22.01.2017 Views

Maailmataju 2017

Tegemist on uue ja parandatud trükiga.

Tegemist on uue ja parandatud trükiga.

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

omadustena, mille tõeväärtust kontrollitakse praktilise tegevuse käigus ja objektiivse maailma<br />

muutuste fikseerimise kaudu. Psüühika järeldub vahetust enesevaatlusest – esimese isiku<br />

perspektiivist lähtudes – ja inimese sellistest reageeringutest, tegudest ja teadlikult antud<br />

kirjeldustest, mis viitavad abstraktse või teoreetilise tegelikkuse-esinduse olemasolule närvisüsteemi<br />

töö vahendusel. Kui inimene näiteks kirjeldab troopilise saare loodust ise polaarjoone taga olles,<br />

on meil alust arvata, et seda hetkel vahetus tegelikkuses mitte esineva keskkonna kirjeldust<br />

võimaldab vaimne kujund sellest.“ Kuid meditsiinis on olemas sellised nähtused, mis lükkavad<br />

ümber arusaamad, et teadvus ( psüühika ) ei saa eksisteerida ilma ajuta. Selliseid nähtusi, mida<br />

nimetatakse surmalähedasteks kogemusteks, järgnevalt hakkamegi lähemalt uurima.<br />

Inimese „füüsiline“ surm<br />

Teooriad inimese keha ehitusest, funktsioneerimisest ja haigustest põhinesid kunagi tuhandeid<br />

aastaid enamasti müütidel ja maagial. Teaduslikke vaatlusi vanadel aegadel ei sooritatud. Esimesed<br />

täpsed anatoomiauuringud sooritati alles 16. sajandil. Kuid teaduslikumaid meetodeid on<br />

meditsiinis hakatud rakendama alates 17. sajandist. Meditsiin sai areneda ainult koos füüsika<br />

teaduse arenemisega, sest füüsika võimaldas luua selliseid tehnoloogiaid, mis on inimkeha<br />

uurimiseks täiesti hädavajalik. Näiteks mikroskoobi ja röntgentehnika leiutamine. 21. sajandi<br />

alguseks suutis meditsiin mõista väga paljusid inimkeha funktsioone ja suutis ravida enamikku<br />

haigusi. Näiteks inimkeha osad on organiseeritud hierarhilisse süsteemi – alates kõige lihtsamatest<br />

molekulidest kuni keha kui tervikuni välja. Rakkudeks tehtavaid ehitusplokke moodustavad<br />

molekulid nagu näiteks süsivesikud, rasvad, nukleiinhapped ja valgud. Samuti osalevad need ka<br />

keemilistes reaktsioonides, mida nimetatakse ka metabolismiks. Inimkeha metabolism moodustab<br />

koostöös keha nö ehitusblokkidega tillukesed elavad üksused, mida nimetatakse rakkudeks. Iga<br />

rakk vajab pidevalt toitaineid ja hapnikku, et püsida elus ja anda kehale energiat. Kudesid<br />

moodustavad sarnase ehitusega ja funktsiooniga ühinenud üksikud rakud. Kudedel on kehas täita<br />

erinevaid rolle. Mitut eri liiki koed moodustavad struktuure, mida nimetatakse organiteks. Iga<br />

organ täidab üht kindlat ülesannet või ülesandeid. Näiteks kopsud, magu, maks, neerud ja silmad on<br />

inimkeha organid. Näiteks mao ülesanne on seedimisprotsessi käigus säilitada ja lõhustada toitu.<br />

Magu ja teised seedimisega seotud organid moodustavad seedeelundkonna. Seedeelundkond seedib<br />

toitu, imendab toidust kasulikud toitained vereringesse ja viib välja jääkained. Inimesel on kokku<br />

kaksteist elundkonda ja need töötavad kõik koos, et keha suudaks täita funktsioone, mida on vaja<br />

ellujäämiseks.<br />

Inimeste suremiste põhjused on aga väga erinevad, kuid surmatunnused on kõikidel puhkudel<br />

siiski ühesugused. Näiteks seiskub hingamine ja südametegevus, väheneb kudede elastsus, lihased<br />

lõtvuvad ja need ka ei reageeri ärritajatele. Näiteks inimesel ei esine reflekse. Neid aga nimetatakse<br />

primaarseteks surmatunnusteks ja pärast neid tekivad sekundaarsed surmatunnused. Näiteks tekivad<br />

koolnulaigud. Vere valgumine allapoole põhjustab laikude tekkimist. Näiteks kui koolnu asetseb<br />

parajasti selili, siis tekivad laigud just seljale. Hiljem see hemolüüsub ja imendub kudedesse. Need<br />

muutuvad hiljem sinakaspunaseks. Lihaste koolnukangestus algab just vahelihasest ja südamest.<br />

Näiteks võib see esineda inimese mälumislihastes umbes kaks kuni neli tundi pärast surma. Pärast<br />

seda levib koolnukangestus allpool olevatesse lihastesse ja kaob samas järjekorras umbes kaks<br />

ööpäeva pärast indiviidi surma. On teada ka seda, et erinevad koed ei sure üheaegselt. Näiteks<br />

pärast südame töö peatumist võivad aga lihased elektrilisele ärritusele reageerida veel mitmeid<br />

tunde. Ripsepiteedi liikumine hingamisteedes võib jätkuda veel üle kümne tunni. Seemnerakud<br />

võivad liikuda aga rohkem kui näiteks ööpäeva. Närvikude sureb kõige kiiremini. Vereringe<br />

seiskumise tagajärjel sureb aju väga kiiresti. Näiteks kui aju ei saa hapnikku 3 – 5 minuti jooksul,<br />

tekivad juba pöördumatud muutused ajus. Aju lõpliku surmaga lõpeb ka südametegevus, sest<br />

ajutüves asetsevad vereringe regulatsioonikeskused on surnud. Siiani teati seda, et ajusurmale<br />

102

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!