31.01.2016 Views

Maailmataju 1

Tegemist on viienda eelväljaandega.

Tegemist on viienda eelväljaandega.

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Universumi füüsikaline olemus seisneb selles, et Universumit ei ole tegelikult olemas. On<br />

olemas kaks peamist põhjust arvata, et miks Universumit ei ole tegelikult olemas. Esiteks on<br />

see, et tänapäeva füüsikaseadused ei anna meile vastust Universumi olemuse küsimusele ( nii<br />

nagu ei anna neuroteadus teadvuse olemuse küsimusele ). Näiteks mis on aeg, ruum või mass?<br />

Ja teiseks on see, et Universumi olemus tuleb välja ajas rändamisest. See näitab seda, et aega<br />

tegelikult ei eksisteeri. Kogu aeg eksisteerib korraga. Minevik, olevik ja tulevik on suhtelised<br />

mõisted, sest see sõltub ajast, milles inimene parajasti viibib. Kogu aeg sarnaneb videomagnetofoni<br />

kassetile salvestatud kujutisega. Universumi mitte-eksisteerimine tähendab seda, et<br />

kõik, mida me elu jooksul näeme ja kogeme, on tegelikult illusioon, mida pole olemas. See<br />

tuleb otseselt välja ajas rändamise füüsikateooriast, mis on ka vastavas valdkonnas kirja<br />

pandud. Kuid sellises „olematuses“ tekkiv teadvus on tegelikult looduse suur ime ja kui seda<br />

tõeliselt tajuda, siis on võimalik tunda enneolematut õndsust. Elu mõte on elada ( eksisteerida<br />

) ja seda tajuda ( nautida ).<br />

Joonis 18 Suur ime seisneb meie olemasolus. Selle<br />

võlgneme me teadvuse olemasolule, kuid teadvuse<br />

eksisteerimiseks on vaja loodusseadusi.<br />

http://assets4.bigthink.com/system/idea_thumbnails/47672/original/brain%20internet%20SS.jpg?1348433212<br />

Inimese teadvuse päritolu on looduslik, mitte tehislik. Kuid kui inimese taju tunnetab enda<br />

teadvuse seost Universumi reaalse olemusega, siis sellest tekibki tal uus ja imetabane<br />

teadvuslik seisund, millest on täpsemalt kirjas Unisoofia valdkonnas. See on üldine<br />

„armastuse ja õndsuse seisund“, mille üheks esinemisvormiks on meditsiinis teada ja tuntud<br />

surmalähedased kogemused. Esmapilgul tundub, et see sarnaneb Jumala armastusega, mida<br />

on kirjeldatud Piiblis. Õndsaks saamisest ja nö. „teadvuse kõrgematest tasemetest“ on<br />

maailma religioonides üks peamisi teemasid. Piibli evangeeliumid jutustavad üsna palju<br />

Jumala armastusest inimese vastu. Näiteks Johannese evangeeliumis 15:12 ütleb Jeesus<br />

Kristus inimestele nõnda: „Armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid!“. See<br />

tähendab seda, et kui lased Jeesusel ennast armastada on inimesel iseenesest lihtne teisi<br />

armastada. 1 Johannese 4:16 on kirjas: „Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis<br />

Jumalal on meie vastu. Jumal ON armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal<br />

püsib temas.“ 1 Johannese 4:8: „Kes ei armasta, see ei ole tundnud Jumalat, sest Jumal ON<br />

armastus.“ Armastus on Jumala kõige selgem loomujoon. Johannes esimeses kirjas ütleb, et<br />

Jumalas ei ole mingit pimedust. Ta ON valgus. Sest Tema ON armastus. Jumalat saab tundma<br />

õppida siis, kui õpid tundma Tema armastust. Jumala armastus on ühesuunaline. Tingimusteta.<br />

24

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!