Maailmataju 1

More documents

Recommendations

Info

kus ajakoordinaat t on Universumi eluiga, K on konstant ( mis on seotud kõvera ruumiga ) ja a(t) on aja funktsioon, mis sõltub Universumi paisumisest või võimalikust kokkutõmbumisest. Kahe ruumipunkti vahelist kaugust ( ehk ka Universumi „suurust“ ) näitab s, mille väärtus ajas t muutub. Seda see Robertson-Walkeri meetrika meile näitabki. Esitatud meetrika sõltub K konstandi väärtusest ehk ruumi kõverusest, mis võib olla tasane, negatiivne või positiivne. 1.1.5.2 Hubbleí seadus Galaktikate ( parvede ja superparvede ) eemaldumise kiirus v on võrdeline nende kaugusega l ( või r ) järgmiselt: = kus H on Hubbleí konstant. Seda tuntakse Hubbleí seadusena. Hubble konstandi sõltuvus ajast näitab seos: H ~ 1/t. Ruumist see aga ei sõltu. See tähendab seda, et Hubbleí konstant sõltub ainult ajast ( mitte ruumist ) ja ristkoordinaadistikus on see: = = = Praegusajal antakse Hubbleí konstandi väärtus vahemikuna kauguste määrangu ebakindluse tõttu järgmiselt: H = ( 50 – 100 ) km/ ( s * Mpc ). Teades diferentsiaalvõrrandite matemaatika reegleid: = = ( ( ( = ( saame Hubbleí valemi = = jagada r-ga ja korrutada dt-ga ning saame = ( Saadud võrrandi esimese poole integreerime r 0 -st r-ni ja võrrandi teise poole t 0 -st t-ni: = ( Kuna diferentsiaalvõrrandite teooriast on teada seda, et siis seega saame = + 23
= ( Võrrandi esimesel poolel tuleb võtta ln: = ( Teades aga seda, et = saame lõppkokkuvõtteks järgmise seose = ( ehk ( = ( Oletame seda, et H ( t ) = H = constant mingisuguse lühikese ajaperioodi jooksul Järelikult saame ( = ( mis näitabki meile seda Hubbleí seadust antud kujul ja graafiliselt avaldub see aga järgmiselt: Joonis 12 Mida kaugemale ilmaruumi näeme, seda kiiremini galaktika meist eemaldub. 1.1.5.3 Aine tihedus paisuvas Universumis Universumi paisumise tõttu väheneb selle aine M tihedus ρ ajas t märgatavalt. See tähendab seda, et mida enam Universum aja jooksul paisub, seda vähemaks jääb selles eksisteeriv aine tihedus. Järgnevalt uurimegi seda matemaatiliste meetoditega. Universumi tihedus ρ avaldub järgmise valemiga: = = 24
Page 1 and 2:
UNIVISIOON Maailmataju I Autor: Mar
Page 3 and 4:
„Inimese enda olemasolu on suurim
Page 5 and 6:
Maailmataju esmasteks koostisosadek
Page 7 and 8:
Maailmatajus esitatakse rohkem fü
Page 9 and 10: füüsikalist olemust. See seisneb
Page 11 and 12: olemasolu tunnetamisel. Kogetakse e
Page 13 and 14: Sellise religioosse maailmapildi t
Page 15 and 16: võimalik lennata ja vabalt läbida
Page 17 and 18: looduslik maailm ja mõistuslik maa
Page 19 and 20: luua uskumatult palju põhjuslikke
Page 21 and 22: moraalne ning eetiline areng. Näit
Page 23 and 24: Maailmataju põhiliseimad teesid J
Page 25 and 26: Universumi füüsikaline olemus sei
Page 27 and 28: Joonis 20 Evolutsioonilised protses
Page 29 and 30: juhtumitest täiesti avalikult. Tal
Page 31 and 32: Ajas rändamise teooria sissejuhata
Page 33 and 34: Üleval pool olev skeem-joonis sisa
Page 35 and 36: mõjutada aegruumi omadusi. Albert
Page 37 and 38: Aegruumi august saab minna sisse ja
Page 39 and 40: Resümee Käesolevas töös uuritak
Page 41 and 42: Sissejuhatus Klassikaline mehaanika
Page 43 and 44: 1 Ajas rändamise füüsikateooria
Page 45 and 46: neljas mõõde ongi ajaga seotud ju
Page 47 and 48: maailmast, sest selline aja ja ruum
Page 49 and 50: Järgnevalt vaatamegi matemaatilise
Page 51 and 52: Joonis 6 Kehad m ja M liiguvad K ja
Page 53 and 54: Joonis 7 Keha m liikus K suhtes tag
Page 55 and 56: Joonis 8 Keha m on K suhtes haihtun
Page 57 and 58: siis tuleb tavaruumi K suhtes keha
Page 59: Nendest lähtuvalt saame järgmise
Page 63 and 64: 1.1.5.4 Klassikaline ja relativistl
Page 65 and 66: Joonis 15 Kera paisumisel kehade m
Page 67 and 68: Joonis 16 Kera paisub ajas pidevalt
Page 69 and 70: Joonis 17 Erinevatel ajahetkedel on
Page 71 and 72: = 1.1.5.4.2 Universumi meetriline p
Page 73 and 74: olemuselt gravitatsioon. Näiteks U
Page 75 and 76: punkt ( ehk singulaarsus ). See on
Page 77 and 78: efekti me ei taju. Universumi paisu
Page 79 and 80: Gravitatsioonivälja korral, mille
Page 81 and 82: 1.1.6 Ajas ja ruumis teleportreerum
Page 83 and 84: järgmiselt: ´ = ´ = Kuid aja ja
Page 85 and 86: = ( Sellisel liikuval kosmoselaeval
Page 87 and 88: nüüd mingi keha paisuva õhupalli
Page 89 and 90: 2. Eespool välja öeldud seaduspä
Page 91 and 92: ümbritsev maailm muutub vastavalt
Page 93 and 94: eaalne ajas teleportreerumine. Näi
Page 95 and 96: tavaruumist. Aegruumi auk on ka kui
Page 97 and 98: 1.1.7 Ajas rändamise seaduspärasu
Page 99 and 100: uumis ( keha asukoht ruumis muutub
Page 101 and 102: 1.2.2 Erirelatiivsusteooria Erirela
Page 103 and 104: v´ = v + V. Oletame seda, et algus
Page 105 and 106: ehk summana välja kirjutades ( + =
Page 107 and 108: kiirusega, siis see muutub just lii
Page 109 and 110: ongi pikkus on kahanenud lõpmatuse
Page 111 and 112:
Sellepärast ei ole väga suurt eri
Page 113 and 114:
= kirjutame teistmoodi välja nii =
Page 115 and 116:
= Maa massi M M saab kätte just vi
Page 117 and 118:
= kuid seda ainult siis, kui lõpma
Page 119 and 120:
paisub täht mitmekordselt ja tähe
Page 121 and 122:
natuke väljapoole sündmuste horis
Page 123 and 124:
„Meetrilise formalismi esitusviis
Page 125 and 126:
on tegemist nagu lõunalaiuskraadid
Page 127 and 128:
Schwarzschildi gravitatsiooniväli
Page 129 and 130:
= ehk teistsuguses mõõtsüsteemis
Page 131 and 132:
Joonis 36 K on tavaruum ja K´ on h
Page 133 and 134:
Inimesed näevad igapäevaselt liik
Page 135 and 136:
mis füüsikaliselt tähendab läht
Page 137 and 138:
amplituud. Tõenäosustihedus avald
Page 139 and 140:
näitab väga selgelt kvantmehaanik
Page 141 and 142:
kinnitust. Ülal välja toodud vale
Page 143 and 144:
Interferentsi maksimum oleks seega
Page 145 and 146:
Elektron on laine ja seetõttu mood
Page 147 and 148:
tihti on aga Plancki konstant jagat
Page 149 and 150:
Analoogilisel teel saadakse ka mä
Page 151 and 152:
+ + = ( + + = Kõrvutades omavahel
Page 153 and 154:
ja komplekskujul on see avaldis ( =
Page 155 and 156:
ja niisamuti ka impulssi: = Energia
Page 157 and 158:
ds = 0 ). Aegruumi lõpmatu kõverd
Page 159 and 160:
3. Massi ja energia ekvivalentsuse
Page 161 and 162:
= = kus R s on niinimetatud keha Sc
Page 163 and 164:
6. Elektrostaatiline laeng inimkeha
Page 165 and 166:
= ( = Tehes viimase valemi järgi a
Page 167 and 168:
= = = = = = = kust on võimalik lei
Page 169 and 170:
vesiniku aatomisse kuuluva elektron
Page 171 and 172:
3 Ajas rändamise teooria edasiaren
Page 173 and 174:
hyperruumi K´ suhtes ruumikoordina
Page 175 and 176:
Joonis 50 K liikumist K´ suhtes te
Page 177 and 178:
Järgmiselt vaatleme süsteemi mõn
Page 179 and 180:
Viimane seos näitab meile juba imp
Page 181 and 182:
Näiteks minevikus asetleidnud sün
Page 183 and 184:
filmist ühe kaadri välja lõikame
Page 185 and 186:
KASUTATUD KIRJANDUS Ainsaar, Ain. 2
Page 187 and 188:
2 Teadvuse teooria
Page 189 and 190:
1 Teadvuse mentaalne olemus 1.1 Sis
Page 191 and 192:
sama reaalsed ja isegi samasuguse m
Page 193 and 194:
unenäomaailm, kuid unest eristab s
Page 195 and 196:
kas seda katset tehakse unenäos v
Page 197 and 198:
lahtiste silmadega. See kõik on ag
Page 199 and 200:
membraani laengute polarisatsiooni
Page 201 and 202:
Teadvuse ja mälu vahel ei tohiks k
Page 203 and 204:
ainult mingisugused kindlad teadvus
Page 205 and 206:
Inimese ajus liiguvad ringi miljard
Page 207 and 208:
lahendatakse ära teadvuse ajas pid
Page 209 and 210:
Raphe tuum on üks olulisemaid fakt
Page 211 and 212:
toimuvad oma keha seesmises keskkon
Page 213 and 214:
3 Unisoofiline psühholoogia
Page 215 and 216:
1 Sissejuhatuseks Unisoofia on tead
Page 217 and 218:
kaasasündinud, kuid palju õpitaks
Page 219 and 220:
2.3 Aistingu neurofüsioloogia Igas
Page 221 and 222:
Näiteks kui inimene kogeb õnne v
Page 223 and 224:
õlgadele ja kannab koju. Siis kuts
Page 225 and 226:
suurte vahemaade korral objekte ole
Page 227 and 228:
meie Päike ( seega kogu Päikeses
Page 229 and 230:
Joonis 3 Inimese silm ei suuda eris
Page 231 and 232:
Joonis 4 Kõrgel maapinnast hõljuv
Page 233 and 234:
tegevusi ette, mida tulevikus soori
Page 235 and 236:
kogeda endaga ( või testega ) seot
Page 237 and 238:
lõppsiht, objekt, mille poole on s
Page 239 and 240:
maailma ( s.t. Universumi ) sügava
Page 241 and 242:
suurem on ka tema külgetõmbejõud
Page 243 and 244:
ärkvel olekul ja unenäol ). See t
Page 245 and 246:
maailma just läbi peegli. Sellise
Page 247 and 248:
teadvused ühte. Üks teadvus siira
Page 249 and 250:
Maa pinnal olevaga ja peale Maa ras
Page 251 and 252:
mõista ( õigemini tajuda ) nii ma
Page 253 and 254:
Kokaiini tarbija tunneb ennast norm
Page 255 and 256:
loodusteaduslike teadmiste ja tunne
Page 257 and 258:
ämmaemandad beebi avasüli vastu v
Page 259 and 260:
8 Surmalähedased kogemused 8.1 Sis
Page 261 and 262:
liselt. Oma raamatus Heading toward
Page 263 and 264:
Kristust, Buddhat või mõnda teist
Page 265 and 266:
aastase vahega. Naine sattus autoõ
Page 267 and 268:
armastuse ja rahulolu tunnet. Näit
Page 269 and 270:
KASUTATUD KIRJANDUS Bachmann, Talis
Page 271 and 272:
5 Religiooniteooria, teadus ja üli
Page 273 and 274:
Religiooniteooria 3
Page 275 and 276:
lunastusõpetuseks ja mille omaksv
Page 277 and 278:
Muistsel ajal elanud inimene nende
Page 279 and 280:
ka avalikustama. Kuid oli inimesi,
Page 281 and 282:
Paljud inimesed väidavad seda, et
Page 283 and 284:
teaduse areng faktist, et me mõist
Page 285 and 286:
eksperiment, mille korral inimene s
Page 287 and 288:
istandumise võimalikkust tulnukate
Page 289 and 290:
genofondi jne. Suurim tähelepanu s
Page 291 and 292:
võimalik pääseda ka siis, kui pu
Page 293 and 294:
kõverdades aegruumi muutuvad kehad
Page 295 and 296:
tähendab ka seda, et absoluutselt
Page 297 and 298:
tegelikult üks bioloogilise evolut
Page 299 and 300:
näidanud, et teisiti mõtlemine on
Page 301 and 302:
käele verevalumid, mis meenutavad
Page 303 and 304:
uudisest said esimestena teada liht
Page 305 and 306:
maailmapildi eksisteerimine on ilms
Page 307 and 308:
Joonis 1 Eesti Vabariigi pealinnas
Page 309 and 310:
teadmiste vorm küll ei kattu inime
Page 311 and 312:
Hoiduge valeprohvetite eest, kes tu
Page 313 and 314:
teadvus.“ Paljud füüsikud arvav
Page 315 and 316:
„Teise näitena pseudoteadustest
Page 317 and 318:
õige. Sellise käsitlusega on või
Page 319 and 320:
müües Brasiiliale erinevaid alumi
Page 321 and 322:
ebimiseks ja mälumiseks ) ning suu
Page 323 and 324:
keegi surma või vigastada ei saa?
Page 325 and 326:
avaldumisvormiks ongi loodusliku va
Page 327 and 328:
VIITED JA KASUTATUD MATERJALID Jär
Page 329 and 330:
Teadus(filosoofia) 59
Page 331 and 332:
vastuolus kiriku tõekspidamistega.
Page 333 and 334:
ja transpordi arendamisele ja seda
Page 335 and 336:
dusharudeks. Seda veel enam kui bio
Page 337 and 338:
sugune hüpotees peab arvestama ole
Page 339 and 340:
mida nn vana ratsionalism ei taha m
Page 341 and 342:
teaduse vormidest, millel ei ole f
Page 343 and 344:
võimaldavad nad anda üsna kasulik
Page 345 and 346:
Kui planeeritakse ette suuri ehitis
Page 347 and 348:
3 Ülitsivilisatsiooniteooria aluse
Page 349 and 350:
omadustena, mille tõeväärtust ko
Page 351 and 352:
kogemusi ehk SLK-sid. Nad arvavad s
Page 353 and 354:
Näiteks Ameerikas Dukeí Ülikool
Page 355 and 356:
kolmemõõtmeline ja mitte läbipai
Page 357 and 358:
tegevust, arst jätkas tööd elekt
Page 359 and 360:
illusioonidest, sest need vastavad
Page 361 and 362:
siis kehast väljas ja seda isegi s
Page 363 and 364:
3. Väljade süsteemis puuduvad „
Page 365 and 366:
tagasi voolata aordist ja kopsuarte
Page 367 and 368:
Visuaalselt kujutab amorphusolend e
Page 369 and 370:
Joonis 3 Elektromagnetlaine kujutav
Page 371 and 372:
Elektrilaeng ja aegruum Elektromagn
Page 373 and 374:
kirjeldab meile üldrelatiivsusteoo
Page 375 and 376:
abil. Elektrivälja energiatihedus
Page 377 and 378:
kliinilises surmas olevad inimesed
Page 379 and 380:
neutriinod ( kuid mitte täielikult
Page 381 and 382:
valgusolendi lõpmatut eluiga. Igav
Page 383 and 384:
askusjõudu ja sellest tulenevalt s
Page 385 and 386:
liikumistest üksteise suhtes, sest
Page 387 and 388:
ehk lihtsamalt Võrrandites esinev
Page 389 and 390:
s.t. objektiivselt ) ei eksisteeri.
Page 391 and 392:
tekkele. Tsivilisatsioonid ei piird
Page 393 and 394:
Mõned teadlased arvavad seda, et v
Page 395 and 396:
esemeid. Väga vanadel aegadel toot
Page 397 and 398:
tehnoloogiaid on kasutanud inimkond
Page 399 and 400:
vaid hoopis toimub vanade asjade t
Page 401 and 402:
mingisuguseidki sõiduvahendeid. Se
Page 403 and 404:
ahvastikust alla vaesuspiiri, mida
Page 405 and 406:
puudub ( näiteks aatomid, molekuli
Page 407 and 408:
Valgusolendid
Page 409 and 410:
3
Page 411 and 412:
5
Page 413 and 414:
7
Page 415 and 416:
9
Page 417 and 418:
11
Page 419 and 420:
13
Page 421 and 422:
6 Multiversum
Page 423 and 424:
1 Multiversum Psühholoogid on arva
Page 425 and 426:
võib ilmneda mälus, tähelepanus,
Page 427 and 428:
lihtsalt bioloogilised üksused nä
Page 429 and 430:
atsetüülkoliiniesteraasi toimel.
Page 431 and 432:
psühholoogilised aspektid ei teki
Page 433 and 434:
seostena. Näiteks seda, et me team
Page 435 and 436:
Visuaalsetest kunstidest paistab si
Page 437 and 438:
3.2 Kuidas ja millal tekkis kunst?
Page 439 and 440:
toodud. Suur enamus maale asuvad s
Page 441 and 442:
kultuuri all informatsiooni, mis ei
Page 443 and 444:
3.5 Inimese loovus ja andekus „Mi
Page 445 and 446:
ta nimetab originaalsuseks. Potents
Page 447:
KASUTATUD KIRJANDUS Allik, Jüri; K
show all

Maailmataju 1

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?