Maailmataju 1

More documents

Recommendations

Info

Kui kiirused on väga suured, siis osakesed muunduvad üksteiseks. Plancki konstant Plancki konstant h on kvantmehaanikas väga oluline parameeter, sest ilma selleta ei saa teha mitte ühtegi matemaatilist arvutust kvantmehaanikas. Ka valguse kiirus c oli samuti määrava tähtsusega relatiivsusteoorias. Seepärast on oluline näidata seda, et mis see konstant on ja kust see füüsikast välja tuleb. Esimest korda tuleb Plancki konstant h välja tegelikult hoopis Plancki valemis: = = A. Einsteini poolt antud seisuenergia erirelatiivsusteooriast on aga = = Kuna E = E, siis mc 2 = hf. Seega h saame järgmiselt: = Periood T ja lainepikkus on omavahel seotud: = = kus c on valguse kiirus vaakumis. Järelikult Tmc 2 = h ehk TE = h, h dimensiooniks saame Siit on aga näha seda, et mida suurem on osakesel sagedus, seda suurem on ka mass. Mida suurem on aga mass, seda väiksem on lainepikkus. Mida suurem on ka energia, seda väiksem on lainepikkus. See avaldub Plancki konstandina kvandi energia valemis: E = hf. See sarnaneb impulsi jäävuse seadusega: mida suurem on mass, seda väiksem peab olema kiirus ja vastupidi – mida suurem kiirus, seda väiksem on mass. See tähendab seda, et sellisel juhul on impulsid mõlemal korral samasugused. Mida suurem on mass, seda suurem on ka ju energia vastavalt E = mc 2 seosele. Kui me ei teaks Plancki konstandi arvväärtust, siis ei saaks teha peaaegu mitte ühtegi kvantmehaanilist arvutust. Nii et see Plancki konstant on tegelikult väga tähtis, seepärast tulebki ta sisu mõista. Ilmselt etendab ta kvantmehaanikas samasugust rolli nagu valguse kiiruse konstantsus ( vaakumis ) relatiivsusteoorias. Katseandmetest on saadud Plancki konstandile järgmine väärtus: h = 1,054 * 10 -34 J*s = 1,054 * 10 -27 erg*s. Suurust, mille dimensiooniks on ENERGIA * AEG, nimetatakse mehaanikas mõjuks, sellepärast on Plancki konstant ka kui mõjukvant. h dimensioon ühtib ka impulsimomendi dimensiooniga. Väga 109 =
tihti on aga Plancki konstant jagatud 2 piiga, seepärast on h tegelik arvväärtus aga järgmine: h = 6,62 * 10 -34 J*s = 6,62 * 10 -27 erg*s. Kompleksarvud kvantmehaanikas Schrödingeri võrrand + = sisaldab imaginaarühikut ja seega on selle võrrandi kõik lahendid üldiselt kompleksarvuliste väärtustega. Arvestada tuleb ainult võrrandi reaalosa. Kompleksarve ei ole võimalik järjestada. Kompleksarvud füüsikas ise ei oma tegelikult füüsikalisi tähendusi, vaid tuleneb ainult matemaatikast. Paljud füüsika võrrandid kirjutatakse sageli komplekskujul, sest siis on lihtsam sooritada arvutusi ( näiteks tuletusi ja integreerimist ). Kuna Schrödingeri võrrand on kvantmehaanika põhivõrrand, mis on ka komplekskujul, siis peaaegu ka kõik teised kvantmehaanika matemaatilised avaldised on kompleksed. Näiteks x-telje positiivses suunas leviva tasalaine võrrand ( = esitatakse ka komplekskujul: ( = Osakeste määramatuse seosed Osakesed teleportreeruvad ajas ja ruumis. Sellest tulenevalt käitub osake lainena. Tuntud määramatuse seosed tulenevad just osakese lainelistest omadustest. Osakest on võimalik kirjeldada lainepaketina, mis on ruumis lokaliseeritud ja mida on võimalik esitada teatud lainepikkusega siinuseliste lainete superpositsioonina. Järgnevalt näeme seda, et mida suurem on superpositsiooni lainearvude vahemik, seda kitsam on lainepakett. See kehtib ka vastupidisel juhul. Lainearv ja impulss on omavahel seotud. Alustame Fourierí integraalist. Fourierí integraal on Fourierí rea üldistuseks mitteperioodiliste funktsioonide juhule. Ühe muutuja funktsiooni f(x) Fourierí integraal on ( = ( g(k) funktsioon on f(x) funktsiooni Fourierí pööre, mida on võimalik f(x) funktsiooni kaudu välja arvutada järgmiselt: ( = ( Praeguses näites vaatame aga teatud kindlal ajahetkel olevat lainepaketti. Lainepaketi kuju on võimalik esitada Gaussi jaotusena: ( = σ nimetatakse dispersiooniks, mis iseloomustab jaotuse laiust. Antud näites saab osakest kirjeldada lainepaketina. Järelikult dispersioon kirjeldab siin osakese asukoha määramatust △x = σ. Kui me 110
Page 1 and 2:
UNIVISIOON Maailmataju I Autor: Mar
Page 3 and 4:
„Inimese enda olemasolu on suurim
Page 5 and 6:
Maailmataju esmasteks koostisosadek
Page 7 and 8:
Maailmatajus esitatakse rohkem fü
Page 9 and 10:
füüsikalist olemust. See seisneb
Page 11 and 12:
olemasolu tunnetamisel. Kogetakse e
Page 13 and 14:
Sellise religioosse maailmapildi t
Page 15 and 16:
võimalik lennata ja vabalt läbida
Page 17 and 18:
looduslik maailm ja mõistuslik maa
Page 19 and 20:
luua uskumatult palju põhjuslikke
Page 21 and 22:
moraalne ning eetiline areng. Näit
Page 23 and 24:
Maailmataju põhiliseimad teesid J
Page 25 and 26:
Universumi füüsikaline olemus sei
Page 27 and 28:
Joonis 20 Evolutsioonilised protses
Page 29 and 30:
juhtumitest täiesti avalikult. Tal
Page 31 and 32:
Ajas rändamise teooria sissejuhata
Page 33 and 34:
Üleval pool olev skeem-joonis sisa
Page 35 and 36:
mõjutada aegruumi omadusi. Albert
Page 37 and 38:
Aegruumi august saab minna sisse ja
Page 39 and 40:
Resümee Käesolevas töös uuritak
Page 41 and 42:
Sissejuhatus Klassikaline mehaanika
Page 43 and 44:
1 Ajas rändamise füüsikateooria
Page 45 and 46:
neljas mõõde ongi ajaga seotud ju
Page 47 and 48:
maailmast, sest selline aja ja ruum
Page 49 and 50:
Järgnevalt vaatamegi matemaatilise
Page 51 and 52:
Joonis 6 Kehad m ja M liiguvad K ja
Page 53 and 54:
Joonis 7 Keha m liikus K suhtes tag
Page 55 and 56:
Joonis 8 Keha m on K suhtes haihtun
Page 57 and 58:
siis tuleb tavaruumi K suhtes keha
Page 59 and 60:
Nendest lähtuvalt saame järgmise
Page 61 and 62:
= ( Võrrandi esimesel poolel tuleb
Page 63 and 64:
1.1.5.4 Klassikaline ja relativistl
Page 65 and 66:
Joonis 15 Kera paisumisel kehade m
Page 67 and 68:
Joonis 16 Kera paisub ajas pidevalt
Page 69 and 70:
Joonis 17 Erinevatel ajahetkedel on
Page 71 and 72:
= 1.1.5.4.2 Universumi meetriline p
Page 73 and 74:
olemuselt gravitatsioon. Näiteks U
Page 75 and 76:
punkt ( ehk singulaarsus ). See on
Page 77 and 78:
efekti me ei taju. Universumi paisu
Page 79 and 80:
Gravitatsioonivälja korral, mille
Page 81 and 82:
1.1.6 Ajas ja ruumis teleportreerum
Page 83 and 84:
järgmiselt: ´ = ´ = Kuid aja ja
Page 85 and 86:
= ( Sellisel liikuval kosmoselaeval
Page 87 and 88:
nüüd mingi keha paisuva õhupalli
Page 89 and 90:
2. Eespool välja öeldud seaduspä
Page 91 and 92:
ümbritsev maailm muutub vastavalt
Page 93 and 94:
eaalne ajas teleportreerumine. Näi
Page 95 and 96: tavaruumist. Aegruumi auk on ka kui
Page 97 and 98: 1.1.7 Ajas rändamise seaduspärasu
Page 99 and 100: uumis ( keha asukoht ruumis muutub
Page 101 and 102: 1.2.2 Erirelatiivsusteooria Erirela
Page 103 and 104: v´ = v + V. Oletame seda, et algus
Page 105 and 106: ehk summana välja kirjutades ( + =
Page 107 and 108: kiirusega, siis see muutub just lii
Page 109 and 110: ongi pikkus on kahanenud lõpmatuse
Page 111 and 112: Sellepärast ei ole väga suurt eri
Page 113 and 114: = kirjutame teistmoodi välja nii =
Page 115 and 116: = Maa massi M M saab kätte just vi
Page 117 and 118: = kuid seda ainult siis, kui lõpma
Page 119 and 120: paisub täht mitmekordselt ja tähe
Page 121 and 122: natuke väljapoole sündmuste horis
Page 123 and 124: „Meetrilise formalismi esitusviis
Page 125 and 126: on tegemist nagu lõunalaiuskraadid
Page 127 and 128: Schwarzschildi gravitatsiooniväli
Page 129 and 130: = ehk teistsuguses mõõtsüsteemis
Page 131 and 132: Joonis 36 K on tavaruum ja K´ on h
Page 133 and 134: Inimesed näevad igapäevaselt liik
Page 135 and 136: mis füüsikaliselt tähendab läht
Page 137 and 138: amplituud. Tõenäosustihedus avald
Page 139 and 140: näitab väga selgelt kvantmehaanik
Page 141 and 142: kinnitust. Ülal välja toodud vale
Page 143 and 144: Interferentsi maksimum oleks seega
Page 145: Elektron on laine ja seetõttu mood
Page 149 and 150: Analoogilisel teel saadakse ka mä
Page 151 and 152: + + = ( + + = Kõrvutades omavahel
Page 153 and 154: ja komplekskujul on see avaldis ( =
Page 155 and 156: ja niisamuti ka impulssi: = Energia
Page 157 and 158: ds = 0 ). Aegruumi lõpmatu kõverd
Page 159 and 160: 3. Massi ja energia ekvivalentsuse
Page 161 and 162: = = kus R s on niinimetatud keha Sc
Page 163 and 164: 6. Elektrostaatiline laeng inimkeha
Page 165 and 166: = ( = Tehes viimase valemi järgi a
Page 167 and 168: = = = = = = = kust on võimalik lei
Page 169 and 170: vesiniku aatomisse kuuluva elektron
Page 171 and 172: 3 Ajas rändamise teooria edasiaren
Page 173 and 174: hyperruumi K´ suhtes ruumikoordina
Page 175 and 176: Joonis 50 K liikumist K´ suhtes te
Page 177 and 178: Järgmiselt vaatleme süsteemi mõn
Page 179 and 180: Viimane seos näitab meile juba imp
Page 181 and 182: Näiteks minevikus asetleidnud sün
Page 183 and 184: filmist ühe kaadri välja lõikame
Page 185 and 186: KASUTATUD KIRJANDUS Ainsaar, Ain. 2
Page 187 and 188: 2 Teadvuse teooria
Page 189 and 190: 1 Teadvuse mentaalne olemus 1.1 Sis
Page 191 and 192: sama reaalsed ja isegi samasuguse m
Page 193 and 194: unenäomaailm, kuid unest eristab s
Page 195 and 196: kas seda katset tehakse unenäos v
Page 197 and 198:
lahtiste silmadega. See kõik on ag
Page 199 and 200:
membraani laengute polarisatsiooni
Page 201 and 202:
Teadvuse ja mälu vahel ei tohiks k
Page 203 and 204:
ainult mingisugused kindlad teadvus
Page 205 and 206:
Inimese ajus liiguvad ringi miljard
Page 207 and 208:
lahendatakse ära teadvuse ajas pid
Page 209 and 210:
Raphe tuum on üks olulisemaid fakt
Page 211 and 212:
toimuvad oma keha seesmises keskkon
Page 213 and 214:
3 Unisoofiline psühholoogia
Page 215 and 216:
1 Sissejuhatuseks Unisoofia on tead
Page 217 and 218:
kaasasündinud, kuid palju õpitaks
Page 219 and 220:
2.3 Aistingu neurofüsioloogia Igas
Page 221 and 222:
Näiteks kui inimene kogeb õnne v
Page 223 and 224:
õlgadele ja kannab koju. Siis kuts
Page 225 and 226:
suurte vahemaade korral objekte ole
Page 227 and 228:
meie Päike ( seega kogu Päikeses
Page 229 and 230:
Joonis 3 Inimese silm ei suuda eris
Page 231 and 232:
Joonis 4 Kõrgel maapinnast hõljuv
Page 233 and 234:
tegevusi ette, mida tulevikus soori
Page 235 and 236:
kogeda endaga ( või testega ) seot
Page 237 and 238:
lõppsiht, objekt, mille poole on s
Page 239 and 240:
maailma ( s.t. Universumi ) sügava
Page 241 and 242:
suurem on ka tema külgetõmbejõud
Page 243 and 244:
ärkvel olekul ja unenäol ). See t
Page 245 and 246:
maailma just läbi peegli. Sellise
Page 247 and 248:
teadvused ühte. Üks teadvus siira
Page 249 and 250:
Maa pinnal olevaga ja peale Maa ras
Page 251 and 252:
mõista ( õigemini tajuda ) nii ma
Page 253 and 254:
Kokaiini tarbija tunneb ennast norm
Page 255 and 256:
loodusteaduslike teadmiste ja tunne
Page 257 and 258:
ämmaemandad beebi avasüli vastu v
Page 259 and 260:
8 Surmalähedased kogemused 8.1 Sis
Page 261 and 262:
liselt. Oma raamatus Heading toward
Page 263 and 264:
Kristust, Buddhat või mõnda teist
Page 265 and 266:
aastase vahega. Naine sattus autoõ
Page 267 and 268:
armastuse ja rahulolu tunnet. Näit
Page 269 and 270:
KASUTATUD KIRJANDUS Bachmann, Talis
Page 271 and 272:
5 Religiooniteooria, teadus ja üli
Page 273 and 274:
Religiooniteooria 3
Page 275 and 276:
lunastusõpetuseks ja mille omaksv
Page 277 and 278:
Muistsel ajal elanud inimene nende
Page 279 and 280:
ka avalikustama. Kuid oli inimesi,
Page 281 and 282:
Paljud inimesed väidavad seda, et
Page 283 and 284:
teaduse areng faktist, et me mõist
Page 285 and 286:
eksperiment, mille korral inimene s
Page 287 and 288:
istandumise võimalikkust tulnukate
Page 289 and 290:
genofondi jne. Suurim tähelepanu s
Page 291 and 292:
võimalik pääseda ka siis, kui pu
Page 293 and 294:
kõverdades aegruumi muutuvad kehad
Page 295 and 296:
tähendab ka seda, et absoluutselt
Page 297 and 298:
tegelikult üks bioloogilise evolut
Page 299 and 300:
näidanud, et teisiti mõtlemine on
Page 301 and 302:
käele verevalumid, mis meenutavad
Page 303 and 304:
uudisest said esimestena teada liht
Page 305 and 306:
maailmapildi eksisteerimine on ilms
Page 307 and 308:
Joonis 1 Eesti Vabariigi pealinnas
Page 309 and 310:
teadmiste vorm küll ei kattu inime
Page 311 and 312:
Hoiduge valeprohvetite eest, kes tu
Page 313 and 314:
teadvus.“ Paljud füüsikud arvav
Page 315 and 316:
„Teise näitena pseudoteadustest
Page 317 and 318:
õige. Sellise käsitlusega on või
Page 319 and 320:
müües Brasiiliale erinevaid alumi
Page 321 and 322:
ebimiseks ja mälumiseks ) ning suu
Page 323 and 324:
keegi surma või vigastada ei saa?
Page 325 and 326:
avaldumisvormiks ongi loodusliku va
Page 327 and 328:
VIITED JA KASUTATUD MATERJALID Jär
Page 329 and 330:
Teadus(filosoofia) 59
Page 331 and 332:
vastuolus kiriku tõekspidamistega.
Page 333 and 334:
ja transpordi arendamisele ja seda
Page 335 and 336:
dusharudeks. Seda veel enam kui bio
Page 337 and 338:
sugune hüpotees peab arvestama ole
Page 339 and 340:
mida nn vana ratsionalism ei taha m
Page 341 and 342:
teaduse vormidest, millel ei ole f
Page 343 and 344:
võimaldavad nad anda üsna kasulik
Page 345 and 346:
Kui planeeritakse ette suuri ehitis
Page 347 and 348:
3 Ülitsivilisatsiooniteooria aluse
Page 349 and 350:
omadustena, mille tõeväärtust ko
Page 351 and 352:
kogemusi ehk SLK-sid. Nad arvavad s
Page 353 and 354:
Näiteks Ameerikas Dukeí Ülikool
Page 355 and 356:
kolmemõõtmeline ja mitte läbipai
Page 357 and 358:
tegevust, arst jätkas tööd elekt
Page 359 and 360:
illusioonidest, sest need vastavad
Page 361 and 362:
siis kehast väljas ja seda isegi s
Page 363 and 364:
3. Väljade süsteemis puuduvad „
Page 365 and 366:
tagasi voolata aordist ja kopsuarte
Page 367 and 368:
Visuaalselt kujutab amorphusolend e
Page 369 and 370:
Joonis 3 Elektromagnetlaine kujutav
Page 371 and 372:
Elektrilaeng ja aegruum Elektromagn
Page 373 and 374:
kirjeldab meile üldrelatiivsusteoo
Page 375 and 376:
abil. Elektrivälja energiatihedus
Page 377 and 378:
kliinilises surmas olevad inimesed
Page 379 and 380:
neutriinod ( kuid mitte täielikult
Page 381 and 382:
valgusolendi lõpmatut eluiga. Igav
Page 383 and 384:
askusjõudu ja sellest tulenevalt s
Page 385 and 386:
liikumistest üksteise suhtes, sest
Page 387 and 388:
ehk lihtsamalt Võrrandites esinev
Page 389 and 390:
s.t. objektiivselt ) ei eksisteeri.
Page 391 and 392:
tekkele. Tsivilisatsioonid ei piird
Page 393 and 394:
Mõned teadlased arvavad seda, et v
Page 395 and 396:
esemeid. Väga vanadel aegadel toot
Page 397 and 398:
tehnoloogiaid on kasutanud inimkond
Page 399 and 400:
vaid hoopis toimub vanade asjade t
Page 401 and 402:
mingisuguseidki sõiduvahendeid. Se
Page 403 and 404:
ahvastikust alla vaesuspiiri, mida
Page 405 and 406:
puudub ( näiteks aatomid, molekuli
Page 407 and 408:
Valgusolendid
Page 409 and 410:
3
Page 411 and 412:
5
Page 413 and 414:
7
Page 415 and 416:
9
Page 417 and 418:
11
Page 419 and 420:
13
Page 421 and 422:
6 Multiversum
Page 423 and 424:
1 Multiversum Psühholoogid on arva
Page 425 and 426:
võib ilmneda mälus, tähelepanus,
Page 427 and 428:
lihtsalt bioloogilised üksused nä
Page 429 and 430:
atsetüülkoliiniesteraasi toimel.
Page 431 and 432:
psühholoogilised aspektid ei teki
Page 433 and 434:
seostena. Näiteks seda, et me team
Page 435 and 436:
Visuaalsetest kunstidest paistab si
Page 437 and 438:
3.2 Kuidas ja millal tekkis kunst?
Page 439 and 440:
toodud. Suur enamus maale asuvad s
Page 441 and 442:
kultuuri all informatsiooni, mis ei
Page 443 and 444:
3.5 Inimese loovus ja andekus „Mi
Page 445 and 446:
ta nimetab originaalsuseks. Potents
Page 447:
KASUTATUD KIRJANDUS Allik, Jüri; K
show all

Maailmataju 1

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?