Maailmataju 2017

peaaju suur spetsialiseerumine kahte suurde leeri: üks osa kogu funktsioonidest tegeleb
bioorganismi juhtimise ja kontrollimisega ning teine osa ainult teadvuse ja psüühikaga seonduvaga.
Ka on teada rohkesti juhtumeid kui inimesel on mõni haige siseorgan eemaldatud või asemele
opereeritud mõne teise inimese siseorgan, siis vastavalt sellele on opereeritaval inimesel midagi
mälust kustunud või saanud uusi mälestusi, mis ei ole tegelikult inimese enda omad. See viitab
sellele, et inimese mälu ( ja seega mingilmääral ka teised psüühika aspektid ) on „talletunud“ ka
erinevate organite närvikudedesse ( näiteks südamesse ), mitte ainult ajupiirkondadesse, kuid mis on
siiski ajuga ühenduses. See kõik vihjab sellele, et väljad võivad eralduda peaajust või kogu
närvisüsteemi ulatusest ainult osaliselt ( piirkondadest, mis on seotud ainult teadvuse ja psüühikaga
). Seda näitavad SLK-nähtused, mille korral inimese teadvus ja psüühika eksisteerivad ilma kehata.
Kuid füüsikaliselt on võimalik ka seegi, et teadvus eksisteerib ajust eraldatuna mingisugustel
teistel mateeria vormidel, kui ainult teadaoleva elektromagnetväljana. Kui see aga tõesti nii on, siis
ilmnevad teatud probleemid. Elektromagnetväljade olemasolu on enamasti lihtne eksperimentaalselt
kindlaks teha. See kehtib enamasti nii nõrkade kui ka tugevate väljade korral. Kui aga on tegemist
juba mingisuguste tundmatute seni avastamata mateeria vormidega, siis võivad ilmneda probleemid
just nende mateeria vormide olemasolu kindlaks tegemisel. Siin kohal on kasulik tuua välja mõned
näited. Näiteks füüsikateooriates ennustati selliste elementaarosakeste olemasolu, mida nimetatakse
neutriinodeks. Neutriinod avastati nende teoreetilise ennustamise algusest umbes paarkümmend
aastat hiljem, sest neid oli väga raske eksperimentaalselt kontrollida ja uurida, mida on siiski ka
tehtud. Kuid neutriinod ei ole kaugeltki ainsad „teaduse uperpallid“, mis on valdavalt keerulise
iseloomuga meie kaasaegsetele eksperimentaalsetele riistapuudele. Näiteks astronoomia teaduses
teatakse juba aasta kümneid tumeda aine olemasolu avakosmoses. Kuid mitte keegi ei oska endale
ettekujutada seda, et mis see tume aine füüsikaliselt on. Teada on ainult seda, et tume aine avaldub
ainult gravitatsioonis ja muud ei ole sellest midagi teada. Eksperimentaalselt uurida tumedat ainet
on ammugi võimatu. Kuid see on siiski olemas hoolimata teadlaste praegustest füüsika teadmistest.
Kui tõepoolest teadvus eraldub inimese ajust mingisuguse muu senitundmatu mateeria vormina,
mitte elektromagnetväljana, siis seda eksperimentaalselt tõestada on peaaegu võimatu, olgugi et
füüsikaliselt oleks see siiski võimalik. Üldteada ja tuntud reegel on see, et mis jääb
eksperimentaalsete katsete võimalustest väljapoole, jääb väljapoole ka teadust ehkki nähtus ise võib
tegelikult siiski olemas olla.
Elektromagnetvälja ehk elektromagnetlaine füüsika
Laine on võnkumiste levimine ruumis. Protsess, mis perioodiliselt ajas kordub, aga nimetatakse
võnkumiseks. Elektromagnetilise võnkumise korral muutub potentsiaalne energia ( ehk
elektrostaatiline energia ) perioodilise muundumisega kineetiliseks energiaks ( ehk magnetiliseks
energiaks ) ja vastupidi. Valgus on elektromagnetlaine ehk elektrivälja ja magnetvälja üksteise
muutumise levimine ruumis. See tähendab seda, et elektrivälja muutumine ühes ruumipunktis
põhjustab esimesena muutuva magnetvälja, mille muutus kutsub elektromagnetilise interaktsiooni
teel esile elektrivälja muutumise naaberpunktis. Selline elektri- või magnetvälja muutus levib
ruumis lainena. Elektrivälja muutus jõuab ühest ruumipunktist teise magnetvälja vahendusel.
Magnetvälja muutumisega kaasneb omakorda indutseeritud elektriväli. Magnetväli tekib
elektrivälja muutumise tagajärjel sõltumatult muutuva elektrivälja päritolust.
Kuna elektromagnetlaine toime registreerimisel tekitab signaali elektriväli ( näiteks inimsilm
reageerib elektromagnetlaine ehk valguse elektriväljale, sest elektromagnetlaine elektriväli
põhjustab elektriliste impulsside ilmnemist inimese nägemisnärvides ), siis kirjeldatakse
elektromagnetlainet ainult elektrivälja muutumise kaudu. Valguslaine lainepikkused jäävad 380
kuni 760 nm vahele.
Samas kujutatakse valgust mikroosakeste ( ehk footonite ) voona, millel on kvantfüüsika järgi
123