Maailmataju 1

ds = 0 ). Aegruumi lõpmatu kõverdumise korral ei ole energia ise lõpmatult suur, mis
tähendab seda, et kohaliku aegruumi lõpmatu kõverdumise tekitamiseks ei ole vaja
lõpmatult suurt energiat. Inimene rändab ajas parajasti siis, kui selle sama inimese kogu
keha pinnalaotus on laengute poolt polariseeritud nii, et inimese keha pinna peal ja otse selle
all eksisteerivad vastasmärgilised laengud. Kui aga mingisugune keha pinna pealne osa jääb
siiski laengute polarisatsioonist katmata, siis inimene ajas ei rända.
11. Polariseeritud keha laeng on tervikuna neutraalne nagu näiteks aatom, mille keskel asub
positiivse laenguga tuum ja selle ümber „tiirlevad“ negatiivse laenguga elektronid.
12. Kokkuvõtteks võibki öelda seda, et aegruumi auk ( ehk ussiauk ) on avatud 0 sekundit ( ehk
täpselt nii kaua, mil kestab inimese teleportatsioon ajas või ruumis ) ja seda
elektromagnetilise interaktsiooni mõjul.
Eelnevalt oli lühidalt ja järjekorras väljatoodud need olulised pidepunktid, mille alusel me
mõistame seda, et kuidas luua inimese ajas rändamise tehniline teostus. Järgnevalt aga analüüsime
igat pidepunkti eraldi ja palju pikemalt matemaatiliste võrrandite abil.
1. Gravitatsioon kui aegruumi kõverdus
Keha mass kõverdab aegruumi, milles seisnebki gravitatsiooni füüsikaline olemus. Ajas
muutumatut tsentraalsümmeetrilist gravitatsioonivälja kirjeldab meile järgmine tuntud võrrand, mis
on tegelikult tuttav juba eespoolt:
= ( +
1916. aastal leidis sellise lahendi teadlane nimega Schwarzschild ja seetõttu nimetataksegi seda
Schwarzschildi meetrikaks. Kui aga võtta viimases võrrandis r-i asemele
ja tehes mõningaid teisendusi, saame aga järgmise kuju:
+
=
+
+
+ ( +
Saadud avaldist peetakse Foki gravitatsioonivälja põhivormiks. Antud võrrand kirjeldab sellist
välja, mis ajas ei muutu ja on tsentraalsümmeetriline. Selline vorm on esitatud harmoonilistes
koordinaatides. R on nö. Schwarzschildi raadius:
=
kus c on valguse kiirus vaakumis, G on gravitatsioonikonstant ja M on taevakeha mass. Rs (
Schwarzschildi pind ) on täiesti tsentraalsümmeetriline ehk kerakujuline ja mittepöörlev. Selle kera
ruumala ( ühikuks m 3 ) on avaldis
120