- Page 1 and 2:
UNIVISIOON Maailmataju I Autor: Mar
- Page 3 and 4:
„Inimese enda olemasolu on suurim
- Page 5 and 6:
Maailmataju esmasteks koostisosadek
- Page 7 and 8:
Maailmatajus esitatakse rohkem fü
- Page 9 and 10:
füüsikalist olemust. See seisneb
- Page 11 and 12:
olemasolu tunnetamisel. Kogetakse e
- Page 13 and 14:
Sellise religioosse maailmapildi t
- Page 15 and 16:
võimalik lennata ja vabalt läbida
- Page 17 and 18:
looduslik maailm ja mõistuslik maa
- Page 19 and 20:
luua uskumatult palju põhjuslikke
- Page 21 and 22:
moraalne ning eetiline areng. Näit
- Page 23 and 24:
Maailmataju põhiliseimad teesid J
- Page 25 and 26:
Universumi füüsikaline olemus sei
- Page 27 and 28:
Joonis 20 Evolutsioonilised protses
- Page 29 and 30:
juhtumitest täiesti avalikult. Tal
- Page 31 and 32:
Ajas rändamise teooria sissejuhata
- Page 33 and 34:
Üleval pool olev skeem-joonis sisa
- Page 35 and 36:
mõjutada aegruumi omadusi. Albert
- Page 37 and 38:
Aegruumi august saab minna sisse ja
- Page 39 and 40:
Resümee Käesolevas töös uuritak
- Page 41 and 42:
Sissejuhatus Klassikaline mehaanika
- Page 43 and 44:
1 Ajas rändamise füüsikateooria
- Page 45 and 46:
neljas mõõde ongi ajaga seotud ju
- Page 47 and 48:
maailmast, sest selline aja ja ruum
- Page 49 and 50:
Järgnevalt vaatamegi matemaatilise
- Page 51 and 52:
Joonis 6 Kehad m ja M liiguvad K ja
- Page 53 and 54:
Joonis 7 Keha m liikus K suhtes tag
- Page 55 and 56:
Joonis 8 Keha m on K suhtes haihtun
- Page 57 and 58: siis tuleb tavaruumi K suhtes keha
- Page 59 and 60: Nendest lähtuvalt saame järgmise
- Page 61 and 62: = ( Võrrandi esimesel poolel tuleb
- Page 63 and 64: 1.1.5.4 Klassikaline ja relativistl
- Page 65 and 66: Joonis 15 Kera paisumisel kehade m
- Page 67 and 68: Joonis 16 Kera paisub ajas pidevalt
- Page 69 and 70: Joonis 17 Erinevatel ajahetkedel on
- Page 71 and 72: = 1.1.5.4.2 Universumi meetriline p
- Page 73 and 74: olemuselt gravitatsioon. Näiteks U
- Page 75 and 76: punkt ( ehk singulaarsus ). See on
- Page 77 and 78: efekti me ei taju. Universumi paisu
- Page 79 and 80: Gravitatsioonivälja korral, mille
- Page 81 and 82: 1.1.6 Ajas ja ruumis teleportreerum
- Page 83 and 84: järgmiselt: ´ = ´ = Kuid aja ja
- Page 85 and 86: = ( Sellisel liikuval kosmoselaeval
- Page 87 and 88: nüüd mingi keha paisuva õhupalli
- Page 89 and 90: 2. Eespool välja öeldud seaduspä
- Page 91 and 92: ümbritsev maailm muutub vastavalt
- Page 93 and 94: eaalne ajas teleportreerumine. Näi
- Page 95 and 96: tavaruumist. Aegruumi auk on ka kui
- Page 97 and 98: 1.1.7 Ajas rändamise seaduspärasu
- Page 99 and 100: uumis ( keha asukoht ruumis muutub
- Page 101 and 102: 1.2.2 Erirelatiivsusteooria Erirela
- Page 103 and 104: v´ = v + V. Oletame seda, et algus
- Page 105 and 106: ehk summana välja kirjutades ( + =
- Page 107: kiirusega, siis see muutub just lii
- Page 111 and 112: Sellepärast ei ole väga suurt eri
- Page 113 and 114: = kirjutame teistmoodi välja nii =
- Page 115 and 116: = Maa massi M M saab kätte just vi
- Page 117 and 118: = kuid seda ainult siis, kui lõpma
- Page 119 and 120: paisub täht mitmekordselt ja tähe
- Page 121 and 122: natuke väljapoole sündmuste horis
- Page 123 and 124: „Meetrilise formalismi esitusviis
- Page 125 and 126: on tegemist nagu lõunalaiuskraadid
- Page 127 and 128: Schwarzschildi gravitatsiooniväli
- Page 129 and 130: = ehk teistsuguses mõõtsüsteemis
- Page 131 and 132: Joonis 36 K on tavaruum ja K´ on h
- Page 133 and 134: Inimesed näevad igapäevaselt liik
- Page 135 and 136: mis füüsikaliselt tähendab läht
- Page 137 and 138: amplituud. Tõenäosustihedus avald
- Page 139 and 140: näitab väga selgelt kvantmehaanik
- Page 141 and 142: kinnitust. Ülal välja toodud vale
- Page 143 and 144: Interferentsi maksimum oleks seega
- Page 145 and 146: Elektron on laine ja seetõttu mood
- Page 147 and 148: tihti on aga Plancki konstant jagat
- Page 149 and 150: Analoogilisel teel saadakse ka mä
- Page 151 and 152: + + = ( + + = Kõrvutades omavahel
- Page 153 and 154: ja komplekskujul on see avaldis ( =
- Page 155 and 156: ja niisamuti ka impulssi: = Energia
- Page 157 and 158: ds = 0 ). Aegruumi lõpmatu kõverd
- Page 159 and 160:
3. Massi ja energia ekvivalentsuse
- Page 161 and 162:
= = kus R s on niinimetatud keha Sc
- Page 163 and 164:
6. Elektrostaatiline laeng inimkeha
- Page 165 and 166:
= ( = Tehes viimase valemi järgi a
- Page 167 and 168:
= = = = = = = kust on võimalik lei
- Page 169 and 170:
vesiniku aatomisse kuuluva elektron
- Page 171 and 172:
3 Ajas rändamise teooria edasiaren
- Page 173 and 174:
hyperruumi K´ suhtes ruumikoordina
- Page 175 and 176:
Joonis 50 K liikumist K´ suhtes te
- Page 177 and 178:
Järgmiselt vaatleme süsteemi mõn
- Page 179 and 180:
Viimane seos näitab meile juba imp
- Page 181 and 182:
Näiteks minevikus asetleidnud sün
- Page 183 and 184:
filmist ühe kaadri välja lõikame
- Page 185 and 186:
KASUTATUD KIRJANDUS Ainsaar, Ain. 2
- Page 187 and 188:
2 Teadvuse teooria
- Page 189 and 190:
1 Teadvuse mentaalne olemus 1.1 Sis
- Page 191 and 192:
sama reaalsed ja isegi samasuguse m
- Page 193 and 194:
unenäomaailm, kuid unest eristab s
- Page 195 and 196:
kas seda katset tehakse unenäos v
- Page 197 and 198:
lahtiste silmadega. See kõik on ag
- Page 199 and 200:
membraani laengute polarisatsiooni
- Page 201 and 202:
Teadvuse ja mälu vahel ei tohiks k
- Page 203 and 204:
ainult mingisugused kindlad teadvus
- Page 205 and 206:
Inimese ajus liiguvad ringi miljard
- Page 207 and 208:
lahendatakse ära teadvuse ajas pid
- Page 209 and 210:
Raphe tuum on üks olulisemaid fakt
- Page 211 and 212:
toimuvad oma keha seesmises keskkon
- Page 213 and 214:
3 Unisoofiline psühholoogia
- Page 215 and 216:
1 Sissejuhatuseks Unisoofia on tead
- Page 217 and 218:
kaasasündinud, kuid palju õpitaks
- Page 219 and 220:
2.3 Aistingu neurofüsioloogia Igas
- Page 221 and 222:
Näiteks kui inimene kogeb õnne v
- Page 223 and 224:
õlgadele ja kannab koju. Siis kuts
- Page 225 and 226:
suurte vahemaade korral objekte ole
- Page 227 and 228:
meie Päike ( seega kogu Päikeses
- Page 229 and 230:
Joonis 3 Inimese silm ei suuda eris
- Page 231 and 232:
Joonis 4 Kõrgel maapinnast hõljuv
- Page 233 and 234:
tegevusi ette, mida tulevikus soori
- Page 235 and 236:
kogeda endaga ( või testega ) seot
- Page 237 and 238:
lõppsiht, objekt, mille poole on s
- Page 239 and 240:
maailma ( s.t. Universumi ) sügava
- Page 241 and 242:
suurem on ka tema külgetõmbejõud
- Page 243 and 244:
ärkvel olekul ja unenäol ). See t
- Page 245 and 246:
maailma just läbi peegli. Sellise
- Page 247 and 248:
teadvused ühte. Üks teadvus siira
- Page 249 and 250:
Maa pinnal olevaga ja peale Maa ras
- Page 251 and 252:
mõista ( õigemini tajuda ) nii ma
- Page 253 and 254:
Kokaiini tarbija tunneb ennast norm
- Page 255 and 256:
loodusteaduslike teadmiste ja tunne
- Page 257 and 258:
ämmaemandad beebi avasüli vastu v
- Page 259 and 260:
8 Surmalähedased kogemused 8.1 Sis
- Page 261 and 262:
liselt. Oma raamatus Heading toward
- Page 263 and 264:
Kristust, Buddhat või mõnda teist
- Page 265 and 266:
aastase vahega. Naine sattus autoõ
- Page 267 and 268:
armastuse ja rahulolu tunnet. Näit
- Page 269 and 270:
KASUTATUD KIRJANDUS Bachmann, Talis
- Page 271 and 272:
5 Religiooniteooria, teadus ja üli
- Page 273 and 274:
Religiooniteooria 3
- Page 275 and 276:
lunastusõpetuseks ja mille omaksv
- Page 277 and 278:
Muistsel ajal elanud inimene nende
- Page 279 and 280:
ka avalikustama. Kuid oli inimesi,
- Page 281 and 282:
Paljud inimesed väidavad seda, et
- Page 283 and 284:
teaduse areng faktist, et me mõist
- Page 285 and 286:
eksperiment, mille korral inimene s
- Page 287 and 288:
istandumise võimalikkust tulnukate
- Page 289 and 290:
genofondi jne. Suurim tähelepanu s
- Page 291 and 292:
võimalik pääseda ka siis, kui pu
- Page 293 and 294:
kõverdades aegruumi muutuvad kehad
- Page 295 and 296:
tähendab ka seda, et absoluutselt
- Page 297 and 298:
tegelikult üks bioloogilise evolut
- Page 299 and 300:
näidanud, et teisiti mõtlemine on
- Page 301 and 302:
käele verevalumid, mis meenutavad
- Page 303 and 304:
uudisest said esimestena teada liht
- Page 305 and 306:
maailmapildi eksisteerimine on ilms
- Page 307 and 308:
Joonis 1 Eesti Vabariigi pealinnas
- Page 309 and 310:
teadmiste vorm küll ei kattu inime
- Page 311 and 312:
Hoiduge valeprohvetite eest, kes tu
- Page 313 and 314:
teadvus.“ Paljud füüsikud arvav
- Page 315 and 316:
„Teise näitena pseudoteadustest
- Page 317 and 318:
õige. Sellise käsitlusega on või
- Page 319 and 320:
müües Brasiiliale erinevaid alumi
- Page 321 and 322:
ebimiseks ja mälumiseks ) ning suu
- Page 323 and 324:
keegi surma või vigastada ei saa?
- Page 325 and 326:
avaldumisvormiks ongi loodusliku va
- Page 327 and 328:
VIITED JA KASUTATUD MATERJALID Jär
- Page 329 and 330:
Teadus(filosoofia) 59
- Page 331 and 332:
vastuolus kiriku tõekspidamistega.
- Page 333 and 334:
ja transpordi arendamisele ja seda
- Page 335 and 336:
dusharudeks. Seda veel enam kui bio
- Page 337 and 338:
sugune hüpotees peab arvestama ole
- Page 339 and 340:
mida nn vana ratsionalism ei taha m
- Page 341 and 342:
teaduse vormidest, millel ei ole f
- Page 343 and 344:
võimaldavad nad anda üsna kasulik
- Page 345 and 346:
Kui planeeritakse ette suuri ehitis
- Page 347 and 348:
3 Ülitsivilisatsiooniteooria aluse
- Page 349 and 350:
omadustena, mille tõeväärtust ko
- Page 351 and 352:
kogemusi ehk SLK-sid. Nad arvavad s
- Page 353 and 354:
Näiteks Ameerikas Duke´i Ülikool
- Page 355 and 356:
kolmemõõtmeline ja mitte läbipai
- Page 357 and 358:
tegevust, arst jätkas tööd elekt
- Page 359 and 360:
illusioonidest, sest need vastavad
- Page 361 and 362:
siis kehast väljas ja seda isegi s
- Page 363 and 364:
3. Väljade süsteemis puuduvad „
- Page 365 and 366:
tagasi voolata aordist ja kopsuarte
- Page 367 and 368:
Visuaalselt kujutab amorphusolend e
- Page 369 and 370:
Joonis 3 Elektromagnetlaine kujutav
- Page 371 and 372:
Elektrilaeng ja aegruum Elektromagn
- Page 373 and 374:
kirjeldab meile üldrelatiivsusteoo
- Page 375 and 376:
abil. Elektrivälja energiatihedus
- Page 377 and 378:
kliinilises surmas olevad inimesed
- Page 379 and 380:
neutriinod ( kuid mitte täielikult
- Page 381 and 382:
valgusolendi lõpmatut eluiga. Igav
- Page 383 and 384:
askusjõudu ja sellest tulenevalt s
- Page 385 and 386:
liikumistest üksteise suhtes, sest
- Page 387 and 388:
ehk lihtsamalt Võrrandites esinev
- Page 389 and 390:
s.t. objektiivselt ) ei eksisteeri.
- Page 391 and 392:
tekkele. Tsivilisatsioonid ei piird
- Page 393 and 394:
Mõned teadlased arvavad seda, et v
- Page 395 and 396:
esemeid. Väga vanadel aegadel toot
- Page 397 and 398:
tehnoloogiaid on kasutanud inimkond
- Page 399 and 400:
vaid hoopis toimub vanade asjade t
- Page 401 and 402:
mingisuguseidki sõiduvahendeid. Se
- Page 403 and 404:
ahvastikust alla vaesuspiiri, mida
- Page 405 and 406:
puudub ( näiteks aatomid, molekuli
- Page 407 and 408:
Valgusolendid
- Page 409 and 410:
3
- Page 411 and 412:
5
- Page 413 and 414:
7
- Page 415 and 416:
9
- Page 417 and 418:
11
- Page 419 and 420:
13
- Page 421 and 422:
6 Multiversum
- Page 423 and 424:
1 Multiversum Psühholoogid on arva
- Page 425 and 426:
võib ilmneda mälus, tähelepanus,
- Page 427 and 428:
lihtsalt bioloogilised üksused nä
- Page 429 and 430:
atsetüülkoliiniesteraasi toimel.
- Page 431 and 432:
psühholoogilised aspektid ei teki
- Page 433 and 434:
seostena. Näiteks seda, et me team
- Page 435 and 436:
Visuaalsetest kunstidest paistab si
- Page 437 and 438:
3.2 Kuidas ja millal tekkis kunst?
- Page 439 and 440:
toodud. Suur enamus maale asuvad s
- Page 441 and 442:
kultuuri all informatsiooni, mis ei
- Page 443 and 444:
3.5 Inimese loovus ja andekus „Mi
- Page 445 and 446:
ta nimetab originaalsuseks. Potents
- Page 447:
KASUTATUD KIRJANDUS Allik, Jüri; K