Maailmataju 1
Tegemist on viienda eelväljaandega.
Tegemist on viienda eelväljaandega.
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
olev ) teadvuse mehhanism, mida siis teised mehhanismid ajus erineval viisil mõjutavad. Näiteks<br />
prefrontaalses korteksis toimuvad muutused ( näiteks transkraniaalne magnetstimulatsioon ehk<br />
TMS ) mõjutab visuaalset teadvuselamust. Teadvuselamust saavad mõjutada paljud aju<br />
töötlusprotsessid nagu näiteks metakognitiivsed ajuprotsessid. Näiteks visuaalses korteksis võnkuv<br />
aktiivsus, mis eelneb eesmärkobjektile, võib ära määrata selle, et kas stiimul teadvustub või mitte.<br />
See tähendab seda, et stiimulid vahel teadvustuvad, vahel aga mitte. Ka tähelepanu ja teadvus on<br />
omavahel väga tihedalt seotud, kuid need ei ole oma olemuselt siiski üks ja sama nagu varem on<br />
seda arvatud. Järgnevalt hakkamegi uurima seda, et kuidas erinevad ajupiirkonnad ja<br />
füüsikalised/keemilised protsessid on seotud teadvusega ( s.t. kuidas need mõjutavad ajus<br />
eksisteerivat teadvust ). Kuid peame seejuures arvestama seda, et mitte ükski nendest seostest ei<br />
anna meile teada teadvuse olemusest, selle tekkimisest ajus ja ka seda, et kus teadvus ajus tegelikult<br />
täpselt asub.<br />
Näiteks üldiselt on arvatud seda, et teadvustamiseks on vajalik just prefrontaalne korteks.<br />
Sellepärast, et sellise ajupiirkonna kahjustamise korral võtab inimesel rohkem ajakulu<br />
eesmärkobjekti ja maskeeriva stiimuli vahel, et teadvustada eesmärkobjekti samasuguselt nagu ilma<br />
nimetatud ajupiirkonna kahjustumise korral. See tähendab ka seda, et kui kahjustub inimese<br />
prefrontaalne korteks, siis toimuvad muutused teadvustamises. Kuid sellest hoolimata ei saa<br />
prefrontaalne korteks olla teadvuse jaoks tarvilik, sest aju prefrontaalse korteksi töö on unenägude<br />
ajal üsna pidurtatud. Väikeaju ja basaalganglionite blokeerimise korral ei juhtu isiku teadvusega<br />
midagi. Järelikult pole need teadvuse jaoks vajalikud. Kiirusagaras esinevad protsessid toimuvad<br />
enamasti teadvusväliselt. Seevastu oimusagaras ( temporaalsagaras ) toimuvad protsessid on<br />
teadvusega palju rohkem seotud. Väga paljud uurimused on näidanud, et teadvus tekib<br />
talamokortikaalses süsteemis. See on süsteem ajus, mis hõlmab suuraju koort ehk korteksit ja<br />
vaheaju tuumasid ehk talamust. Talis Bachmanni teooria väidab, et kui kortikaalse omaduste<br />
sõlmimise aktiivsus ei ole seotud mittespetsiifilise talamokortikaalse süsteemiga, siis toimub see<br />
teadvusväliselt. Selles süsteemis tekkivad aktiivsused levivad üle kogu aju. Väikeajus tekkivad<br />
aktiivsused jäävad aga lokaalseks. Need ei levi üle terve aju. Üldised uuringud on näidanud seda, et<br />
teadvusseisundi korral püsib aktiivsus kauem ja see levib üle terve aju. Kuid näiteks üldnarkoosi<br />
ajal on tekkivad aktiivsused lokaalsemad ja kestavad vähem aega kui teadvusseisundi korral. Kõik<br />
see tähendab seda, et teadvusseisundi ajal esineb ajus globaalselt koordineeritud aktiivsus. See<br />
võimaldab muidugi sõlmida erinevaid lokaalseid ajuaktiivsusi. Teadvustatud kogemus on ju<br />
enamasti ühtne. Teadvuse kadudes aga väheneb talamuses ja korteksis aktiivsus – s.t. esinevad<br />
madalad sagedused. Talamus ja korteks on omavahel seotud. Näiteks sensoorne info jõuab läbi<br />
talamuse korteksisse. Kuid on täheldatud rohkem ühendusi hoopis korteksist talamusse. Talamuses<br />
eksisteerivad palju tuumasid, mis on ühenduses korteksi piirkondadega. Talamuse tuumad ka<br />
moduleerivad aktiivsusi korteksi piirkondades. Uurimused on näidanud, et inimese magama<br />
jäämisel „uinub“ enne talamus ja siis korteks. Arvatakse, et hilisem korteksi aktiveerumine loob<br />
inimesel sensoorsed kogemused. Seega talamus vastutab inimese magamajäämise üle. Näiteks<br />
2007. aastal suutis Nicholas Schiff ja tema töörühm patsient teadvusele tuua, kes oli kuus aastat<br />
minimaalses teadvuslikus seisundis. Ta suutis seda teha stimuleerides elektriliselt talamuse<br />
mittespetsiifilisi tuumasid. Juba ammu on teada, et ajukoores on olemas inimese kõrgemad vaimsed<br />
funktsioonid. Kuid ajukoores on olemas püramidaalrakud, mis saadavad oma arvutuste tulemused (<br />
signaalid ) talamusse ja ajutüve neuronitele. Seepärast on arvatud, et teadvuselamus tekib hoopis<br />
talamuses, mitte korteksis. Seda on kinnitanud isegi mõned uurimused. Näiteks kui ajukoorest välja<br />
lõigata suuri alasid, siis teadvusega ei juhtu tegelikult mitte midagi. Kui patsiendil on kahjustada<br />
saanud teatud korteksi piirkonnad, siis jääb näiteks eneseteadvus ikka alles. On arvatud, et<br />
eneseteadvus on seotud teatud piirkondadega korteksis. Ja rotid, kellel ei ole üldse ajukoort,<br />
käituvad hoopis aktiivsemalt ja lausa keerulisemalt. Talis Bachmanni teadvuseteooria väidab, et<br />
teadvustatud objekti spetsiifiline kujutis ( aktiivsus ) ajukoores on seotud „ajukoore alt“ tuleva<br />
mittespetsiifilise aktiivsusega. Kuid see sidumisprotsess võtab aega. Ajukoore osadega on seotud<br />
teadvuse kognitiivsed aspektid, mis ei ole küll teadvuse fundamentaalsed osad. Afektiivsed<br />
protsessid oleksid teadvuse esmased hulgad. Kuid samuti ka see, kui inimene tunnetab muutusi, mis<br />
24
Change language