus hakkasid arenema ja kasvama inimese eellased. Nad elasid seal umbes kuus miljonit aastat. Selle aja sees ei ole 3,4 miljoni aasta jooksul leitud mitte ühtegi leiutist või kunstitaiest. Kuid siis järsku peale seda müstilist perioodi on leitud maast kive, mis oli lõigatud teravaks. See on praeguse aja kõige varasem teadaolev leiutis, mida hominiidid kasutasid 1,6 miljonit aastat. Umbes viie miljoni aasta jooksul on Maal elanud väga erinevaid inimese ja ahvide vahevorme. Nendest esimesed olid loomulikult rohkem ahvide sarnased kui inimeste moodi ja nende erinevaid liike nimetatakse australopiteekideks. Sõna „australopiteek“ tuleb ladina ja kreeka keelest ( mis on „ladinapärastatud“ ) ja see tähendab lõunapoolseid ahve. Australopiteegid olidki inimese ürgsed ahvitaolised eellased, kes olid üsna lühikest kasvu ja kes juba kõndisid kahel jalal. Australopiteegid elasid osaliselt veel koos esimeste inimestega umbes 4,5 – 1,1 miljonit aastat tagasi. Esimesed inimesed ilmusid välja juba umbes kaks miljonit aastat tagasi ja neid esimesi inimesi nimetatakse Homo-deks. Näiteks Homo habilis ja tema lähisugulane Homo rudolfensis. „Osav inimene“ ehk Homo habilis oli esimeste inimeste seas esimene tööriistavalmistaja ja sõi ka osaliselt liha. Homo habilise luud olid üsna haprad, aju oli australopiteekidest palju suurem, kolju ja hambad sarnanesid üha enam tänapäeva inimese omaga. „Püstist inimest“ nimetatakse Homo erectuseks, kes oli siis vastupidiselt australopiteekidele pikka kasvu, pikajalgne ja kitsaste puusadega. Homo erectuse keha ehitus sarnanes veelgi enam tänapäevase inimese keha ehitusega. Homo erectus ilmus välja pärast Homo habilist. Homo erectus kohastus väga hästi just soojas kliimas elamiseks. Ta oli sihvakas, palja, sileda ja tumeda nahaga inimeselaadne elusolend, kes võis olla kuni 190 cm pikkune. Sellised olendid elasid Maal umbes 1,8 – 0,3 miljonit aastat tagasi. Homo erectused olid ühed esimesed rändurid ja maadevallutajad Aafrikas, Aasias ja Euroopas. Tänapäeva inimesele omane keel ja kõne aga nendel puudusid. „Arukat inimest“ nimetatakse aga Homo sapiensiks, kes siis muistsel ajal hargnes Neanderthali inimeseks, Aasia varajaseks nüüdisaegseks inimeseks, Homo sapiens sapiensiks ehk tänapäeva inimeseks ning Heidelbergi inimeseks. Homo sapiensi vanuseks peetakse umbes 500 000 aastat. Homo sapiens on ainus ürgsete inimahvide liik või vahevorm, kes on tänapäevani säilinud meie endi näol. Homo sapiensidel suurenes ajumaht veelgi, käitumine muutus paindlikumaks, osati teha tuld ja valmistada tööriistu, söödi palju liha. Välja arenesid ka nende ühiskonna, kultuuri ja sotsiaalsed suhted. Kõik need asjaolud võimaldasid neil märksa paremini kohaneda planeet Maa tujuka kliima muutustega ja raskema elu standartidega. Levinud arvamuse järgi on tänapäeva inimene põlvnenud just Homo sapiensist, kes siis rändasid välja Aafrikast umbes 100 000 aastat tagasi. Homo sapiensil arenes välja keel ja kõne ning omas teistest inimeste eellastest suuremat teadvust. Intellektid, kes kasutavad sümboleid, võtavad maailmas üha enam võimust. Umbes 30 000 aastat tagasi jäi Homo sapiens Maal ainsaks inimolendiks. See õnnestus neil seetõttu, et nad võtsid tarvidusele tehnoloogia ja lõid kultuuri. Nad harisid põlde ja neil ilmnesid välja väga keerulised sotsiaalsed suhted. Kohanemisvõime oli Homo sapiensidel väga hästi välja arenenud. Inimese loovus arenes välja väga pika aja jooksul. Alguses õpiti tuld tegema ja kasutama. Seejärel meisterdati igasuguseid ehteid, mida praegusel ajal kogu maailmas maast välja kaevatakse. Kuid just sümbolite kasutusele võtmist loetakse inimtunnetuse aluseks. Inimasustuse tiheduse suurenemine võimaldaski sümbolite üha suurenevat levimist. Kuulsast Lõuna-Aafrika Sibudu koopast on arheoloogid leidnud 70 000 aasta vanuseid antiloopide püüniseid, oda- ja nooleotsi ( mis olid kaunistatud ) ja „liime“, mis saadi ookriosakeste kuumutamisega taimevaikudega. Liime kasutati kiviterade kinnitamiseks puuvarte külge. Seetõttu järeldavadki arheoloogid, et inimese loovus ulatub isegi sadade tuhandete aastate taha. 17
Näiteks Lõuna-Aafrikas asuvast Blombo koopast on leitud 100 000 aasta vanuseid ehtekunsti ja kudumise jälgi. Pinnacle Pointis on leitud 164 000 aasta vanuseid kivist tööriistu, mis olid tulega töödeldud. Neandertallased ilmusid Euroopasse umbes 300 000 aastat tagasi. Just nemad lõid kasetohuvaigust liimi umbes 200 000 aastat tagasi. See liim võimaldas puuvarte külge kinnitada kiviterasid. Inimese evolutsiooni käigus on aju üha enam kasvanud. Näiteks eellase ajus oli olemas 100 miljardit neuronit umbes 100 000 aastat tagasi. Kuid seoseid neuronite vahel oli loomulikult mitmeid kordi veelgi rohkem kui neuroneid endeid. Koos aju suurenemisega suurenes ka prefrontaalne ajukoor. See on ajupiirkond, kus luuakse väga keerulisi ühendusi. Esimesed kujutised tekkisid umbes 40 000 aastat tagasi. Nende kujutiste täpset tekkimise aega ei ole kahjuks teada. Neid esimesi kujutisi peetakse tänapäeval kunstiks. Nende kujutiste valmimise aeg jääb vanema kiviaja ( ehk paleoliitikumi ) hilisemasse ajajärkku. Kuid enne seda ajajärku oli toimunud inimeste eellaste väga pikk areng. Inimeste eellased olid hakanud kõndima kahel jalal umbes 4 miljonit aastat tagasi. Kuid esimesed algelised tööriistad ilmusid umbes 2 miljonit aastat tagasi. Tänapäeva inimesega sarnased olendid elasid juba nooremas paleoliitikumis. Neid nimetatakse kromanjoonlasteks, keda liigitatakse tänapäeva inimesega täpselt samasugusesse bioloogilisse liiki – homo sapiens sapiens. Nende ajutegevus ja ka keeleoskus sarnanesid tänapäeva inimesega. Keele kasutamisel peab mõistma sümbolite tähendusi. Need aga erinevad loomade signaalidest. Kuid sümbolite tähendused tekivad just kultuuris eneses. Maailma paremaks mõistmiseks võimaldabki just keelekasutus. Keel võimaldab infor- matsiooni vahetada üsna rikkalikult ja erivarjunditega. Arvatakse seda, et kromanjoonlased kasutasid keelt palju rikkamalt kui neandertallased. Ilmselt sellepärast said kromanjoonlased ka palju edukama- teks. Neid peetakse ka tänapäeva inimese otsesteks esivanemateks. Visuaalsed kujundid ja keelelised tingmärgid erinevad üksteisest. Ka visuaalsete kujundite tähendused sõltuvad kultuurist. Sümboolse mõtlemise areng toimus paralleelselt koos visuaalsete kujundite loomisega. Neandertallased sooritasid mingisuguseid matusekombeid ning nad värvisid oma kehasid. Järelikult nad oskasid mõelda juba sümboolselt, kuigi seda üsna algeliselt. Kuid alles kromanjoonlased hakkasid looma visuaalseid kujundeid. Paleoliitikumi kunst avastati esimest korda 19. sajandi lõpul. Näiteks Põhja-Hispaanias Altamira koopas avastas 1879. aastal arheoloog Santuola seinamaalid. Nende maalingute päritolus ei tahtnud alguses mitte keegi uskuda, sest need olid pärit kiviajast. Sellepärast, et maalingutel oli kasutatud palju värve ja kujundid olid ''joonistatud'' üsna realistlikult. Kuid arheoloogia arenemine ja uute koopamaali- de avastamine aitas siiski kinnitada fakti, et need maalingud on pärit tõesti kiviajast. Kuid hämmastus kaunite maalide üle kestis veel pikka aega, sest tundus, et ülihea kujutamisoskus oli tekkinud äkki ja tühjale kohale. Kuid nii see ka tegelikult oligi. Kaunid koopamaalid olid valmistatud juba paleoliitikumi ja jääaja lõpul. Näiteks sellised koopamaalid nagu Altamiras Hispaanias, Lascaux's Prantsusmaal jm Edela-Euroopas. Seda siis umbes 15 000 aastat tagasi. Kuid veelgi varajasemast ajast ( umbes 40 000 – 20 000 aastat tagasi ) ongi leitud just algelised ja üsna lihtsad loomakujutised. Näiteks on leitud kujutised loomadest, mis on koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvitud. Leitud on ka väikseid mammutiluust kujukesi. Inimest on kujutatud paleoliitikumi kunstis väga harva. Austrias on leitud Willendorfis kivist naisekujuke. Selline leid on üks kuulsamaid ja esimesi leide üldse. Tehnika, kuidas valmistati koopa- ja kaljumaale, oli üsna mitmekesine. Kõige lihtsamad neist olid kontuurid, mille järgi kraabiti kujutised kivisse. Kraabitud kontuur võib olla vahel värvitud. Pehmele pinnale ( näiteks savist seinale ) on joonistatud puupulga või sõrmega. Maalid, milledel võis näha palju värve, olid tehtud algelise pintsli või käsnaga. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest. Nendeks olid värvimullad, mis olid erinevate toonidega. Need segati vees või rasvas. Põhilisteks toonideks olid kollane, must, valge ja punane. Põhiliselt joonistati ja kujutati maalingutel loomi. Loomadeks olid näiteks piisonid, põdrad, hirved, metshobused ja mammutid. Täpselt ja veenvalt olid maalingutel kujutatud loomade liigutused, poosid ja isegi seda, et mis liiki mõni loom kuulus. Kuid näiteks ei ole ära näidatud loomade suurusvahekorda. Loomade paiknemised maalingutel on ilmselt juhuslikud. Kuid ruumi, mis ümbritseb loomi, ei ole üldse välja 18
Page 1 and 2:
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek
Page 3 and 4:
„Inimese enda olemasolu on suurim
Page 5 and 6:
Maailmataju esmasteks koostisosadek
Page 7 and 8:
Ei ole õige väita, et „Maailmat
Page 9 and 10:
lainelised omadused. See tähendab
Page 11 and 12:
seisundiga, mida kogetakse surmalä
Page 13 and 14:
pärast indiviidi surma. Inimese el
Page 15 and 16:
kommunikeerumine ja väljade konfig
Page 17 and 18:
Joonis 11 Inimese kehast väljumise
Page 19 and 20:
Joonis 13 Ajamasina tehnoloogiaga o
Page 21 and 22:
s.t. tunnistajad ) on aegade jooksu
Page 23 and 24:
kontakteeruda maaväliste tsivilisa
Page 25 and 26:
http://media.photobucket.com/image/
Page 27 and 28:
Joonis 19 Selleks, et inimene oleks
Page 29 and 30:
Selline üliteadvus ehk õndsuse v
Page 31 and 32:
3. trükk: http://www.joomag.com/en
Page 33 and 34:
Ajas rändamise teooria sissejuhata
Page 35 and 36:
Üleval pool olev skeem-joonis sisa
Page 37 and 38:
mõjutada aegruumi omadusi. Albert
Page 39 and 40:
aega ja ruumi enam ei eksisteeri. A
Page 41 and 42:
Resümee Käesolevas töös on esit
Page 43 and 44:
Sissejuhatus Klassikaline mehaanika
Page 45 and 46:
1 Ajas rändamise füüsikateooria
Page 47 and 48:
neljas mõõde ongi ajaga seotud ju
Page 49 and 50:
maailmast, sest selline aja ja ruum
Page 51 and 52:
samas asukohas ruumis ( ning seega
Page 53 and 54:
Seega võib kehade m ja M ning tava
Page 55 and 56:
Joonis 7 Keha m liikus K suhtes tag
Page 57 and 58:
Joonis 8 Keha m on K suhtes haihtun
Page 59 and 60:
Joonis 9 Keha m on liikunud ajas ta
Page 61 and 62:
üksteisest lahutamatult seotud, si
Page 63 and 64:
1.1.7 Universumi paisumine ja selle
Page 65 and 66:
üksteisest kera paisumisel. Peab m
Page 67 and 68:
Joonis 14 Kera paisumisel kehade m
Page 69 and 70:
Joonis 15 Kera paisub ajas pidevalt
Page 71 and 72:
Joonis 16 Erinevatel ajahetkedel on
Page 73 and 74:
= = = Praegusajal antakse Hubble´i
Page 75 and 76:
saame Universumi tiheduse jaoks jä
Page 77 and 78:
= ( = ( Nendes valemites on galakti
Page 79 and 80:
dV = dl 0 dR 0 dl φ = r 2 dr sinθ
Page 81 and 82:
sekund. See tähendab seda, et kogu
Page 83 and 84:
mõjutab aja kulgemist ja Eukleidil
Page 85 and 86:
ka Universumi paisumiskiirusel ( eh
Page 87 and 88:
( + ( ( ´ + ( ´ = ( + ´ siis saa
Page 89 and 90:
milles = Saadud ruutjuure avaldis o
Page 91 and 92:
ja seega saame aja dilatatsiooniks
Page 93 and 94:
= 2. Kera paisub juba varem eksiste
Page 95 and 96:
Universumi paisumist ) ehk galaktik
Page 97 and 98:
Joonis 18 Universum ei paisu ruumis
Page 99 and 100:
vana Universum paistab Universumi s
Page 101 and 102:
väärtus oli lõpmatult suur. See
Page 103 and 104:
samuti mateeria eksisteerimise lakk
Page 105 and 106:
Teleportatsiooni mõistmiseks on va
Page 107 and 108:
Kuid aja ja ruumi teisenemised on s
Page 109 and 110:
kosmoselaeval Y on möödunud 33 aa
Page 111 and 112:
võimalik sooritada ). Ka sellisel
Page 113 and 114:
2. Eespool välja öeldud seaduspä
Page 115 and 116:
ümbritsev maailm muutub vastavalt
Page 117 and 118:
kummi mass jääb ju lõppkokkuvõt
Page 119 and 120:
See raadius näitab kaugust gravita
Page 121 and 122:
Aegruumi tunneli pikkus Aegruumi au
Page 123 and 124:
Inimese tavakogemusest on teada sed
Page 125 and 126:
2. Vastuolu energia jäävuse seadu
Page 127 and 128:
1.2.2 Erirelatiivsusteooria Erirela
Page 129 and 130:
ses suunas. Kui aga on vastupidises
Page 131 and 132:
= = milles = nimetatakse erirelatii
Page 133 and 134:
ja on võimalik kirja panna ka niim
Page 135 and 136:
kasvust ehk siirdumisest tavaruumis
Page 137 and 138:
= Lorentzi aja ja ruumi teisendusva
Page 139 and 140:
( = = = = ( = ( = = = = Kui aga tee
Page 141 and 142:
asemele võtta valemid vastavalt u
Page 143 and 144:
Kui mcv korral on v = c ja mc 2 = E
Page 145 and 146:
sõltub sellest, milline on keha li
Page 147 and 148:
= kus keha raske mass on m g , Maa
Page 149 and 150:
ehk ümbritsevas ruumis ). Massitih
Page 151 and 152:
= = Gravitatsiooniväli on aegruumi
Page 153 and 154:
= ( + Seda kasutatakse ka tähtede
Page 155 and 156:
= = kus α on Schwarzschildi raadiu
Page 157 and 158:
Näiteks nn. spiinorformalism on te
Page 159 and 160:
mille determinant võrdub = = Valem
Page 161 and 162:
Joonis 34 Sfäärilised koordinaadi
Page 163 and 164:
ehk teistsuguses mõõtsüsteemis (
Page 165 and 166:
Joonis 36 K on tavaruum ja K´ on h
Page 167 and 168:
Inimesed näevad igapäevaselt liik
Page 169 and 170:
mis füüsikaliselt tähendab läht
Page 171 and 172:
uudu väärtusest. Footoni leidmise
Page 173 and 174:
tulevikku kui selle asemel saaks ka
Page 175 and 176:
kinnitust. Ülal välja toodud vale
Page 177 and 178:
= Interferentsi maksimum oleks seeg
Page 179 and 180:
= Viimane seos näitab seda, et kui
Page 181 and 182:
h = 1,054 * 10 -34 J*s = 1,054 * 10
Page 183 and 184:
= Ja see näitabki ainult matemaati
Page 185 and 186:
= c s( = Saadud võrrandid liidame
Page 187 and 188:
( = ja komplekskujul on see avaldis
Page 189 and 190:
vaadeldava osakese olek ja tema eda
Page 191 and 192:
8. Laengu elektrivälja energia ( l
Page 193 and 194:
= + saame lõpuks leida gravitatsio
Page 195 and 196:
= = Analüüsides eelnevaid võrran
Page 197 and 198:
Viimaks saame valemi, mis näitab k
Page 199 and 200:
= + = + Aegruumi kõverust kirjelda
Page 201 and 202:
= = Elektrivälja energia E on seot
Page 203 and 204:
olemas negatiivne laeng ja vastupid
Page 205 and 206:
2. Ühes kuupsentimeetris vases on
Page 207 and 208:
= tekitab ruumis selline elektrilae
Page 209 and 210:
See tähendab seda, et mida tihedam
Page 211 and 212:
Pindala S on = Tekkiv aegruumi lõk
Page 213 and 214:
plaatkondensaatori korral. Kerakuju
Page 215 and 216:
elektrostaatilise laengu kihi alla.
Page 217 and 218:
Joonis 45 Toimub laengu kogumine v
Page 219 and 220:
jäi mulle selgesti meelde. Tal oli
Page 221 and 222:
Ümbruskonnas ringivaatamine osutus
Page 223 and 224:
3 Ajas rändamise teooria edasiaren
Page 225 and 226:
hyperruumi K´ suhtes ruumikoordina
Page 227 and 228:
Joonis 49 K liikumist K´ suhtes te
Page 229 and 230:
Järgmiselt vaatleme süsteemi mõn
Page 231 and 232:
Viimane seos näitab meile juba imp
Page 233 and 234:
Näiteks minevikus asetleidnud sün
Page 235 and 236:
filmist ühe kaadri välja lõikame
Page 237 and 238:
KASUTATUD KIRJANDUS Ainsaar, Ain. 2
Page 239 and 240:
2 Teadvuse teooria
Page 241 and 242:
1 Teadvuse neurofüüsika Teadvuse
Page 243 and 244:
perspektiiviga kujutiste korral, mi
Page 245 and 246:
tegelikult inimene ise ehk maailma
Page 247 and 248:
privitiivsema ) ehk lihtsama teadvu
Page 249 and 250:
primaarse nägemiskeskuse ja vormit
Page 251 and 252:
laenglevate neuronite vahel eksiste
Page 253 and 254:
et kõige rohkem ajurakke on aju li
Page 255 and 256:
uumis omavahelisse konfiguratsiooni
Page 257 and 258:
Seega x ja y võistlevad omavahel,
Page 259 and 260:
Assotsiatiivsed areaalid ei käsitl
Page 261 and 262:
kesknärvisüsteemi. Kuid teine osa
Page 263 and 264:
ajupiirkondade vahel, mitte ainult
Page 265 and 266:
Ajus olevates piirkondades eksistee
Page 267 and 268:
( 14 - 30 Hz ). Inimese uinumise aj
Page 269 and 270:
„sissejuhatav“ või „ettevalm
Page 271 and 272:
ainus erinevus seisneb selles, et
Page 273 and 274:
ajukoores ära noradrenaliin, siis
Page 275 and 276:
või lausa narkootilistest ainetest
Page 277 and 278:
teks kogemusteks. Sellisel nähtuse
Page 279 and 280:
2.5 Inimese ärkvel olek Ka ärkvel
Page 281 and 282:
Aju loob ka selliseid virtuaalreaal
Page 283 and 284:
KASUTATUD KIRJANDUS Allik, Jüri; K
Page 285 and 286:
SISUKORD 1 SISSEJUHATUSEKS ........
Page 287 and 288:
2 Unisoofia „teadus“ 2.1 Unisoo
Page 289 and 290:
võimeline endale looma kinesteetil
Page 291 and 292:
muutustega. Uinumise ajal ärritaja
Page 293 and 294:
sõna elu korral: õlu : õlu : õl
Page 295 and 296:
ka kogu elu arengu lõppfaasiks Uni
Page 297 and 298:
see päriskosmosereisidest saadava
Page 299 and 300:
Joonis 1 Universumi mastaabid - ala
Page 301 and 302:
Kõikjal Universumis loovad imepisi
Page 303 and 304:
Joonis 5 Maa ja Kuu ning Pluuto ja
Page 305 and 306:
selle temperatuur langes. Universum
Page 307 and 308:
tuleviku vormis. Kui aga rännata a
Page 309 and 310:
Iga inimese maailma nägemise muuda
Page 311 and 312:
ärkvel olleski. Kui aga inimene te
Page 313 and 314:
Universumi eksisteerimise põhivorm
Page 315 and 316:
Inimese unenäos toimuvad sündmuse
Page 317 and 318:
sealpoolsusel. Unenäomaailmas peab
Page 319 and 320:
väga madala tasemega. Kuid tingimu
Page 321 and 322:
kes sooritavad õhus oma imelisi sa
Page 323 and 324:
vastu, mille suursugususest pole ta
Page 325 and 326:
suureneb ka risk depressiooni tekki
Page 327 and 328:
on pärit olematusest ), sest nüü
Page 329 and 330:
õnnelikuks. Elamused seda ka võim
Page 331 and 332:
SLK-dega kuidagi seotud. Moody liig
Page 333 and 334:
depressiooni, kuid pooled pidasid
Page 335 and 336:
Joonis 8 Esimesel fotol on kujutatu
Page 337 and 338:
Sellise valgusolendi juures esineb
Page 339 and 340:
kaasneb ka teadvuse muutumine. Tele
Page 341 and 342:
58
Page 343 and 344:
SISUKORD 1 Holograafia ............
Page 345 and 346:
2 Fotograafiline Universum Ilma nä
Page 347 and 348:
infrapunakiirgusel ei ole meie mõi
Page 349 and 350:
3 Galaktikad Universumis moodustava
Page 351 and 352:
10
Page 353 and 354:
12
Page 355 and 356:
14
Page 357 and 358:
16
Page 359 and 360:
18
Page 361 and 362:
20
Page 363 and 364:
22
Page 365 and 366:
24
Page 367 and 368:
26
Page 369 and 370:
28
Page 371 and 372:
30
Page 373 and 374:
32
Page 375 and 376:
4 Taevased udukogud Kosmos ei ole t
Page 377 and 378:
36
Page 379 and 380:
38
Page 381 and 382:
40
Page 383 and 384:
42
Page 385 and 386:
44
Page 387 and 388:
46
Page 389 and 390:
48
Page 391 and 392:
50
Page 393 and 394:
52
Page 395 and 396:
54
Page 397 and 398:
56
Page 399 and 400:
58
Page 401 and 402:
60
Page 403 and 404:
62
Page 405 and 406:
64
Page 407 and 408:
5 Universumi tähed Tähed on energ
Page 409 and 410:
68
Page 411 and 412:
70
Page 413 and 414:
72
Page 415 and 416:
74
Page 417 and 418:
76
Page 419 and 420:
78
Page 421 and 422:
80
Page 423 and 424:
82
Page 425 and 426:
84
Page 427 and 428:
86
Page 429 and 430:
88
Page 431 and 432:
90
Page 433 and 434:
92
Page 435 and 436:
7 Planeedid Vanaaja astronoomid tä
Page 437 and 438:
96
Page 439 and 440:
98
Page 441 and 442:
100
Page 443 and 444:
102
Page 445 and 446:
104
Page 447 and 448:
106
Page 449 and 450:
108
Page 451 and 452:
110
Page 453 and 454:
112
Page 455 and 456:
114
Page 457 and 458:
116
Page 459 and 460:
118
Page 461 and 462:
120
Page 463 and 464:
122
Page 465 and 466:
124
Page 467 and 468:
126
Page 469 and 470:
128
Page 471 and 472:
130
Page 473 and 474:
SISUKORD 1 RELIGIOONI TEGELIK REAAL
Page 475 and 476:
1 Religiooni tegelik reaalsus 1.1 R
Page 477 and 478:
tuleb tema arvates inimese seesmise
Page 479 and 480:
teadlase Joseph Campbelli arvates k
Page 481 and 482:
militaar-aristokraatlik, nagu näib
Page 483 and 484:
need joonised on omavahel seotud. N
Page 485 and 486:
saatusliku autosõiduni. Doktor Sim
Page 487 and 488:
geneetilisi eksperimente, suguühet
Page 489 and 490:
olemusest ja plaanidest inimkonnaga
Page 491 and 492:
jutustus sellest, mida nad on läbi
Page 493 and 494:
talle ütleva humonoidi sõnu: „N
Page 495 and 496:
inimeste loodud teaduse ning kultuu
Page 497 and 498:
Järgnevalt on lühidalt esitatud s
Page 499 and 500:
probleemid, mis ajajooksul aina tõ
Page 501 and 502:
inimesed olema kuidagi agressiivsed
Page 503 and 504:
nimetate rahvusteks ja riikideks, k
Page 505 and 506:
nooremal liigil on genofond värske
Page 507 and 508:
annavad meile väga teistsugusema r
Page 509 and 510:
kordama ning vastavalt sellele liig
Page 511 and 512:
eksisteerivad otseselt ka inimeste
Page 513 and 514:
oleks teda puudutanud. Samal ajal s
Page 515 and 516:
üldrelatiivsusteoorias. Aegruumi t
Page 517 and 518:
seda, et inimesel on võimalus näh
Page 519 and 520:
eksisteerida. Harmoonia ja ühtne v
Page 521 and 522:
võimalik neid mõjutada, mis seisn
Page 523 and 524:
tervenemisi ja imearstide tegevusi
Page 525 and 526:
peale nad kohkusid ja lasid Juanil
Page 527 and 528:
tegelikule olemusele. Näiteks „P
Page 529 and 530:
lõppu ( Jeesuse teist tulemist ) o
Page 531 and 532:
seisneb selles, et inimene ei tee v
Page 533 and 534:
üsna sageli andnud mõista, et jus
Page 535 and 536:
tulle. Küllap teie tunnete nad är
Page 537 and 538:
paranormaalsed nähtused ja ta selg
Page 539 and 540:
„Et eristada pseudoteadust teadus
Page 541 and 542:
tegelikult ka nende paranähtustega
Page 543 and 544:
asuvad Sambias ( Aafrikas ), kus sa
Page 545 and 546:
sageli kaasa oma lemmiktegelastele.
Page 547 and 548:
pakuvad inimestele meeldivaid ja p
Page 549 and 550:
nagu näiteks musikaalsus ). Psühh
Page 551 and 552:
VIITED JA KASUTATUD MATERJALID Jär
Page 553 and 554:
Teadus(filosoofia) 82
Page 555 and 556:
vastuolus kiriku tõekspidamistega.
Page 557 and 558:
ja transpordi arendamisele ja seda
Page 559 and 560:
dusharudeks. Seda veel enam kui bio
Page 561 and 562:
sugune hüpotees peab arvestama ole
Page 563 and 564:
mida nn vana ratsionalism ei taha m
Page 565 and 566:
teaduse vormidest, millel ei ole f
Page 567 and 568:
võimaldavad nad anda üsna kasulik
Page 569 and 570:
Kui planeeritakse ette suuri ehitis
Page 571 and 572:
3 Ülitsivilisatsiooniteooria aluse
Page 573 and 574:
omadustena, mille tõeväärtust ko
Page 575 and 576:
kogemusi ehk SLK-sid. Nad arvavad s
Page 577 and 578:
Näiteks Ameerikas Duke´i Ülikool
Page 579 and 580:
kolmemõõtmeline ja mitte läbipai
Page 581 and 582:
tegevust, arst jätkas tööd elekt
Page 583 and 584:
illusioonidest, sest need vastavad
Page 585 and 586:
siis kehast väljas ja seda isegi s
Page 587 and 588:
objektiivselt analüüsides ja tõl
Page 589 and 590:
esine, kuid seda siiski väga harva
Page 591 and 592:
dokumenteeritud tõendeid. Siin koh
Page 593 and 594:
on valgusolendi „kehast“ palju
Page 595 and 596:
lainelised omadused. Valgus kui ele
Page 597 and 598:
tekkimist, mis liigub ruumis edasi.
Page 599 and 600:
koordinaatsüsteemi valikust. Need
Page 601 and 602:
Elektrivälja tugevus on võrdne va
Page 603 and 604:
eksisteerida Schwarzschildi pinna s
Page 605 and 606:
selged. Ajus on rütmilised protses
Page 607 and 608:
jäävas ruumalas eksisteerib inime
Page 609 and 610:
impulsse ja seega ajupiirkonnad ele
Page 611 and 612:
närvisüsteemist, siis tekib küsi
Page 613 and 614:
on väga oluline asjaolu, millel on
Page 615 and 616:
Väljad eralduvad enda allikatest h
Page 617 and 618:
tema kõrvadesse oli lastud väikes
Page 619 and 620:
sellele annab nõusoleku patsient i
Page 621 and 622:
kaduma. Kuid enne seda hakkab veri
Page 623 and 624:
Universumi mateeria põhiliseks eks
Page 625 and 626:
ehk aeglenenud lõpmatuseni ja kahe
Page 627 and 628:
6. Inimese elektrilisest närvisüs
Page 629 and 630:
elektromagnetlaines, mis on võimel
Page 631 and 632: kvantpõimumise. See teeb erinevate
Page 633 and 634: Telepaatia korral peavad näiteks k
Page 635 and 636: Palju liigitatakse tsivilisatsioone
Page 637 and 638: Kuid teised teadlased peavad hoopis
Page 639 and 640: vahetati nii, kuidas inimesele enda
Page 641 and 642: tehnoloogiaid on kasutanud inimkond
Page 643 and 644: Briti Columbia Ülikooli majanduste
Page 645 and 646: arvatud maa, toit ja peavari.“ El
Page 647 and 648: füüsilise keha omadustest. Isegi
Page 649 and 650: olenditel eksisteerib peale mateeri
Page 651 and 652: KASUTATUD KIRJANDUS Aarma, August.
Page 653 and 654: Valgusolendid Väga paljud inimesed
Page 655 and 656: 4
Page 657 and 658: 6
Page 659 and 660: 8
Page 661 and 662: 10
Page 663 and 664: 12
Page 665 and 666: 14
Page 667 and 668: SISUKORD 1 MULTIVERSUM ............
Page 669 and 670: Inimesed on elusorganismid, kelle
Page 671 and 672: inimkõne. Kuna inimese aju ei ole
Page 673 and 674: neuronite seoste põhiolemus - näi
Page 675 and 676: ka seoses samaaegselt nende paljude
Page 677 and 678: Joonis 8 Seosed tekivad ainult olem
Page 679 and 680: tähenda ainult tehislikke objekte,
Page 681: inimesed suhtunud uutesse asjadesse
Page 685 and 686: Joonis 3 Kunst ja kultuur on üks a
Page 687 and 688: mittegeneetilisel viisil. Sellise a
Page 689 and 690: asjades avalduvad inimese vaimsed o
Page 691 and 692: määratleda just kognitiivse prots
show all

Maailmataju 2017

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?