Maailmataju 1

toimub Universumis pidev liikumine ehk mitte ükski keha Universumis ei saa olla absoluutselt
paigal. Universumi paisumine on pigem kui aja paisumine. Absoluutselt kõik kehad Universumis
liiguvad selle üleüldise paisumisega kaasa.
Antud Universumi paisumise mudelis oleks kera hyperruum K´ ja kehade liikumised kera pinnal
toimuksid tavaruumis K ( mis antud juhul liigub pidevalt mööda x-, y- ja z-telge ). Kehasid M ja m
võib kujutleda galaktikatena või galaktikate parvedena. Need kehad sfääri pinnal ise ei liigu, vaid
need liiguvad ainult kera paisumisega kaasa ehk pidevalt mööda kera raadiust ( tsentrist eemale ).
Joonistelt on üsna selgesti näha, et kera iga sfäär ( pind ) on nagu ( ülesvõte ) mingisugusest
kindlast ajahetkest. Ja kui tõepoolest liikuda ainult mööda kera raadiust ( näiteks tsentri poole ), siis
satuksime sellistesse kera sfääridesse, mis oleksid teistsugustes ajahetkedes. Antud juhul siis
Universumi varasemates ajahetkedes ehk liikumine toimuks siis ajas minevikku. Seda kujutab meile
joonis 17. Seetõttu nimetataksegi antud mudeli kera erinevaid sfääre Universumi ajasfäärideks.
Neid ajasfääre on Universumil ilmselt lõpmata palju. Iga kera sfäär on mingisuguses kindlas
ajahetkes, sest kera paisub ajas. Kera ruumala suureneb ajas ja seda lakkamatult.
1.1.5.4.1.1 Universumi paisumise mudel
Kera paisumine oli Universumi paisumise mudeliks. Tegelikkuses ei paisu Universum nii nagu
paisub kera. Kera paisumisel on olemas paisumiskese, kuid Universumi paisumisel seda ei ole ega
ka mingisugust eelistatud suunda. See tähendab seda, et kogu Universumi ruumala paisub kõikjal
ühe korraga. Et Universumi paisumise mudel sobituks „ideaalselt“ tegeliku Universumi paisumisega,
teeme mudelis mõned uuendused ja täpsustused. Olgu meil punkt K, mis on küll kera tsentriks,
kuid ei ole ruumi ( milles kera eksisteerib ) ristkoordinaadistiku alguspunktiks. Kui kera tsenter
on ruumi ristkoordinaadistiku alguskohaks, siis seega on ka punkt K ruumi ristkoordinaadistiku
alguspunktiks. Kuid meil on siiski kera, mis asub ruumis ( ehk ruumi ristkoordinaadistikus ). Punkt
K ei ühti ruumi ristkoordinaadistiku alguspunktiga, sest siis oleks K ruumikoordinaadid nullid. Kera
suhtes on punkti K koordinaadid nullid. Kuid ruumi ristkoordinaadistiku suhtes ( milles kera
eksisteerib ) on punkti K koordinaadid aga
K 0 ( x,y,z ).
Punkt K on kera paisumiskese. Ja see tähendab, et kera tsenter ühtib kera paisumiskesega. Oletame,
et punkt K „täidab kogu ruumi“. Seega peab neid olema lõpmatult palju. Iga üks neist on oma kera
tsenter ja kerasid on sama palju kui punkte. Matemaatiliselt kirjeldab seda järgmine avaldis:
+ + + + + = = =
ehk lahti kirjutatuna
( + ( + ( + + ( = = =
Niimoodi saimegi sellise mudeli, mille korral paisub kogu Universumi ruum ühe korraga. Pole
olemas paisumiskeset ega mingisugust eelistatud suunda. Kogu Universumi ruum V koosneks nagu
lõpmata paljudest paisumistsentritest:
33