Maailmataju 1

Elektrilaeng ja aegruum
Elektromagnetväljal ja aegruumil eksisteerib omavahel väga tihe seos. Näiteks on üldteada
tuntud fakt, et elektrilaengud suudavad mõjutada aegruumi meetrikat, kuid elektromagnetiline
vastastikmõju ise ei ole tingitud aegruumi kõverusest. Ja veel üheks heaks näiteks võib tuua
elektromagnetlaine ( näiteks valguse ) levimist vaakumis kiirusega c. See tähendab seda, et mida
lähemale keha liikumiskiirus jõuab valguse kiirusele vaakumis, seda aeglasemalt liigub aeg ja keha
pikkus lüheneb. Kaasaegne füüsikateadus neid elektromagnetismi ja aegruumi vahel olevaid seoseid
ei põhjenda ja ka tuntud Maxwelli võrrandid ( mis kirjeldavad kogu elektri ja magnetismi õpetust )
neid seoseid ka ei kirjelda. Maxwelli neli võrrandit on kõige üldisemal ja lihtsamal kujul esitatavad
aga järgmiselt:
kus D = ε 0 εE, B = μ 0 μH ja j = σE.
Need võrrandid kirjeldavad elektromagnetismi füüsika põhialuseid:
1) Magnetvälja induktsiooni muutus tekitab pööriselise elektrivälja. Seda tuntakse ka kui Faraday
induktsiooni seadusena.
2) Sisuliselt on tegemist Amper´i seadusega diferentsiaalkujul. Elektrivälja tihedus ( voolutihedus j
) on võrdne selle tugevusega ( Ohmi seadus ).
3) Elektrilaeng on elektrivälja allikaks, Gauβ´i teoreem elektrivälja jaoks. näitab elektrilaengute
tihedust.
4) Elektromagnetiline induktsioon ei oma allikat, Gauβ´i teoreem magnetvälja jaoks.
Magnetlaenguid looduses ei eksisteeri.
Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria
Albert Einstein lõi üldrelatiivsusteooria peaaegu kümme aastat pärast erirelatiivsusteooria loomist.
Ta üldistas seda mis tahes taustsüsteemidele, sest erirelatiivsusteoorias käsitleti ainult inertsiaalseid
taustsüsteeme. Kuid üldrelatiivsusteoorias võetakse arvesse ka mitteinertsiaalseid taustsüsteeme.
Need on kiirendusega liikuvad süsteemid. Seepärast teooria üldisem ongi. Gravitatsioonijõu
mõjul liiguvad gravitatsiooniväljas vabad kehad kiirendusega. Üldrelatiivsusteooria on seepärast
relativistlik gravitatsioonivälja teooria.
101