Maailmataju 1

siis tuleb tavaruumi K suhtes keha m koordinaadid
m( x,0,0,t ).
Seda sellepärast, et kui hyperrumi K´ suhtes on keha m ruumikoordinaadid
m( x´,0,0 ),
siis seega vastab sellele ruumikoordinaadile ajahetk t ja saamegi lõpuks keha m lõppkoordinaadiks
m( x´,0,0,t ).
Seda võib mõista ka kui keha m ruumi ja aja koordinaatide suhtega
m( x´,0,0 ) = m( t ).
Kõik see oli ainult keha m suhtes vaadatuna. Keha m asub ajahetkel t 4 hyperruumi K´ suhtes
ruumikoordinaatides m( x´,0,0 ). Kuna keha m jaoks võrdub ajahetk t-ga, siis keha m suhtes tulevad
keha M ja tavaruumi K aegruumi koordinaadid nõnda:
Hyperruumis K´: Tavaruumis K:
M( x 1´,0,0,t ) M( x 1 ,0,0,t )
K( x 2´,0,0,t )
See oli sellepärast nii, et esimeses ajahetkes ( ehk t ) olid nad sellistes ruumikoordinaatides. Eelnevalt
vaatasime ainult keha m suhtes, mis liikus ajas tagasi. Kuid keha M suhtes vaadatuna tuleb
joonise 8 järgi aegruumi koordinaadid:
Tavaruumis K:
Hyperruumis K`:
m( 0,0,0,0 ) m(x´,0,0,t )
M( x f ,0,0,t 4 ) M( x g´,0,0,t 4 )
K( x 6´,0,0,t 4 )
Keha m on liikunud ajas keha M ja tavaruumi K suhtes minevikku. Ajas saabki rännata ainult
teiste kehade suhtes, nii nagu kehade liikumist ennast kirjeldatakse mehaanikas ainult teiste kehade
suhtes. Joonise 8 järgi asuvad kehad m ja M nüüd erinevates ruumi- ( ja seega ka aja- )
koordinaatides. Keha m asub keha M suhtes minevikus ja keha M asub keha m suhtes tulevikus.
Aeg ja ruum on omavahel väga tihedalt seotud. Kuna tegemist oli keha m ajarännakuga minevikku,
siis analoogiliselt toimib see ka tuleviku ajarännaku korral. Kuid aja peatamist käsitletakse
relatiivsusteooria osas pikemalt.
20